Baha'i administratiivstruktuuri tipus seisab Ülemaailmne Õigluse Koda, Baha'i usu rahvusvaheline valitsemisnõukogu. Üheksast liikmest koosnev Ülemaailmne Õigluse Koda valitakse iga viie aasta järel maailma kõikide Rahvuslike Vaimsete Nõukogude ühendatud liikmeskonna poolt. (Administratsioon) Valimisprotsess toimub nõupidamiste (konsultatsioonide) vormis ning nendes osalemiseks vajalikud omadused on motiivide selgus, vaimne kirkus loobumine kõigest muust peale Jumala teenimise, alandlikkus ja kannatlikkus. Eesmärgiks on ühendada ideed ja loovus, millel tulemusena kujuneb rühma kollektiivsel tarkusel põhinev parim otsus või kokkulepe. Selliseid nõupidamisi peetakse 19. päeva pühal, mil arutatakse kogukonna tegevust. Neid võib kasutada ka pühadest tekstidest vaimse juhatuse saamiseks ja isiklike otsuste tegemisel. (Partridge 2006: 432). Nagu ka kohalikel ja riiklikel valimistel, eeldatakse siingi, et valijad arvastavad ainult
• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod! • Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi? Ennast teostavad inimesed Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumine probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus, vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus Kuidas jõuda eneseteostuseni? Arengusuuna otsimine: väärtused Ronald Inglehart: areng tähendab väärtuste muutumist, olulised kaks dimensiooni: Kuivõrd väärtustatakse rühmasõltuvust - Weak vs. strong SECULAR-RATIONAL Values: with secular-
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et tihtipeale tuleb selline enesehävitav käitumine eelkõige lapsepõlvest ja just nendest teguritest, et ei viha ega kadedust ei tohtinud ealeski välja näidata. See on kogunenud ja ainus viis seda välja saada, on pöördumine iseenda vastu. Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi
instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist" (137) Eneseteostus · Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: "Motivatsioon ja isiksus" · "Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine" (246) · Maslow meetod Ennast teostav inimene: Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumise probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus, vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia · Psühhopatoloogia allikad: takistused põhivajaduste rahuldamisel, sellekohased hädaohud ja ähvardused · Head inimsuhted kui parim psühhoteraapia · 5 põhiideed: terviklikkus, unikaalsus, eneseteadvus, vastutus, eesmärgipärasus Psühhoteraapia
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Aga suurejooneline inimene ei ole ihne, ega ka liialdaja. Tal on kõrgelennuline mõttelaad, uhkus ja eneseväärikus, äärmustesse minnes tähendab see aga kõrkust ja jultumust. Suurejooneline inimene on teadlik enda väärtusest ning see omakorda toob kaasa ka teiste poolt väärilise austuse. Suurejoonelisus on seega kõrge enesehinnang ja tähistab inimest, kes on suurte ambitsioonidega ja õigustab neid taotlusi. Tagasihoidlikkus ja alandlikkus pole kreeklaste juures voorusteks. "Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärikas peab olema kõige parem, kuna ta on kõige rohkem väärt, sest see, kes on parm, väärib rohkemat, kes aga parim kõige rohkem. (NE 4.3 1996:83). ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline." (NE 4.3 1996:82) Raamat 5 õiglus ja ebaõiglus
Enesetapp on kuritegu, samuti enesehävitamine (vabatahtlik omaenda füüsiliste ja psüühiliste võimete hävitamine). Siia juurde kuulub ka enese uimastamine mõõdutundetu alkoholi ja toidutarbimise läbi. Inimesel on kohustused iseenda suhtes ka kui moraalsel olendil. See tähendab tõepärasust ja enesest lugupidamist. Selle vastandiks on valetamine, ihnus (mitte ainult omakasupüüdlikuse mõttes vaid ka oma loomulike vajaduste mõõdutundetu rahuldamata jätmise läbi) ja vale alandlikkus (pugejalikkus). Inimesel on ka kohustused iseenda kui sündinud kohtuniku vastu, oma südametunnistuse vastu. Kõigi teiste kohustuste esmaseks käsuks on: "Tunne iseennast!" Mitte niivõrd oma füüsilist täiuslikkust..., vaid moraalset suhet oma kohustuses - oma südant - kas see on hea või kuri?" Moraalne enesetunnetus, mis nõuab tungimist südame sügavustesse, on igasuguse inimliku tarkuse algus. Muuhulgas ka "religioonikohustus", s.t
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
Sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus
(sex>
Tartus toomemäel baltikumi suurim sakraalehitis, Haapsalus · Presbyter- koguduse vanem tuleb kreeka keelsest sõnast · Sakramendid- püha usuline toiming · Visitatsioon- kiriku kontrollimis reidid · Eremiit-üksiklane · Lihasuretamine=askeetlus= elada kasinluses, taltsuda oma ihasi ja kirgesid · 529. Monte Casino kloostri alustamine · Püha Benedictus- kirjutas kloostri põhikirja · Alandlikkus, karm distsipliin, lahti saada egost, täielik allumine kloostri korral, 5 palve aega, töö kloostri majapidamises, raamatute lugemine 3.Restouratsioon ja rev. Euroopas Pärast napoleoni tuli võimule Louis XVIII Kuningavõimuga kaasnes terror Kuningavõimu pooldajad ultrarojalistid-nende juht kuninga vend krahv d'Artois Louis xviii kehtestas 1814.a uue ps-i-selle järgi piiras kuningavõimu kahekojaline seadusandlik korpus
Pärast Jumala surma kerkib esile tugevama õigus e olelusvõitlus. Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised inimesed on karjainimesed, keda valitseb karja- e orjamoraal. Nietzsche peab ennast väärtuste ümberkujundajaks ning ta sunnib inimesi küsima, kas väärtused ja küsimused, mida eurooplased järgivad (peamiselt kristlikud väärtused), on ka tõeliselt väärtuslikud. Leiab, et kristluse ja demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele. Nietzsche on 20. sajandi Euroopa mõtlemist oluliselt mõjutanud. Ta kritiseerib silmakirjalikkust, mistõttu pidi kristlus hakkama end korrigeerima. Kristlus muutus indiviidikesksemaks. Nietzsche inspireeris ka natse, sataniste jt, ent ta ise ei kuulunud nende hulka. Arvas, et ei ole olemas ühte tõde
Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi
49 Seda saab kõik teadlikult juhtida ja kaasa rääkida. See ei ole spontaanne protsess. Iga inimene saab ise oma eneserealiseerimisele kaasa aidata. Ennast teostavad inimesed Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumise probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus, vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus Kuidas jõuda eneseteostuseni? Psühhopatoloogia ja teraapia Psühhopatoloogia allikad: takistused põhivajaduste rahuldamisel, sellekohased hädaohud ja ähvardused Head inimsuhted kui parim psühhoteraapia
toimimises ja mida inimestel on hea omada, sest voorused aitavad elada head elu. Hästi elades me omandame head teguviisid, head harjumused voorused. Millised iseloomuomadused on voorusteks? · Nt heatahtlikkus, lahkus, sõbralikkus. · Homerosel seostus eelkõige sotsiaalse rolliga nt sõjamehe vaprus. · Aristoteles pidas tähtsaimaks just seda, mis iseloomustas inimest kui sellist. Voorused omased eelkõige kõrgklassile. · Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus "Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." Vooruste kataloog · Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. · Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Franciscus taaselustas Jeesuse sündimisloo (Jeesus sündis laudas loomade keskel) ja pani aluse legendile jõululapse sõimest. 1209. aastal said frantsiskaanid ametlikult orduks, Franciscus ordineeriti diakoniks ja järgmisel aastal tunnustas paavst Innocentius III (1198- 29 1216) nende põhikirja. Frantsisklaste ordu liikmeteks olid ,,vennad" ehk kerjusmungad, peamisteks reegliteks püha alandlikkus, ülim vaesus ja kõhklematu ohvrimeelsus. 1212. aastal asutas Franciscus koos Püha Klaraga Vaese Klara ordu, kus samuti järgiti frantsiklaste põhikirja. 1219. aastal üritas Franciscus ristida ka muhameedlasi. Palestiinas kohtus ta sultaniga, kuid Malek-al-Kamilist kristlast ei saanud. Franciscus pakkus välja võimaluse läbi tule kõndides proovida, kumb usk on tugevam, kristlus või islam. Muhameedlased aga keeldusid tuleproovis osalemast
närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et tihtipeale tuleb selline enesehävitav käitumine eelkõige lapsepõlvest ja just nendest teguritest, et ei viha ega kadedust ei tohtinud ealeski välja näidata. See on kogunenud ja ainus viis seda välja saada, on pöördumine iseenda vastu. Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi
kriminoloogia, antropoloogia ja humanökoloogia (uurib inimpopulatsioone ohustavate keskkonnategurite ja protsessidega seotud probleeme) · Majandusteaduses on tegu omandi ühiskonnastamisega, sotsioloogias ja psühholoogias isiksuse kujundamisega Ajaloost · Sajand tagasi toetusid teadlased eelkõige instinktide teooriale Freud, Thorndike, Dewey, McDougall ehk inimkäitumine tuleneb kaasasündinud instinktidest · Nt usklikkust on tingitud neljast instinktist: uudishimu, alandlikkus, hirm ja kaitse- või vanemainstinkt · Mitte ainult psühholoogid ei uurinud instinkte, vaid ka sotsioloogid nad leidsid, et kultuurilised erinevused on samuti seotud kaasasündinud instinktidega · Alles hilisemad uuringud laste seas tõestasid, et instinkidega ei ole võimalik inimese omadusi ja käitumist seletada · Kaasaegsed teadlased leiavad, et sotsialiseerumine on sõltuv nii kaasasündinud
sest ei lase neil ära kasutada soodsaid juhtumeid, mis võimaldaksid neil õppida normaalseks sotsiaalseks kohandumiseks vajalikke baasoskusi. Isekus Isekus, kõrkus on pahe, millest ükski inimene pole vaba, mida igaüks jälestab teiste juures ja mida vaevalt keegi peale kristlaste endale süüks paneb, kirjutab Clive Lewis (1992): Pahe, millest ma räägin, on uhkus ehk eneseupitamine, sellele vastanduv voorus kristlikus moraalis on alandlikkus. Ohjeldamatus, viha, joomarlus, ahnus jms on uhkusega võrreldes köömes. Uhkuse tõttu sai Luciferist kurat. Uhkus viib kõikide teiste pahedeni: see on täielikult jumalavastane hoiak inimese vaimus. Isekus ei tunne rõõmu millegi omamisest, vaid ainult sellest, kui tal on midagi rohkem kui teistel. Kõrgiks teeb meid võrdlus, nauding olla teistest üle. Ta on oma põhiolemuselt võistlev ja võrdlev, seetõttu areneb ta pidevalt edasi ja tähendab alati vaenulikkust; ta on vaen ise.
väärtusteks. Kolm põhilist konfutsiaanluse nõuet – lojaalsus, vastastikused kohus- tused ja ausus – võivad vähendada äritegevuse kulutusi konfutsiaanlikes ühiskondades. Kogu konfutsiaanlik süsteem põhineb viit tüüpi vastastikustel suhetel. Isa (õpetaja) ja poja vahel. Austus isa vastu on peamine väärtus. Ülemuse ja alluva vahel: kaitsja (soosija) ja alandlikkus (alistuvus). Mehe ja naise vahel. Vanema venna ja noorema venna vahel. Sõprade vahel. Neli vastastikust suhet viiest eeldavad allumist. Konfutsiaanlik eetika ei luba omavoli ja juba ainuüksi see suurendab usalduse “raadiust”. Karjäär sõltub eelkõige haridusest ja teenetest, mitte päritolust. See soodustab sotsiaalset mobiilsust.
üle naabri õla õieldada. 30 Tõesti, see oli suursugune isik, kelle nägemine iga teise vaatepildi üles kaalus. Charles, Bourboni kardinal, Lyoni ülempiiskop ja krahv, Prantsusmaa priimas *, oli ühel hoobil sugulane Louis XI-ga oma venna Pierre'i, Beaujeu senjööri kaudu, kes oli abielus kuninga vanema tütrega, ja Charles Südiga oma ema Burgundia Agnesi kaudu. Kuid prantslaste priimase valdavamaks, iseloomulikumaks ja omalaadsemaks jooneks oli ta õukondlik vaim ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli kardetava sõidu õnnelikult läbi teinud ja takistuseta Rooma jõudnud. Kuid kuigi ta sadamas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
