Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Ta suurim mure oli leida talule vääriline pärija. See ei olnud aga lihtne, pärast mitmeid sepitsusi ja veidrusi perega otsustas ta talu pärandada pojatütre Juuli lapsele. Pearu suri enne Andrest, kuid leppida need kaks meest ei jõudnudki. Indrek tuli pärast naise surma linnast ära maale, isakoju. Ta taaselustab isa ammuse unistuse jõe puhastamise ning süvendamise. Asjad hakkavad liikuma ja lõpuks isa näebki veel enne surma tööde algust. Tiina oli tagasihoidlik, alandlik, lapsemeelne, sõbralik, aus, truu ja kinnine inimene. Ta oli Indreku teenija linnas ning ta tuleb Indrekule maale järgi. Ta otsustab maale jääda ha vaatab Indreku õe juurde tüdruku koha. Tiina meeldib alguses kõigile, kuid noorte hulgas tekitab tema tulek pingeid ja intriige. Ta ei tekita neid teadlikult, sest tema jäi maale Indreku pärast, kellesse ta oli armunud. Nähes, et vastuarmastust pole loota, otsustas ta tagasi linna minna kuid Indreku õde ei lase tal lahkuda
Rääkis ausalt don Juani valed Suutis võlanõudja teemast külanaistele välja kõrvale juhtida Aus Kaval Üritas don Sganarelle Oli don Juanile Juani Alandlik väga kuulekas paremale Heatahtlik teener teele Arg suunata Jooksis minema kui don Juani metsas rünnati Tegevus toimub Sitsiilias 17.sajandil. Tegevuskohtadeks on kõigepealt palee Sitdiilias, siis maakoht merre ääres, mets, don Juani korter, tegevus põimub mitmeid liine.
14.- 16. sajand renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim,inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492.
Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne) - stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus (kristluses, budismis, taoismis)
maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus.
kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu
ning varjama oma tapatööd. Selle varjamine muutis ta ebakindlaks ning pani ta korda saatma veel mõningaid mõtlematuid tegusid. Claudius oleks saanud end säästa kõikidest probleemidest, kui poleks enda venda tapnudki. Ahnus ajab upakile ning sellega ei pruugi saavutada alati kõike head. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas üle kõige Hamletit. Printsi vanemad tahtsid neid paari panna, kuid Polonius oli vastu, sest umbusaldas noormehe armastust. Ophelia oli alandlik ning kuulas isa käsku mängida raskesti kättesaadavat. See aga ei tasunud end ära, sest Hamlet ei vaevunudki teda taga ajama. Ophelia uskus algselt siiralt Hamleti armastusse ning tundis end väga halvasti, kui viimane ta eemale tõrjus. Ophelia oli ka kaval ning otsustas samuti hullu mängida nagu Hamlet. Võibolla lootis ta, et prints teda lõpuks märkab. Kuna ta armastas Hamletit südamest, ei oleks ta tohtinud oma isa korraldustele Hamletit ignoreerida alluda. Ta oleks pidanud noormehe
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada.
tüdrukuid tuleks kasvatada erinevalt, sest kuigi nad on ühtmoodi inimesed, on nad erinevad nii soo-omaduste, kui ka karakteri poolest. Samas ei saa ma kuidagi nõustuda sellega, et kogu naise kasvatus peab suhtuma mehesse. Nagu Rousseau ise raamatus ütles, peavad nad tegutsema ühiselt sama eesmärgi suunas, mis minu arvates tähendab seda, et isegi, kui nad ei tee ühte ja sama, peaks nad üksteisesse võrdselt suhtuma, mitte naine ei pea olema alandlik. Lapseeast rääkides, nõustun ma autori arvamusega lapse vabadusest. Teda tõesti ei tohiks mässida kitsastesse riietesse ning takistama tal tegemast seda, milleks on ta võimeline. Siinkohal mainin ära ka selle, et inimese kasvatus algab tema sündimisega ning nõustun seisukohaga harjumustest. ,,Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omandada." Tõesti usun, et see on võti lapse paremaks kohanemiseks edaspidises elus
Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7. Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) oma pildi kirjeldus ja põhjendus. 8. Kordamine ots...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Kui kuskil ajakirjanduses silma paista, siis pigem millegi huvitava ja tähtsaga, et saaks enda üle uhke olla ja selle nimel peab iga inimene ise tööd ja vaeva nägema, kui ei taheta jääda nö tavaliseks inimeseks. "Ametniku surm" ja "Paks ja peenike" Väikese inimese teema Tsehhov toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, inimese teema. Väikest inimene on iseloomult harimatu ja argpüks, põhitunnuseks oleks inimväärikuse täielik puudumine ja alandlik pugejalikkus "kõrgemate" ees. Selline teema leidub novellides ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike". ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Seejärel hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. (lk.17) ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale
teevad ettepaneku Revalisse suursugune teatrimaja kavandada. Meestele ei ole pakkumine päris meelt mööda ja nad plaanivad sellest loobuda, kuid nende teele satub järjest pealetükkivaid eestlasi, kõik muidugi Ennud ja Ened, kes usuvad surmkindlalt, et just need kaks meest Eestisse teatrit kavandama sõidavad. Samuti teavad nad rääkida, et tegelikult kuulub maja lõpuks ikkagi eestlastele. Müürid pole olulised, vaid sisu, millega ruum nende vahel täidetakse. Bubõr on iseloomult alandlik mees, kellel on suured raskused käreda abikaasaga (Elina Reinold). Nimelt võtab naise võimukus kogu tema otsustusvõime ja nõrk karakter ei saa vastu naiselikule kavalusele ja manipuleerimisele. Reinoldil tuleb eriti hästi välja just kanaemalikult pere eest seismine ning tähendusrikas halisemine võtaks igalt mehehakatiselt tahtmise tema soovidele vastu seista. Vassiljev seevastu on elulainetel seikleja, liiderlike elukommetega ennast armastav tegelane. Ta on
August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud
Matilde- Auahne, natuke ülbe, pidi alati saama oma tahtmise, seega oli ära hellitatud. Oli huvitatud jõukusest ja kuulsusest. Ka oma välimuses oli ta uhke ja väljapeetud, kandes alati kauneid rõivaid. Suhtumine teistesse oli üleolev, kamandas nii Sanderit kui ka oma õde, kes ka alandlikult ta soove täitsid. Oma suhtes Sandriga oli ta domineeriv ja võimukas. Nii ka perekonna suhetes võrreldes oma õe Lauraga. Sandri suhtumine temasse oli alandlik, kuuletus Matildele, kes käskis tal kirjutada romaani. Piibeleht- Oli oma suhtumisega alati väga rahulik, ei ärritunud kergesti. Tundus hästi abivalmis, mida sai ära kasutada Sander, kes palus tal enda eest raamatu valmis kirjutada, millega Piibeleht ka ilma pikema mõtlemiseta valmis tegema oli. Kuigi tegelikult oli Piibeleht päris kaval ja oskas hiljema asjast kasu saada, see oli temast väga üllatav.
Tegelaste puhul ei saa öelda, et nad oleksid sügavad, kuid samas ka mitte päris lamedad. Tegelaste kohta saab läbi loo teada nii mõndagi elulist, näiteks Margiti kohta võib öelda, et ta on üpris suur viriseja – Margit tahab, et Jaan lambipirni ära vahetaks, Jaan aga kohe ei saa ning selle peale Margit hakkab vinguma, et tal on kohe valgust vaja. „Ela nagu elaks ürgajal“, porises ta veel tükk aega hiljem. Seevastu Jaan on leppiv ja võib ka kohati öelda, et isegi alandlik Margiti kõrval. Samas kuuletub Margit oma emale, sest just sellepärast nad vanatädile küllamineku ette võtavadki. Margit on juba ette pessimistlikult meelestatud: „… süüa päris kindlasti ei saa. Kui midagi üldse pakutakse, siis ainult kõdunenud küpsiseid ja halvaks läinud assortiikomme“. Jaan ootab minekult natukenegi positiivset, sest tal on oma vanaonu üheksakümne viienda sünnipäevapeo mälestused head, kohati isegi lõbusad, sest vanaonu oli
August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud
tundlik) Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) · Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel
appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Huhuu sõrmed olid kõnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes. Nägu oli tal karvane ning seepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta on rõõmus või kurb. Iseloomult oli Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker
vahetan kontakti ebausaldusväärne) 5 Hääl. Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Hääle/ kõne klassikalised vead. (ainult: kõrgendatud, tõsine, suunav, propagandakõne-tüüp) Eee-tamine (pausid on täidetud häälitsustega "eee", "mmm") Parasiitsidesõnad (et-nagu-vä) Kiivriga rüütel (põmisemine, monotoonne, justkui Loengupidaja endamisi rääkimine) Sõnalõppude sööja (nn teadmiste needus mõtteid on nii palju, et ei jõua
Tänu sellele, et Janil oli armuke ja et Marilyn sellest teada sai, tuli päevakorrale lahutus. Neid kõiki sündmusi võibki minu arvates probleemideks lugeda. TEOSE PEATEGELASED : Teose peategelaseks on 20seks saanud pikkade, sirgete juustega Marilyn. Naine on endine modell, kes näeb väga hea välja ja hoolitseb enda välimuse eest. Talle meeldib käia ilusalongides ja omada ilusaid asju. Töötab pangas administraatorina ning on töökas ja alandlik seda eriti enda mehe suhtes. Marilyn ei peta oma meest kunagi ning on igati vagur ja armastav abikaasa. Jan ja Marilyn elavad luksuslikus Tallinna korteris. Marilynil erilisi huve pole, pigem sisustab ta enda aega poodeldes. Naisel on siiski ka üks natukene halvem komme, nimelt meeldib talle aegajalt napsitada. Muidu on ta iseloomult üsna rahulik ning ei kisu kunagi tüli üles. Näiteks hoolimata sellest, et talle ei meeldi kui Jan nii tihti Tartus on, ei tee ta sellest draamat. Naise
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naist...
"Isegi silmad pärani ei näe ma midagi!" filmist Zatoichi "Nüüd tehtud kõik ja ma võin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu "Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo" "Olen alandlik jumala ees ja sellega nimekiri lõppeb. " Sam Houston filmis "Alamo" "Ära karda surma, vaid elu." Berttolt Brecht "Me kõik oleme erand juhtumid." Albert Camus "Ilu on igavik, mis kestab hetke." Albert Camus "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Benjamin Franklin "Ta liigub siiski." Galileo Galilei "Tõde on aja tütar." Gellius "Televisioon? Pool sõna ladina, pool kreeka keelest
Sealt levis see ületohutu suure riigi Rooma riiki. Ja jõudis välja ka Itaaliasse. Ristiusk kuulutas et jumal ees on kõik inimesed võrdsed. Nii orjad kui vabainimesed, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaadet meeldida rooma valitsejatele. Ning hakkasid ristiusku taga kiusama. Kartsid et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas risti usk muutuma, enam ei räägitud inimeste võrdsusest vaid sellest et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik. Siis pääseb pärast surma paradiisi. Sellisena sobis ristiusk ka valitsejatele alamaid sõnakuulelikena hoida. Aastal 313 kuulutas keiser Constantinius ristiusu rooma riigi usundiks. Oma kahetuhande aasta vältel on tal suur mõju olnud ka kunstile. Koos ristiusuga tekkis ka nn. Vanakristlik kunst. Et riski usk oli algul keelatud siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumala teenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkusaamiseks kasutasid nad katakombe
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Iisaku suhtumine töösse; rõõm tööst: Iisak teadis, et miski ei tule kergelt. Seda teades, et loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpriski kulukas. Tema elufilosoofia oli lihtne: ainult maad harides võib inimene õndsaks saada. Maa oli tema jaoks elu,
maailmakaardile toonud Lennart Georg Merist või supermodell Karmen Kassist. Ka eesti teadlased ja astronoomid on tuntud. Seetõttu võibki väita, et kuigi me ei saa ilmselt kunagi suureks rahvaarvult, oleme me saanud suureks vaimult. Olen kuulnud, et välismaalased kirjeldavad eestlasi kui tüüpilisi rahulikke põhjamaalasi, kes on käitumise poolest pigem tagasihoidlikud kui silmatorkavad. Ühest küljest on neil õigus. Meile on loomuomane olla vaikne ja alandlik, kuid seda ainult siis, kui olukord seda nõuab. Tegelikult oleme me jonnakad ja konarliku natuuriga. Tammsaare suudab oma teoses ,,Tõde ja õigus" eestlase tõelise olemuse hästi ära tabada. Üleaedsetel on tarvis viimse hingetõmbeni vägikaigast vedada. Mõlemad ajasid jonnakalt taga oma tõde ja õigust. Vahel samastan end nende meestega, sest ka mina võin jonnida ja oma õigust taga ajada pikka aega. Üldiselt ongi eestlastele kombeks uskuda, et
Teiseks peab sul olema hea keskendumisvõime. Seda saab arendada üksi olles, võimaluse korral mediteerides. Sellest sõltub see, et sa suudad teisi kuulata. Selle juures on üks huvitav mõte, et kui sa kuulad inimest kelle jutt sind ei huvita hoolega, siis see ei väsita sind nii palju, kui juhul, kui sa lased ta jutu kõrvust mööda. Keskendunult elada tähendab siin ja praegu elada. Oluline omadus on ka püsivus. Iga asi tuleb omal ajal. Inimene peab oskama olla ka objektiivne ja alandlik. Ning uskuma elusse. Eelkõige iseendasse, sest siis tuleb usk ka teistesse. Armastus on usk, kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust. Ideaalne paar on meie meelest ladusalt toimiv meeskond. Lähedus on kahe inimese vaheline suhe, mis võimaldab isiksuse väärtuste avaldumise koostöö, kus mõlemal säilib mõjukus, üleolekutunne ja tähtsus. Tänapäeval elab inimene sageli kas tulevikus või minevikus, aga mitte olevikus. Armastus peab olema üksteise
pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega. Tüdruk aga vastas küsimusega: "Aga mis siis nendest saab?" See tõestab, et Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja karakteri kontrast tuleb välja ka suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli
Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenaine Anu Anderva tuli Anule appi ning kandis ta teenijatega enese juurde
ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega. Tüdruk aga vastas küsimusega: "Aga mis siis nendest saab?" See tõestab, et Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja karakteri kontrast tuleb välja ka suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli
" On põhjust küsida, kas Üdi ikka räägib neist rästikutest, kes roomavad metsa all, või pigem nendest, mis roomavad keeles ja kõlavad kokku ,,vastikute" ja ,,nastikutega". Võib arvata, et tõele lähemal on teine variant. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi" veel uudiskogud ,,Elulootus" (1980) ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt." Alates 1980. aastast kirjutas Viiding lühemat ja vabama vormiga luulet lisaks veel igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistus. ,, Seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga need mahenevad. Üksikud luuletused 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull
arie Under Nooruse aeg Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda- ja armsa kaela ümber hakata. Gustav Suits Vabaduse deemon Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie elu saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb
uus usund ristiusk. Enne seda oli seal judaism . risti uks levis yle rooma riigi jõudis välja itaaliase rooma riigi keskusesse .vallutati kõik teised maad .risti usk kuulutas et jumala ees on võrdsed kõik inimesed . oriad,vaesed,rikad kui ka vabad inimesed. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida rooma valitsejatele nad hakkasid risti usku taga kiusama .aja jooksul hakkas risti uks muutuma enam ei räägitud inimeste võrdsusest ja sõna kuulelikusest vaid tuli olla alandlik ja sõna kuulelik satud taevasse sellisena sobis ka risti usk valitsejatele. Aastal 313 kuulutas keiser Constandiinius risti usu rooma riigi usuks .ristiusu 2000 aasta pikkune mõju on olnud suur ka kunstile koos risti usuga tekkis vara kristlik kuntst . et risti usk oli alguses keelatud siis ei saanud usklikud oma jumala teenistusi pidada hoonetes ega neid ka ehitada .Oma salajasteks kokkutulemisteks kasutasid nad maaalused matmis paiku .Ja neid nimetati katakombideks
vastu tõre. Ta tellib Katharinale suure tanu ja imeilusa kleidi, kuid naisele neid ei anna, vaid õrritab nendega naist. Petruchio on Kate' juba piisavalt alandanud ja piinanud, otsustavad nad minna tagasi Paduasse Baptista mõisasse. Ühel varahommikul nad asuvadki teele. Jõuavad mõisa juurde ja Petruchio käsib Katharinal end suudelda. Alguses Katharina tõrgub, kuid lõpuks nad suudlevad. Katharina kuulas oma mehe sõna ega julgenud talle midagi vastu öelda. Ta on oma mehe ees alandlik ja üldse käitub kõigiga sõbralikult ja heldelt. Nõnda taltsutaski Petruchio Tõrksa Katharina, kasutades samasugust tõrksust, õelust ja vastikust, nagu oli käitunud Katharina. Raamat oli väga hea. Mulle meeldis just, kuidas Petruchio kasutas naise õelust tema enda vastu. Kuid ta sai taltsutamisega väga hästi hakkama. Mulle meeldivad just sellised raamatud: komöödiad, selge sisuga. Selle raamatu juures säilis minus koguaeg põnevus, et mis nüüd järgmiseks juhtub..
erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kesk- ja Põhja- Euroopasse jõudis ristiusk Rooma paavsti suunamisel Saksamaa ja Prantsusmaa kaudu. Püha Benedictus oli eremiit, munk. Ta otsustas oma kloostri asutada ja tegi ka uued kloostrireeglid, mille järgi pidi munk olema alandlik, ütlema lahti isekusest ja nii omandist kui ka iseenda tahtmisest ja alluma abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid osalema jumalateenistustel ja töötama kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü.
Selle maali raam oli kullatud ja ovaalne. Vaatasin seda maali umbes tund aega poolistukil, kuni sain selle maali saladusest aru ja langesin tagasi voodile. Hakkasin uuesti sirvima seda kidikut maalidest ja ngin seda sama maali seal ning lugesin sellest kummalist lugu, et kunagi oli ks harukordselt ilus noor daam armunud kunstnikkusse ning oli talle mehele linud. Kuid paraku hoolis kuntsnik ainult kunstist. hel peval soovis kunstnik maalida portreed oma abikaasast ning alandlik mtsja oli nus istuma poolpimedas tornikambris ndalaid ja manama nole naeratust. Kunstist lummatud mees ei osanud nhagi tdruku nolt kustuvaid vrve. Iga peavaga mrsja tervis halvenes ja elurm nrtsis. hel peval kui ji veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik tmbaski need viimased triibud jdes vlutunult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis ja pras pilgu mrsjale: -See oli surnud! Must kass Ma panen kirja selle loo , mis mind pevad ja d veavnud on. Lapsest peale
Sündmused on kirjeldatud Popi vaatenurgast ja me teame seda, mida teab, mõtleb või tunnebki just Popi. Tekstil oleks hoopis teine tähendus, kui vaatepunkt oleks näiteks Isanda poole kaldu, see kirjeldaks hoopis teist mõttemaailma. Teose tegelasteks on Isand, Popi ja Huhuu. Autor kirjeldab Isandat mõtliku tegelasena, kes suhtub armastavalt Popisse ja kerge põlgusega Huhuusse. Isanda tegelane avaldatakse Popi silmist vaadatuna, mis kujutab Isandat heana. Popi on kartlik, alandlik, Isandast sõltuv ja temas liiga kinni, kuid samas on ta väga ustav ja truu taksikoer. Ka Popi suhtub Isandasse armastavalt ja hoolivalt. Huhuu on liiderlik, isepäine, talle meeldib olla tähtis, ta võtab endale Isanda koha. Popi peab teda halvaks, kurjaks Isandaks, keda ta kardab. Huhuu lõhkus ja hävitas asju, mis ta teele jäid. Huhuu võis end tundide kaupa peegli ees ehtida, neil hetkil oli ta õnnelik ja rõõmus. „Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps
matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maa-alust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis
Õpetajale Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha. 10 punkti ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm)artin oma vanaemaga (Kk)ohtla-(J j)ärvele sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 53 54 55 EESTI KEEL 56 57 58 ...
Vaikne ja leplik. Viis aastat mil elas Thenardieride juures, sai Cosette ainult halva kohtlemise osaliseks, oli kõrtsiomanike jaoks teenijatüdrukuks: tõi allikalt vett, koristas, kudus sokke ja seda kõike olles ise räbalatesse riietatud. Jean Valjeani hoole all olles piirab viimane tüdruku liikumisvabadust, kuna soovib Cosette hoida kõige halva eest. Fantine Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära andma. Heauskne ja alandlik. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Peale Cosette äraandmist kaotab kadedate naiskolleegide tõttu töö, kuna need uurivad välja, et tal on vallaslaps. Peale seda hakkab Fantine õmblejaks, kuid kuna pidevalt suurenevad tema võlad Thenardieride ees, müüb hinge tagant kõik: juuksed, medaljoni, esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Sureb kurnatusest. Javert sündis 1780 aastal vanglas. Tema ema oli ennustaja. Javert töötas
Tema perekond: Tema isa Jean Valjean,ema Jeanne Mathieu Tal oli üks õde Jeanne ja adopteeritud laps Cosette. Jean Valjean olles olnud 19 aastat vanglas . Oli teeninud vanglas 109 franki ja 15 suud.(Mis oli sel ajal palju aga samas nii palju aja kohta vähe) Tal oli kollane pass .Kui teda vabaks lasti oli tal kollane pass ja raha.Läks ühesse külakesse aga mitte keegi ei andnud talle kohta kus magada. Kõik peale healik Piiskop Myrel.Tal oli väga palju probleemi. Ta oli ka väga alandlik Ta tegi midagi aga ta kahetses päris mitmes kohas.(nt kui ta alguses Piiskopit varastab.) Ta ei olnud enesekindel. Oli saanud 19 aasta jooksul vangistuses vaid 109 franki ja 15 suud. Sisu lühikokkuvõtte Hüljatud on raamat mis algab rääkidest Piiskopist ( 1815 aastal ).Piiskop oli väga hea ja lahke ja ennem kui ta pidi enda eest muretsema muretses ta teiste eest.Tema muretses vaeste inimeste eest ja
(joonis 2 lk 12) 11 Joonis 1 Tüdrukute tõlgendused mõistele ,,kehakeel" Joonis 2 Poiste tõlgendus mõistele ,,kehakeel" 12 Teises ülesandes oli antud 4 pilti ning 4 emotsiooni. Tuli viia kokku emotsioon ja pilt ning lisada põhjendus. 1.pilt Sokk 2.pilt Kurbus 3.pilt Üllatunud 4. pilt Alandlik Esimesel pildil on kujutatud sokki. Sellest saab aru, kui jälgida keha ja silmi. Kehahoiak on tagasitõmbuv ning silmad väga kohkunud. Lisaks pole ka õlad längus vaid hoopis sirged,isegi tahapoole asetsevad. Teisel pildil on kujutatud inimest, kes on kurb. Õlad on längus, nagu üritaks end väiksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nägu suhteliselt lõtvunud. Kolmandal pildil on kujutatud positiivset üllatust. Tema kulmud on väga kõrgel ning silmadest kiirgab rahulolu
igasugused traditsioonid väga tugevad ja egiptuse kultuuris säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka majanduse iseloom jäi mitme aastatuhande jooksul peaaegu muutumatuks. Juba Vana Riigi päevil ehitati kanalid ja veehoidlad, kus talletati Niiluse tõusuvett, mida lasti põuaperioodidel jaokaupa põldudele. Egiptuses loodi üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Sealsele kultuurile vajutas oma pitseri alandlik kuulekus vaarao ja jumalate ees. Ka kunst pidi suuredama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli egiptuse ainuvalitseja, ta oli ise nagu jumal. Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30. 3.--6. dünastia valitsesi Vana Riiki (u. 2800--2300 aastat eKr). Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha
Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele.Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest.Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid.Hauakambrid ehitati kivist.Kõige varasemad Egiptuse ülikute hauaehitised olid piklikud längusküljelised kasti taolised mastabad, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga.Mastaba ühes küljes oli petikuksega(valeuksega)
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
kui tema olukorras olla võib) ja iseseisvus. Siiski varjutasid tema häid külgi ka halvemad iseloomuomadused. Tiiu lasi end kohati oma tunnetest liialt edasi kanda, samuti käitus vahel mõtlemata oma tegude tagajärgedele. MARKO-Tiiu üks parimatest sõpradest. Kannab prille ja on sportliku kehaehitusega. Paras peoloom ja seiklejahing. Samas kaine mõtlemisega ja kaitsev oma sõprade suhtes. Vahel kipub olema alandlik ja enese teadmata käitub teiste tahtmise järgi. Tema puhul jääb küsitavaks vähene huvitundmine Tiiu tegemistesse. Võib-olla on põhjuseks lahkukasvamine ja vanemaks saamine. HETI- Tiiu lapsepõlvesõber. Teda võib kirjeldada kui vaikse iseloomuga, aga arukat inimest. On huvitatud raamatutest, eelkõige luulest. Siiski jääb raamatus veidi salapäraseks, sest teda ennast teoses jääb väheks. Peategelase mälestuste järgi saab tedagi nimetada seiklejaks, kuigi vahest vaiksemapoolseks
Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale Alandlik ja tagasihoidlik Hoolis teiste arvamusest Õppis kiiresti Sõbralik, aus ja truu Viljatu 8. Elli: Sinisilmne Pidi alati oma tahtmist saama Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Teiste mitte usaldamine viis selleni, et sai lõpuks väga haiget 9. Rõõmud: Vabam eluviis Suur tutvusringkond Peod ja lustimine Armastus Looduse nautimine Perekonna kokkuhoidmine Mured: Keerulised suhted
Masohhistlikud tungid avalduvad oma tühisuse tunde, alistuvuse, alaväärsuse, jõuetuse, enesepõlgamise, enesehaletsuse kujul. Kõiki eelnimetatud tundeid põhjustab sõltuvus välistest jõududest. Masohhist piirab taotluslikult iseenda vabadust kellegi teise juhi, valitseja, despoodi, ekspluateerija, tagakiusaja, ahistaja kasuks. Selle hoiaku ilmekateks näideteks on oma õigustest loobumine, orjameelsus ja lömitav lojaalsus. Samuti ka jumaldav, alandlik või teeniv armastus. Sadistlikud kalduvused on vähem teadvustatud. Tihtipeale võib sadistlik suhtumine olla maskeeritud, isegi deklareeritud headuse ja teiste eest hoolitsemisega. Sadism on masohhismiga sümbiootiliselt seotud: kumbki osapool vajab eluliselt teist. Sadisti jõud ja kindlustunne põhinevad tema valitseval positsioonil, masohhisti allaheitmisel. Mõni sadist enda meelest koguni armastab alandatud ja valitsetut, olgu see
Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
