võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks
Monte Cassino ja rajaja on Benedictus , kes töötab välja ka kloostri elu reeglid. Kloostrid olid mõeldud aadli seisusest inimestele. Benedictlased,tsiterlased,fransisklased,dominiiklased. tsisterlased said alguse Prantsusmaalt, rajasid kloostreid väikestesse kohtadesse. Benediktlaste klooster oli kõige esimene klooster. B. kloostri juht lõi reeglid, mida paljud kasutasid reeglite alusena. Rajati Itaaliasse. Frantsisklased rõhutasid äärmist alandlikkust ja elamist vaesuses, hiljem pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste klooster rajati Hispaaniasse, nende haridussüsteem oli parim keskajal. B. kloostri juht lõi reeglid, mida paljud kasutasid reeglite alusena. tsistertslased tegelesid veel palju füüsilise tööga. KESKAEGSE INIMESE MAAILMAPILT Maailmapildi kujunemisel mängis olulist rolli kirik ja kogu kristlik maailm. Kirikust said inimesed oma teadmised. Kirik kujundas inimeste maailma pilti.Usuti et inimese elu
· aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A
Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama tunnetamise juures. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikut kiiremini üle saada põhjasõja-järgsest madalseisust. Nende teeneks võib ka lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hernhuutlased. rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodostasid nad omaette kogudusi, valides iseendale ka jutlustaja. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam liikumine Saaremaal. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna rahvas tuli nii religioonile lähemale. Hernhuutlaste koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi.
Vagadust ja pühendumist näitasid mõned askeedid asudes elama kivisammaste otsa. Need sambapühakud esindasid imetletud ja lugupeetud askeetide rühma. Kõige tuntum neist oli Siimeon Sambapühak, kes esimesena samba oma eluasemeks valis ja oma elu viimased 30 aastat selle otsas veetis. Kogu munkluse sisu seisnebki ju selles, et ühiskonnast ja inimestest hoiduda. Üheks suurimaks paheks oli askeetide jaoks uhkus. Askeetide ideoloogia järgi, pidi tõeline askeet kehastama alandlikkust. Palvest püüdsid askeedid saada jõudu vastupidavuseks. Suur osa askeetide ajast kulus kanooniliste raamatute lugemisele. Askeetide lektüür ei olnud mitte ainult teaduslik, vaid ka praktiline. Sinna kuulusid ka kirikuisade teosed ja askeetide elulood. Nendel aegadel oli linnaelanike kombed ja kõlblus madalal tasemel. Neid suutsid ohjes hoida askeedid, kes andisd oma ekstreemsete seisukohtade ja vagadusega inimestele eeskuju
Sissejuhatus Referaat tutvustab musta värvi lähemalt. Räägitud on musta värvi sümbolitest ja uskumustest, mis on kaasnenud musta värviga, millega kõige enam seda seostatakse ja sellest milline on musta värvi optiline mõju riiete kandmisel, ruumis, disainis, kuidas sobib kanda musta värvi riietega, ning kus või kellele mõjub must värv sümboolsena ja kuidas must värv üleüldiselt mõjub inimesele endale. Selle referaadiga toon välja tähtsamaid tõdesi musta värvi kohta välja, mida iga inimene võiks teada. Must värv kui sümbol Must on läänemaailmas tuntud kui leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega. Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mul...
olematud. Inimesed allutati täielikult riigivõimule. Riik pidi tagama iga inimese heaolu ja helge tuleviku . Inimesi juhtis suur JUHT, keda tuli ülistada . Juhi otsus oli ainuõige. Rahvast hirmutati pidevalt ohtliku vaenlasega. Vaenlasteks olid kõik võõrriigid ja teised rahvused., jõukad inimesed ja teisitimõtlejad. Vaenlased hävitati võimalusel. Neid saadeti vangi ja surmalaagritesse või küüditati. Ilmsüütute inimeste karistamisega tekitati hirmu ja alandlikkust riigivõimu ees. Valitseva korra tagamiseks loodi võimsad sala ja julgeoleku teenistused . Nemad tegutsesid igasuguseid seadusi eirates. . Totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik pidev inimeste meelsuse töötlemine ehk propaganda. Nii pandi inimestele "pähe " võimule meelepäraseid mõtteid. 8. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda, I maailmasõda laostas Itaalia majandust. Sõja järgsed suured sõjakulud, tohutu välisvõlg
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada.
Kollast soovitatakse kasutada kohtades, kus inimesi tahetakse panna tegutsema (üleskutse millegi tegemiseks) ja mitte kasutada seda üldise värvina. o Lilla on kuninglikkus, luksuslikkus, eksootika, salapära, unistused ja fantaasia. Prantsusmaalt on alguse saanud nimetada homoseksualiste, kes on viinud erootika mõnikord kultuseni, "lilladeks", Rooma.Katoliku kiriku kultuuris tähendab sügav lilla aga siirast patukahetsust, leplikkust, alandlikkust. Sellest tulenevalt tuleks lilla värvi kasutamisel olema oskuslik, tuleb leida õige toon. o Pruun on maalähedane, soe. o Organzi kasutamine on väga hea positiivse energia kommunikeerimiseks. See on soe, entusiastlik (karjerism), positiivne. Vältima peaks selle kasutamist tõsiste sõnumite edastamisel. o Roosa armastus, õrnus, romantika. Üldistades võib öelda, et nagu sinine on meeste värv, siis roosa on naiste värv.
· aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Vennastekoguduste liikumine: · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine Ratsionalism: 18.saj II pool · valgustus
Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu
keskaegne reglement HARIDUS JA KULTUURIOLUD 18.-19. SAJAND - Kirikute olukord pärast põhjasõda puudusid kodusõpetajad; TÜ pausil ehk puudus teoloogiline haridus; #RIP kirikuhooned ja kiriku mõju; Luterlik usk Saksa mõju aadlikud juhtisid lambist? - Vennastekoguduste liikumised ehk hernuutlus Kasvas välja pietismist; propageeris usuvagandlust, vendlust, võrdsust, alandlikkust ja kõlblikkust keelati 1743 - Ratsionalism 18. sajandi II poolel pietismi asemel; valgusideede levik; rahva harimine ja valgustamine; usuti, et hädad saavad alguse pärisorjusest ja sotsiaalsest korraldusest - pietismid arvasid, et talupoegade kõlblikkuse puudumisest - Rahvaharidus (Browne mingi pask) Kool igasse kihlekonda ja suuremasse mõisasse; mõisnikud ei supportinud sest rip tööjõud
· Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris · usuvagadust · alandlikkust ja kõlblust · sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal...
nekrutikohustuse puudumine. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. asehalduskord - 1783-1796. a. Eesti- ja Liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II) hernhuutlus - vennastekoguduste liikumine, Saksamaal, Herrnhutis tekkinud usuvool, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust; Eestisse levis 1730.- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks.
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
Tegelased Iisak oli raamatu peategelane. Ta asutas Kaugemaa talu. Ta oli väga töökas inimene. Lisaks sellele oli ta ka lahke ning mõtles ka teiste peale. Tema käte all valmis paljut talu hooned. Inger oli Iisaku naine. Tegu oli tööka naisega. Üldiselt oli ta hea inimene, kuigi vahel muutus ta käitumine häirivaks. Oli hetk, mil ta muutus Iisaku suhtes ülbeks, kuid peale tüli oli ta justkui teine inimene. Ta näitas Iisakule oma alandlikkust. Küll aga on raske mõista fakti, et ta oma tütre jänesemoka pärast tappis. Inger hakkas usklikuks. Eleseus oli üks Iisaku poegadest. Ta sai endale linnas töökoha kirjutajana ning omandas seal ka hariduse. Lõpuks otsustas ta Ameerikasse minna. Põhiprobleem Aja muutudes jääb vähemaks ka töökaid talumehi ja nende järelkasv kolib linna ära. Tihti teeb linnaelu inimese laisaks ning proovivad muudkui raha kerge vaevaga kokku ajada
-nemadki ei oe kaitstud selle maailma hädade eest -nad saavad aga oma oodata kannatlikultoma tulevast õnne teises elus -tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus Augustinus poliitilisest elust: -riik on pattulangemise tulemus ja ajend -samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu -seetõttu on riik osa Jumala plaanist -kristlik riik teostab õiglust kõrgemail võimalikul määral -kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas (13. saj.) õnnest ja poliitlisest elust -kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski oma hinge ja ihu eest hoolitsema -inimene:osa ühiskonnast,hierarhilisest süsteemist,mille eri osad täidavad eri funktsioone -valitseja ül-d?-seadused-voorused '-tõeline voorus:vaimne.seega kirik ülem riigist Varauusaegsed arendused-3 uut suunda *kodanikuhumanism (nt. Machiavelli ,,Discorsi") -aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik
Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321) Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alituurist autoriteetidele.Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzas, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on : 1. Uus elu 2. Jumalik komöödia 1. Uus elu on proosatekstiga põimitud armastuslalude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatrieet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. 2
mistõttu valitsus keelas liikumise. * Liikumine ei tegelenud hävitustööga. * Hävitati kõike, mis olid seotud vanade kommetega: ohvrikohad, muusikainstrumendid, rahvariided ehted. * Said alguse Saksamaal ja levisid Baltikumi 1820.-1840. aastail. * Propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. * Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. 3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks. 4) Eestlane muutus kõlbelisemaks. 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739
• Lääne-Euroopas oli sõdaderohke aeg • Põhimure oli ellujäämine ja esmavajaduste rahuldamine • Kunsti telliti vaid pühakodade kaunistamiseks • Kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik • Peamiselt miniatuurmaalid • Säilisid freskosid • Sai alguse vitraažikunst. • Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu • Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli õpetada pühakirja ja alandlikkust. • Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Fresko austrias • Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. • 1000 aastat vana ning enam kui 70 m pikkune riidest vaip nn. Bayeux`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa retke lugu.
püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Löhedasid luteri usu lähendamist rahvale. Panid rahva nutma, öhetama. Seletasid ühiskonna hädasid kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism. Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust
PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega. 1739- piibli täielik tõlge. Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu.
peremehed ● Pärisorjus - talupojad, kes olid sunnismaised, allusid täielikult suurmaavaldajatele ja maksid makse ● Vaimulikud - palvetasid kõigi eest ● Sõjamehed - kaitsesid kõiki ● Töötegijad - pidasid kõiki ülal ● Paavstivõimu tõus ● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks ● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla ● Kloostrite teke ● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster ● Gregorius Suure tulemusena pöörati suuremat rõhku jumalateenistusele ja palvetele ● Karolingide renessanss - Karl Suure tegevusest ajendatud kultuuri elavnemine Euroopas, mille käigus süvenes huvi vaimuelu ja antiikkultuuri vastu ○ Insulaarne kirjaviis ○ Koolide juurde rajamine ● Islami vastuvõtu tulemusena muutusid hõimudevahelised röövretked taunitavateks ○ Araablased laienesid väljapoole
oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja alandlikkust · 25.3 · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust · Pühakutega seotud esemed (reliikviad) arvati kandvat jumalikku väge, neid hoiti kloostrites ja kirikutes · Pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde sooritati palverännakuid · 25.4 · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks
Miks mulle on elu jäetud?". Hiljem hakkab Marie Under nägema uut lootuskiirt peale suurt katastroofi. AnnaAbi.com [Mi.S] 3 Marie Underi loomingu analüüs 5) 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 Neljandas ja viiendas luuletuskogus sisenes Marie Underi luulesse filosoofiline mõtlemine. Viiendas luulekogus juurdleb ta suurte elu küsimuste üle, mõistes looduse ülemvõimu ja inimese alandlikkust looduse ees. Ta leiab, et inimene on loodud siia maailma küsijaks ja uurijaks koos oma õnneotsingutega, mis sisenevad tema luulesse. Sellepärast kirjutab ta luuletuse noortele, arutades küsimusi, jagades mõtteid ja tundeid. Luuletuses ,,Me Ärkame" väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST
Lilla assotsseerub ka kuninglikkuse ja parima kvaliteediga. Seda tooni seostatakse loovate kunstnikukalduvustega inimestega, kes vajavad armastust ja imetlust. Neile on vastumeelsed massitooted ja kitsh ning nad ümbritsevad end meeleldi ainult meistriteostega. (10) Prantsusmaalt on alguse saanud nimetada homoseksualiste, kes on viinud erootika mõnikord kultuseni, "lilladeks", Rooma.Katoliku kiriku kultuuris tähendab sügav lilla aga siirast patukahetsust, leplikkust, alandlikkust.(7) Sobib seal, kus on vaja rõhutada soliidsust, sügavust, väärikust. Õrnlilla ruum soodustab täiusetunde tekkimist ning mõtiskelu, aitab leida seoseid igavikulisega ning süüvida endasse.(9) 2.5 Roheline Roheline on looduse, haljuse värvus, mis laeb ja aitab ennast leida. Roheline leiab tasakaalu ja loob harmooniat: linnaväsimust läheme välja puhkama ja energiavaru taastama ikka maale. Rohelises on peidus eluvõimalus, mis on täiesti puudu hallis. (7)
ADD KASU: Nõuete vahelised kompromissid tulevad varajases staadiumis välja, mis aitab luua luua parima arhitektuuri nõuete katmiseks. Arhitektuuri testimine Küsi endalt: Millistele eeldustele tugineb arhitektuur ? Milliseid nõudeid arhitektuur katab ? Mis on selle arhitektuuri võtme riskid ? Milliste meetmetega leevendada riske ? Mil moel on see arhitektuur edasiminek viimase kandidaadi/baas arhitektuuri suhtes ? Agiilne praktika Arhitektidel on alandlikkust tunnistada et nad ei oska vee peal käia. Arhitektid osalevad aktiivselt arendustegevuses. Nad on meeskonna konsultandid. Arhitektidel on alandlikkust tunnistada, et nad ei oska tulevikku ennustada. Küll aga on nad enesekindlad selles, et homseid probleeme saab lahendada homme. Arhitektuur tekib iteratiivselt koos arendusega. Dokumenteeri nii palju kui on vaja kommunikatsiooniks. Mudeleid kommunikeeritakse avalikult kõigile osapooltele, ka poolikuid, et saada tagasisidet.
hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida. Teose sõlmpunktiks on võtme üleandmine. Kindral Spinola käeliigutuses, kui ta Hollandi väejuhi õlale patsutab, on nii suuremeelsust kui ka üleolekut. Breda kindluse võtit üle andva hollandlase alandlikkust rõhutab kummardus, kuid alistamatuteks ei saa hispaanlasi pidada juba seetõttu, et nad on lasknud viltu vajuda oma võiduka ruudulise lipu. Vastandlikud on ka maali kaks pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena. 11
millel on laiem ja üldisem kandepind. Näiteks: kuidas tõlgendada teksti, mis ei ole teie emakeeles, tehes samas arusaadavaks ka teksti taga peituva kultuurilise konteksti. (Näide: Hiinlasest professor ütleb oma eurooplasest vestluskaaslasele, et tema abikaasa (kes viibib vestluse juures) ei ole ülikoolis käinud, sest ta on rumal. Hiinlane ei tee midagi valesti, nende kultuuriruum nõuab tagasihoidlikkust ja alandlikkust, ent hea kasvatusega eurooplane teab, et avalikus kohas kritiseerimine on ebaviisakas. Mida peab tõlk tegema ja mida tõlgitavale tekstile lisama?) Ka intonatsiooni, hääletooni, silmsidet, pause ja muud mitteverbaalset suhtlemist tõlgendatakse erinevates kultuuriruumides erinevalt. On täheldatud, et kultuuridevahelistest erinevustest teadlikud vestluspartnerid teevad oma käitumises korrektuure, et partneriga paremini kohanduda näiteks räägivad Jaapani ärimehed
- Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
aastast Hiiumaalt, kus arvekirjade kirjutaja Lorenz Becker on muu hulgas üles kirjutanud kaks eestikeelset lauset: "Kuy Taivas koitap / si Tallopoick hobosett jotap" ja "Arro, Rickus / Ikapeevf Remus", millest viimasel on olemas ka otsene saksa paralleel. Eesti vanasõnad lähtuvad põhiliselt tolleaegse talupoja seisukohast. Pikad orjusesajandid on vanasõnadesse tugeva jälje jätnud. Hinnatakse töökust, julgust, headust, ausust ja teisi positiivseid omadusi, kuid rohkemgi veel alandlikkust, kannatlikkust, vastupidamist, piskuga leppimist, tasa ja targu toimimist, ettevaatlikkust. Elu mitmepalgelisus ning vastuolud tingivad suuresti ka asjaolu, et võib kergesti leida vastukäivaid eesti vanasõnu ("Pikad juuksed, lühike aru" ja "Pikad juuksed, pikk aru"). Eesti vanasõnadele on nagu rahvalaululegi enamasti omane algriim ja parallelism (näiteks "Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki"). Vanasõnavormile on ühtaegu
Luteri kirik Põhjasõja järgselt: · Paljud kirikud sõjas rüüstatud · Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule · Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli mõjuvõimu · Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused
Ebaõnne tuleks võtta väljakutsena ja sellele konstruktiivselt vast hakata. Usk Tõeliselt usklikuks teeb meid üksnes tõsimeelne püüd iseend hingeliselt muuta. Üksnes mingisse usku pöördumine ei tee kedagi veel paremaks inimeseks, st distsiplineeritumaks, kaastundlikumaks ja südamlikumaks. Inimene peaks keskenduma enda vaimsele muutmisel, arendada endast ohjeldatust, voorust ja kaastunnet. Religiooni eesmärk on levitada armastust, kaastunnet, sallivust, alandlikkust, andestust jne. Kui me neid omadus ei arenda, ei ole usuvahetu sest mingit kasu.
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut püh...
elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Vennasteliikumine: · Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka sõudsid pietistlikus ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikuminse kaudu. · Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. Aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. · Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvalgust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus: · 18. Sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. · Johann Georg Einsen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega.
Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu, jätkates ja toetades Arveliuse poolt tehtud algatust. Siiski ei rõhuta Masing mõisavanematele meelepärast alandlikkust ega sõnakuulelikkust, nagu Arvelius seda tegi, vaid õpetab üldinimlikke kõlbluspõhimõtteid. Masingu aabits 36-leheküljeline, sisaldab: lugemismaterjalid (tähestik tähenimede ja silpidega; õpetussõnad; 10 käsku; palved ja mõni jutuke), korrutustahvel, numbrite kirjutamise õpetus kuni neljakohaliste arvudeni. Masingu aabitsajuttude süžeed on rahvusvahelised, lapsepäraselt ja ladusasti ümber jutustatud. Aabitsas
Kammkeraamika kultuuriks. Selle kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres. Kammkeraamika kultuuri elanikel olid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused hästi arenenud. Luust ja merevaigust vooliti väikesi loomakesi, linnukesi, madude ja inimeste kujukesi. Seda ajajärku võib nimetada küttide, kalastajate ja korjajate ühiskonna õitsenguks. Pilet nr. 13 1. Vaimuelu vene aja alguses Luteri kirik hakkas tasapisi lähenema rahvale. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Jutlused muutusid õpetlikuks. Hea pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Seal asus Riia toomkool. 1784 asutati Tallinnas esimene teatritrupp Eestis. 18. sajandi lõpus olid esimesed rahvakalendrid. Olulised olid ka mitmed nõuanderaamatud. 2. Kunda kultuur
Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..."; ,,Ma pole selles kindel..." Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: agressiivne ja süüdistav klient, kes teenindajat süüdistab. 24
sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid. 18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis
Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on "Uus elu" ja "Jumalik komöödia" "Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem
13) üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta, mitte usudogmasid pähe taguda. 14) pani rõhku usulise kirjanduse levitamisele (N: piibel tõlgiti eesti keeled pietistist kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt 1739). · Vennastekogude (e. hernhuutlaste) liikumine: 15) algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. 16) propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. 17) pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (N: lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). 18) loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajad. 19) kutsusid ülesse loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). 20) suur teene kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust
Usulinevaimustus oli kiriku juures kadunud · ristiusk pöörab tähelepanu usu sisule - rõhutati kõlbelisust ja usu sisemist tunnistamist · 1739.a. tõlgiti piibel täielikult eesti keelte(põhja-eesti murdesse), tõlkijaks Anton Thor- Helle(Jüri kirikuõpetaja) · hernhuutlaste liikumine - (uuemate koguduste liikumine) - 170ndatel aastatest alguse saanud saksamaalt pärit usuliikumine, levis talurahva seas pietismist - pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust · ratsionalism - 18.saj. moevool haritlaste seas, mis rõhutas rahva hariduse ja teadmiste tähtsust ja kritiseeris valitseva ühiskonna korraldust · 1731.a. - koolikohustusnõue 7-12.a. lastele Liivimaa kubermangus, Haridus oli tähtis, et saadaks usualased teadmised(Katekismuse tundmine, kirikulaulude laulmine ja piibli lugemine) · koolikohustuse alternatiiv - koduõpe - kord aastas pidi kooliõppel lapsed
Ka kätlemine on levinud. Oodake ära, kuni hiinlane teile ise käe ulatab. # Ärge zestikuleerige üleliia ega tehke dramaatilisi näomoonutusi. Hiinlased ise ei vehi rääkimise ajal kätega ja neid ärritab iga kõneleja, kes seda teeb. # Hiinlasele ei meeldi, kui teda puudutab inimene, keda ta ei tunne. # Erisooliste vahelist kiindumust ei sobi avalikult välja näidata. # Osutage pigem kogu käega kui näpuga. # Hiinas tähendab viisakus ülimat alandlikkust ja enesehalvustamist. # Te suhtlete inimestega, kes seavad väärtused ja põhimõtted kõrgemale rahast ja omakasust. # Hiinlased võivad olla rahulikud ja vaiksed, ent kui nad solvuvad või tunnevad, et neid kasutatakse ära, võivad nad teid noomides väga häälekad olla ja ääretult emotsionaalseteks muutuda. # Hiinlased suhtuvad kõigisse leplikult, on järeleandlikud, hoiavad vaos oma emotsioone ja väldivad otsest vastuseisu. Nad naeratavad igas olukorras ja iga sündmuse puhul.
võitleb Friedrichiga elu ja surma peale ning Jumala soosingul võidutseb. Friedrich aetakse seega pagulusse koos oma naise Ortrudiga. Rüütel abiellub Elsaga, seades vaid tingimuseks, et too ei tohi iial pärida tema päritolu ega nime kohta. Pagendatud Ortrud ja Friedrich hakkavad kättemaksu hauduma. Ortrud paljastab, et on paganate nõid ning palub paganlikelt jumalatelt Wodanilt ja Freyalt jõudu, et oma plaani teostada. Ta läheb samal õhtul Elsa rõdu alla ning teeskleb alandlikkust ning sügavat kurbust. Sellega võidab Ortrud Elsa kaastunde. Ortrud hoiatab Elsat, et ta ei usaldaks liialt oma tundmatut päästjat, kes Ortrudi arvates võib Elsa iga hetk hüljata. Järgmisel hommikul kuulutab kuningas Heinrich Friedrichi pagendatuks ning kõiki tema kollaborante ootab samaväärne saatus. Rahva seast astub välja Ortrud, kes üritab õõnestada Elsa ning rahva usaldust nende kangelase vastu. Ilmub ka Telramund, kes väidab, et Rüütel
Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Ka kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. Alustuva sutlemisstiiliga inimene: · Ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks. · Seab teiste arvamused ja soovid enda omadest kõrgemale. · Annab teistele kergesti järele. · Talub kõike vaikides. · Vabandab palju. Alistuvalt käituja tunneb abitust, solvumist, pettumust, murelikkust, viha, ebakindlust, kibestumist, rahulolematust ja kadedust. Ta ei saavuta, mida ta tahab; tunneb ennast üksildasena, temas koguneb
teenete eest isanda poolt ,,rüütliks löödi". Aja möödudes hakkasid tekkima rüütelkonnad ja rüütliordud, mis samade väärtuste ja pühendumuste näol moodustasid paljudest rüütlitest terviku. See tervik koostöös kristlike arusaamadega kujundas rüütlite aukoodeksi, mis pani aluse mõistele rüütellikkus. See mõiste hakkas esindama nendes institutsioonides välja kujunenud käitumisnorme ja eetikat, nähes ette viisakust, vaprust, alandlikkust, ustavust, austust jpm. Rüütellikkuse mõiste ja kõik, mida see esindab on säilinud inimeste kontseptsioonis tänapäevani. Selles elab edasi keskaja eetiline pärand, mis on alguse saanud just nendest sõjameestest. Tänapäeval peetakse meeste rüütellikkust eelkõige austuseks ja alandlikkuseks naissugupoole vastu. Ilmselt on sellest tulenenud naistele ukse avamine, nende mantli võtmine jne. Seejuures
Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on “Uus elu” ja “Jumalik komöödia” “Uus elu” on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus.
1929 hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus kohtumõistjateks inimeste üle said nn kolmikud kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeolekuülem · määratleti nn ,,rahvavaenlaste" hulk, ca 4,6 % elanikkonnast. 160 miljonist moodustas see 7,4 miljonit inimest. Alustati massilist sunnitöö kasutamist majanduses · alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust. Esimeseks taoliseks oli 1928 nn Sahtõ protsess insener-tehnilise intelligentsi üle kaevandustes · püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei- ja valitsusringkondades Stalini isiku ja tema poliitilise joone suhtes. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid: Lev Trotski, Nikolai Buhharin, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev jt · vohas ohjeldamatu Stalini isikukultus, eriti seoses tema 50. sünnipäevaga 1929
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
