Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses" Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus · Poliitilisest elust: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast 3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
James kujutas heroilisust enne ette ainult surnuna ja palsameerituna, sildistatuna ja kostümeerituna, kuid siis õppis ta nägema kangelaslikkust just tavainimestes, kes valavad tööd tehes higi ning proovile on pandud nende kannatlik vastupidavus. Just tavainimeste vastu tundis James sümpaatiat, ta nägi töö- ja tavainimeste puhul võib rääkida puhtast voorusest. Ta suhtub neisse aukartuse ning lugupidamisega. Ta imetles nende leplikus, nende alandlikkust, tehes oma tööd ning täites ühiskonna poolt neile pandud kohustusi. Nende õlgadel on suur vastutus- hoida töökorras tervet ühiskonda. 79. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Sisemine ideaal on midagi sellist, mis sõltub tema kandjast. Kunagi ei saa teine inimene kellegi sisemisi ideaale lõpuni teada saada ega uurida, me ei saa isegi kindlad olla, et need eksisteerivad. Sama asja tegevatel inimeste ideaalid võivad olla hoopis erinevad. Sisemised ideaalid on need,
oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline "õndus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ka põhjus. Hädavajalik, et tagada kord ja rahu - seetõttu riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral. 1 kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust?
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
.. Voorused: tegutsemisviisid, mis on seesmiselt head. Riik on pattulangemise tulemus, aga hädavajalik, et tagada korda ja rahu >riik osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, kristlik valitseja saab Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Hilary Karu 35 D 11 EESTI AJALUGU Kultuur. Vaimuelu. Saksa kultuuriruumi mõjud Pietism- taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad + 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. + Tallinna Paap- peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva, vahepeal ,,pesi end pattudeks puhtaks" ja tänas selle eest jumalat. Põletas ära enda luksesemed ja nimetas end prohvetiks. Tundis hästi piiblit. Elu lõpu poole
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
18.–19.saj pidi võitlema aadlikuga ja uute usuvooludega (nt pietism). See kristlusest väljakujunenud usuvool rõhutab kõlbelisust ja tugevat moraalsust, on konservatiivne. See religioosne õhustik on ka raam, milles ilmus 1739. aastal esimene eestikeelne Piibli tõlge. Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule. Vennastekoguduse usuvoolust mõjutatuna sünnib üsna suur tekstikorpus, kus rõhk oli moraalil, narratiivi seisukohalt oli see teisejärguline. 19.saj ja seoses religiooniga tuleb Eesti kultuuriruumi veel üks mõttevool: valgustusideedest mõjutatud 17
HARIDUS JA KULTUUR XVIII SAJANDIL Kandev roll oli jätkuvalt luteri kirikul, kuigi võrreldes Rootsi ajaga oli kiriku tähtsus vähenenud. 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Eesti aladele jõuavad uued usuvoolud: · Pietism taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad · Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). August Wilhelm HUPEL ja Peter Ernst WILDE andsid 1765.a Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajalehe "LÜHHIKE ÕPPETUS...". Algas kalendrite väljaandmine.
Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust Riik ei saa seada õnne kõrgeimaks eesmärgiks, see on tekkinud pattulangemise tulemusel ja põhjusel. Riik on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, et saaks elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha ,,oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitilisest elust Aristotelese taasavastamine Euroopas ja tema filosoofia kohandamine kristlike põhimõtetega ideaalne kristlik filosoofia Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik, peab hoolitsema ihu ja hinge eest. Inimene tegutseb osana kogukonnast (riigist),
aed oli seetõttu palju jumalikum paik kui tavainimese argimaailm väljaspool seda aeda. Varasemast on teada, et keskaegsetel maalidel on igal detailil oma sümboolne tähendus. Taimed, lilled, mis seal esinevad, ei ole kunagi lihtsalt dekoratiivne taust, vaid neil on oma tähendus, sümboliseerimas kudseid ideid ja episoode pühast ajaloost. Mitmed lilled olid seotud neitsi Maarjaga: valge liilia, mis sümboliseeris neitsilikkust, roos - ilu, kannike - alandlikkust. Neitsi Maarja austamiseks rajati erilisi aedu, kuhu istutati kõik taimed mis kuidagi temaga seotud olid. Neitsi Maarjat kujutati tihti piltidel istumas piiblis kirjeldatud "paradiisiaias" ümbritsetuna oma lilledest. Aia ümber on kõrge müür, mis sümboliseerib vooruslikkust, ja samas muudab paradiisi tavalisele patusele inimesele kättesaamatuks. See oli kui jumalik täiuslikkus, igavene ja erinev argielust. Läbi taimede, aastaaegade jt füüsiliste elementide leiti juurdepääs igavesele
ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. · ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. · Tsehhovi novellides väike inimene on tavainimene, vaesunud mõisnik, mitte aadelkonda kuuluv inimene. Ta taunib nendes alandlikkust, pugejaslikkust, allahoidlikkust. Nad sisaldavad endas ühiskonna kurjust ning see väljendub nende käitumises. Nt novellis ,,Tossike" on väikeseks inimeseks Julia. Ta oli rikka mehe majas tööl lapsehoidjana. Kätte jõudis palga tasumise päev. Peremees leidis aina rohkem põhjuseid miks raha palgast maha võtta: küll oli üks lastest ükspäev haige olnud, ning teinekord jälle mõni nõu lõhutud. Julia ei julge midagi õelda ning muutub
vastastikune sõltuvus VEENEV MEETOD (kui me võtame inimesi kui asju) Mis juhtub, kui 4 Grupp reageerib Grupp näeb juhi 4 põhifaasi põhifaasiga pole järgnevalt: käitumises: tegeletud: Umbusaldus, hirm Kahtlev, Hirmu, TUNNUSTUS oma suutmatuse ees, lükatakse alati alandlikkust üliviisakas keegi "tulle" käitumine Segadus, tegude Koostöö Strateegiat INFORMATSIOONI varjamine, puudumine, KOGUMINE hoiatused, koostöö avatuse puudumine puudumine Huvi puudumine, Apaatne, Kontrolli või EESMÄRK põgenemine, põgenemine, manipulatsiooni vastuseis, suur rõhk kahtlev auhindadel Organiseerimatus, Sõltuv Kontrolli KONTROLL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
