Kuid see hetk, kui ta on meie käes, on otsustav. Sama teos keskendub sellele, kuidas olla õnnelik. Õnn on suurim püüe inimelus. Läheneb sellele küsimusele: meil on valida 3 elulaadi vahel: · Hedonistlik naudingud · Poliitiline eesmärgiks kuulsus · Teoreetiline mõttetöö tegemine Ise peab loomulikult tähtsaimaks mõistust. Mõistust toetab suurejoonelisus ja eneseväärikus. Alandlikkuse kõrvalelükkamine on üks olulisemaid põhjusi, miks ei samastu Kristuse õpetusega. Inimene on sotsiaalne loov ühiskondlik loom ,,loom" võib vihastuda, ei tohi olla alandlik, on vaja kõrget enesehinnangut hakkama saamiseks. ,,Õnnelik on elu, mis on omaette õnnelikuna võetud" ei ole õnnelik, sest olen rikas, mitte üksiktähendustega mu elus, vaid õnnelikkus tuleb mu elu täiuslikkusest loomult
Indialased lõid arvutamises kümnendsüsteemi, mis mõjutas oluliselt Euroopa teadust. Tugeva aluse rajasid nad ka loogika ja grammatika loomisel ja arendamisel. Indias on iidsest ajast mõistetud perekonna vaimse aluse tähtsust. Naise suurim õnn ja teene on võimalus lapse sünnitada, selle läbi samastub ta õnnejumalannaga. Naise vaikse 27 kuulekuse ja alandlikkuse läbi näitab ennast tema armastus. Iidsetest aegadest on Indias tavaks, et naised tõusevad hommikul vara, enne mehi, ja kujundavad värvilisete liivade või pulbritega läve ette erilised kirevad maagilised mustrid ja kujundid- rangoli või alpuna. Nendes kujundites sisalduvad märgid kaitsevad maja ja peret, kõiki naise kalleid inimesi terve päeva jooksul. Naine ei tohtinud oma mehega avalikus kohas ja võõraste juuresolekul isegi vestelda
4. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et
mina üle, mis võimaldab tal tahtejõu abil kontrollida kõiki mentaalseid protsesse. Indialased lõid arvutamises kümnendsüsteemi, mis mõjutas oluliselt Euroopa teadust. Tugeva aluse rajasid nad ka loogika ja grammatika loomisel ja arendamisel. Indias on iidsest ajast mõistetud perekonna vaimse aluse tähtsust. Naise suurim õnn ja teene on võimalus lapse sünnitada, selle läbi samastub ta õnnejumalannaga. Naise vaikse 27 kuulekuse ja alandlikkuse läbi näitab ennast tema armastus. Iidsetest aegadest on Indias tavaks, et naised tõusevad hommikul vara, enne mehi, ja kujundavad värvilisete liivade või pulbritega läve ette erilised kirevad maagilised mustrid ja kujundid- rangoli või alpuna. Nendes kujundites sisalduvad märgid kaitsevad maja ja peret, kõiki naise kalleid inimesi terve päeva jooksul. Naine ei tohtinud oma mehega avalikus kohas ja võõraste juuresolekul isegi vestelda
2.Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Varem oli roomlastel olnud palju jumalaid, kellese usuti, nüüd aga ainult üks, Roomlaste senise usundiga võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Vastuolus oli ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. 4.Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianism on usk Lunastaja (Messiase) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevaelu, selle väärtusi ja kohustusi peeti ajutiseks ja tühiseks. Messias on oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, kes pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. 5
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi....
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Reformatsiooni eeldused ja põhjused. Reformatsiooni eeldused ilmnesid juba keskaja lõpul. Lääne-Euroopas kujunenud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meelt mööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eirav eluviis, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toretsemise ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamist isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt põhjustas tõsikristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. Kiriku väitel võisid pääseda puhastustulest taevasse nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati.
Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Negatiivseks näiteks toob Caesari: tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada enda au. 13. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab lepitada kristlikku alandlikkust ja au. Ta toob näidetena välja kristlikud pühakud, nt Pauluse ja Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest
on olnud rahva seas laialt levinud komme. Ka kirstulauad tehti kuusepuust. Siberi ja Altai põlisasukaile on hiiglaslik kuusepuu maailmapuuks, mis küünib maa nabast kõrgeimate taevasfäärideni ja õhendab maapealse tasandi ja allmaailma. Kuusk on pühade õpetuste keskpunktis ka Lõuna-Kanda indiaanihõimudel, kes nimetavad seda rahupuuks. Kuusk õpetab inimestele teiste eluvormidega kooseksisteerimist ja suhtlemist, ühenduse leidmist maa ja taevaga, rõõmsa ning rahuliku alandlikkuse väljendamist. Paljud Põhja- Ameerika hõimud kasutavad kuuski rituaalsetel talitlustel. Näiteks kasutatakse sitka kuuske mitmesugustel noorukite täisikka jõudmise tseremooniatel ja initsiatsioonidel ning puhastusrituaalidel mitmete Põhja- Ameerika indiaanihõimude juures. Põhja-Ameerika põlisasukail on üldine © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 11 uskumus, et kuused kaitsevad kurjade vägede eest
Kristus variseridest: "Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. [---] Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Matteuse, 23: 112) Meie ise ei pea end teistest kõrgemale tõstma. Esimene kirstlik voorus on alandlikkuse voorus. Aquino Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a. Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kui Jumala au ja ligimese hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui selle eest osutatakse au, siis võetakse see vastu, kui viidatakse Jumalale ja muust maistest hüvedest ega rikkustest ei hoolita. Feodaalne au ehk rüütliau Paralleelne kirstliku auga.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Paistab, et inimestega võimalusi, kuid nagu enamiku jõuliste meetodite puhul, tuleb seda rakendada tegelemist ei saa õppida võimupositsioonilt. Tõeline empaatia omandatakse vaid taktitundeliselt ja lugupidavalt. võimu puudumise ja alandlikkuse kaudu. Rakendades seda tingimust laiemalt, oleks Nõustajatele võiksid leida järelemõtlemiseks aega ka väljaspool nõustamisseansse. minu arvates õiglane öelda, et nii mitmeski mõttes on nõustajal eriline Mõnele inimesele sobib eelkõige vaikne mõtisklus, teiste jaoks on aga tõhusam olla võimupositsioon. Kõiketeadva spetsialistina tegutsemine võib minna vastuollu aktiivne ja panna oma mõtted pabertahvlile kirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
