ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste
Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoonete sisse ja hoonetest välja jäävateks ruumideks. See jaotus on küllaltki meelevaldne, sest laiemalt mõeldes on kõik ruumid tegelikult ühtse ruumi osad mis on omavahel otseselt või kaudselt seoses. Selline jaotus
Geograafiliselt asub Kongo ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavööndis – ekvaator läbib Kongot vaid pisut Kongo enda kesk joonest põhja poolt, jagades Kongo nii, et kolmandik jääb põhja ning kaks kolmandikku lõunasse. Kongo DV asub Kongo jõe, mis on maailma suuruselt teine jõgi vooluhulgalt, lõunakaldal ning sellest tingitult on üle 60% Kongo alast kaetud Kongo vihmametsaga, mis on tuntud kui ühe bioloogiliselt mitmekesisema alana – sealt võib leida üle 600 puuliigi ja üle 10 000 taimeliigi ning ka palju haruldasi ja ohustatud liike (näiteks bonobo, valge ninasarvik, okapi, mägigorilla, Aafrika metselevant). Amazonase järel on Kongo vihmamets maailmas suuruselt teine ning tänu vihmametsale loetakse Kongot Aafrika kõige looduslikult mitmekesisemaks alaks. Koos lisajõgede domineerib Kongo jõgi tervel riigi alal ning on üheks suureks teguriks
ligikaudu 2000-le ja Põhja-Ameerikas kuni 15 Eestis, oli väljarännanute osakaal pea sama- 000-le. võrra väiksem. * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu Muidugi ei toiminud kogu vaadeldaval Soomlased ja leedulased suundusid eestlaste hulgas on ka u. 14 000 setut. Läti alana on käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna- perioodil(ilma Liivimaad ainult ühepoolne Valga ränne eesti ja selle ümbruse Eestist peamiselt välja, Asunduste valdadeta). riigist olevad,
jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4×400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis. Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal. Niisuguse painduvuse saavutamine võtab väga kaua aega ja see on võimalik vaid süstemaatiliselt painduvusharjutusi tehes.
vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe 22 seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias
rationator) processor: combined analog/digital) Kirjutusmasin: 1972- The first object-oriented language Smalltalk developed at XEROX Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud PARC, bsaed on ideas by Alana Kay. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1972 - The first logic programming language Prolog developed by Alan 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: Colmerauer at University of Marseilles// Hewlett-Packard introduces a "Type-Writer" programmable calculator Remington: 1874 (jalgpedaaliga
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO...................................................................................................................
armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/291682) Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse
naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise, feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse, Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture. Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid 3 stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest. Vabastamine pidi toimuma erilise vastukeele écriture feminine - abil. (Rojola:150). Cixous' esitatud binaarsete opositsioonide ehk dihhotoomilise mõtlemise kriitika on feministlikus uurimuses pikka aega tähtsal kohal olnud. Artiklis "Kus on naine?", mis
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. 7 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski
üheksa korda. Naiste arvestuses on edukam maa, tänu Magdalena Forsbergile Rootsi kaheksa võiduga. Meeste ja naiste koguarvestuses on parim maa Norra 12 karikavõiduga. 3 Kõige rohkem karikavõistluste etappe on võitnud norralane Ole Einar Bjørndalen. Talle on neid kogunenud aastate jooksul 80 (29. novemberi 2008 seisuga) Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid 1958. aastal. Siis oli programmis ametliku alana ainult meeste 20 km ja mitteametlikuna teatevõistlus. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal. 1989. aastast korraldatakse meeste js naiste MM-i koos. Eesti ajalugu Eesti suusa ajalugu Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid)ja Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-,
Ethernct(Bob Metcallc) Kirjutusmasin: 1972- The firll obiet{rinted language Smalltalk developed at XEROX lnglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud PARC, bsaed on ideas by Alana KaY. 197{ C (Ke mighas.ja Ritchic). Alrrir '1972 - The fkst logic programhing languagE P.olog developed by Alan
seotud sadade või kümnete tuhandete geenidega (sh. proto-onkogeenid). Kõigi geenide hulk suureneb polüploidiseerumisel (triploidia, tetraploidia), mida leitakse näiteks mõnede leukeemiate puhul. Märksa sagedasem on aga üksikute kromosoomide polüsoomia. · Kõrgetasemeline (high-level) amplifikatsioon avaldub tsütogeneetiliselt kaksik-pisikromosoomidena (DM) ning ühtlaselt värvunud (HSR) või ebanormaalselt vöödistunud alana (ABR). Nende ilmingute taga on sageli väikeste kromosoomipiirkondade (väheste geenide) 10-100 või enamakordne amplifikatsioon. Pahaloomulise fenotüübi tekkes osalevad neist geenidest ilmselt ainult vähesed.Kliinilises materjalis on senini leitud vaid üksikute kromosoomipiirkondade kõrgetasemelist amplifikatsioon. 6. Evolutsiooni kohta H2 limitatsioon... IV rida 1. Metafaas , mis seal toimub, kuidas kromosoomid paiknevad jne
jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
VSEPRi teooria keskendub sidmete ja elektronipaaride paiknemisele tsentraalse(te) aatomi(te) ümber. Molekuli kuju ennustamis tuleb arvestada, et suure elektrontihedusega molekuli osad tõukuvad omavahel. Suur elektrontihedus on molekulis sidemetel ja vabades elektronpaarides. Ühe tsentri ümber olevad sidmed ja elektronpaarid tõukuvad ning paiknevad seetõttu üksteisest võimalikult kaugel. Kordseid sidemeid käsitletakse samamoodi kui üksiksidemeid, s.t ühe kõrge elektrontihedusega alana. Kui molekulis on enam kui 1 tsentraalaatom, siis käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli geomeetriat. VSEPRi valem: AXnEm, kus A on keskne aatom, X side(ligandide arv) ja E vaba elektronpaar. Teooria 2 ennustab küll deformatsiooni suunda, kuid mitte ulatust: nurkade tegelikud väärtused saame kas eksperimendist või lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi
Amuuri ja Primorje 73 52 - 9 Kokku 1 - 4 117 105 25 341 127 331 5 * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu eestlaste hulgas on ka ca 14 000 setut. Läti alana on käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna-Liivimaad (ilma Valga ja selle ümbruse eesti valdadeta). Asunduste arvu aluseks on: Meomuttel, Jüri 1900. Eesti asunikud laialises Vene riigis. Esimene katse sõnumid kõikide Eesti asunduste üle tuua. Jurjev (Tartu): “Postimehe” trükikoja kirjastus; Nigol, August 1918. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1). Tartu: Eesti
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias). Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha
Üks olulisemaid samme reisijate elu kergendamiseks Euroopa Liidus tehti 1985. aastal, kui Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Madalmaade valitsused sõlmisid väikeses Luksemburgi piiri äärses linnas Schengenis lepingu. Nad leppisid kokku passikontrolli kaotamises omavahelistel piiridel, kontrolli ühtlustamises ELi välispiiril ja ühtse viisapoliitika kasutuselevõtus. Seega moodustasid nad sisepiirideta ala, mida tuntakse Schengeni alana. Schengeni leping ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid on saanud ELi asutamislepingute lahutamatuks osaks ning Schengeni ala on järk-järgult laienenud. 2007. aasta lõpuks olid Schengeni alaga ühinenud kõik liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa, Ühendkuningriik, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ning ELi mittekuuluvad riigid Island ja Norra, kes samuti kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju. EL ja Maailm
Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959) ja karikavõitjatele(mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates1975. aastast). Korvpalli ajaloost Korvpalli leiutas 1891
Kas on rajatud matkaradasid? Ekskursioonirada, 6,8 km pikkune laudtee, algab paviljoni juurest ning kulgeb mööda järve põhjakallast kuni selle loodenurgani, kus ta vaatetorni juures hargneb kaheks. Peatuskohti on kogu laudtee ulatuses 4, aega kulub kogu tee läbimiseks vähemalt 3 tundi. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kogu kaitseala on määratletud Ramsari märgalana, rahvusvahelise tähtsusega linnualana (koos Rongu ja Kodaja soodega), metsakaitsealavõrgustiku alana, potentsiaalse linnu- ja loodushoiualana (Natura 2000) ja metsa genofondi kaitsealana. Alates 1979. aastast on Nigula looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus (IBA). 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava 2002 2005 a projekt. Kaitsekorralduskavas 2002-2005 antakse Nigula looduskaitseala lühike iseloomustus, analüüsitakse põhilisi väärtusi, püstitatakse kaitse-eesmärgid ning planeeritakse
1643-1645 peeti sõda Rootsi ja Taani vahel, mille tulemusel loovutas Taani Brömsebo vaherahuga Saaremaa Rootsile. Kogu maa oli läinud Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg Halduskorraldus: Eesti jagunes kaheks kubermanguks- Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu kuid säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teisest maakondadest olid Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti- ja Liivimaast erinev maskusüsteem. Viimase alana läks Rootsi võimu alla 1660. aastal Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi Venemaa alla. Kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad:
Puidu mehaanilised omadused oluliselt ei muutu, harva täheldatakse puidu löögikõvaduse vähest nõrgenemist. Rikub puidu välisilmet ja suureneb vee läbilaskvus. 2.1.2. Lülipuidu mädanik. Kujutab endast kasvava puu mädanemise II ja III staadiumi . Omarmaterjalide otspindadel esineb tüve keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuidu) ebanormaalse värvusena, nähtav otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste ja rõngasjate laikudena või tüve keskosa lauskahjustuse kontsentreeritud alana, mis mõnikord ulatub ka tüve pinnale. Iseloomulik on puidu mehaanilise tugevuse alanemine. Kaob vastupanuvõime välisjõududele. Puidu tihedus väheneb 2...2,5 korda. Järsult suureneb veeimavus ja veeläbilaskvus. Puidu absoluutne kütteväärtus on 1,5...2 korda väiksem kui tervel puidul, mis on põhjustatud tiheduse vähenemisest. Pikilõigetel esineb lülipuidumädanik väljavenitatud ebanormaalse värvusega vöötide ja laikudena
(2) Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge.(2) 3.2. Hüppealad 13 Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva (2) : 1. 3.2.1 Kõrgushüpe 2. 3.2.2 kaugushüpe 3. 3.2.3 kolmikhüpe 4. 3.2.4 teivashüpe 3.2.1 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis.(1) Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal. Niisuguse painduvuse saavutamine võtab väga kaua aega ja see on võimalik vaid
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias). Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse
Inimesed neid värvusi ei taju, kuid loomariigi esindajad küll. (Kamenik 15.09.2009) Aleksandri tume vöö See on seotud vikerkaartega ja on oma nimetuse saanud seda nähtust esmakordselt kirjeldanud antiikkreeklase Aleksander Aphrodisiase järgi. See esineb esmase ja teise vikerkaare kõrvalekalde nurga tõttu ja sellepärast jõuab kahe kaare vahele vähem valgust. Aleksandri tume vöö paistab kahe kaare vahel tumedama alana, mis pole eriti hästi välja kujunenud. (Wikipedia 2013) Uduvikerkaar Uduvikerkaar on üks vikerkaare vormidest. See tekib uduse ilmaga, kui Päike paistab siiski piisvalt hästi, et tekitada täisvarjusid. Seega saab udukaart näha selge taevaga uduga Päikese vastas. (Kamenik 22.09.2009) Uduvikerkaar on enamasti valkjas, harva punaka või sinaka varjundiga mis tekib enne hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem
suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. 4. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Toompeal ja Riias). kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,
Poolalt vallutatud aladest, Lõuna Eestist ja Põhja- Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskus Riias(Eesti alalt kuulusid Pärnu ja Tartu maakond- hõlmasid kogu L-eesti). Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645 aasta Taaniga sõlmitud Brömsebro rahuga kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangule, säilitas aga edaspidi teatud eriseisundi- erinevalt teistes maakondadest oli seal eraldi asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti-ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi alla 1660 Olivia rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla. Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused
" (Hobumaailm, 2015). ,,Kross paneb proovile hobuse kiiruse, vastupidavuse ja hüppeosavuse ning määravaks saab, kuidas ratsanik oskab enda ja hobuse jõudu jaotada ning kasutada. Kross koosneb ühest või mitmest osast, kus ajaliimidi ületamine, tõrkumine või kukkumine toovad kaasa karistuspunkte. Tõkked maastikul on niiöelda looduslikke takistusi imiteerivad kraavid, hekid, palgid, künkad, kivimüürid jne." (Hobumaailm, 2015). ,,Kolmanda alana tuleb hobusel ja ratsanikul end panna proovile takistussõidus, 14 näitamaks, et on taastanud oma jõuvarud ja energia. Lõpptulemus selgub kõikidel aladel saadud (karistus)punktide kokkuliitmisel. Kogu võistluse vältel, mis reeglina kestab kolm päeva, on vältimatuks osaks
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma...
piirkonnas. Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radooni 14 Jooniselt on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond. Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses(KO 2005, 157, 1622) ja maaala käsitletakse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest
kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias). Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke,
1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel. 1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile. Rootsi aeg Halduskorraldus. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu. Ülejäänust moodustus Liivimaa kubermang. Saaremaa kuulus Liivimaale, kuid säilitas eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ehk konsistoorium, maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon
Üle riigi algasid streigid, kui valitsus tagasi ei astunud. Thatcheri valitus muutus populaarseks pärast Argentiinaga edukalt maha peetud Falklandi sõda. 1980 keskpaigast algas Inglismaal majanduskasv. Prantsusmaa. Prantsusmaa neljas vabariik ei suutnud ennast eriti kehtestada. Lagunev impeerium ja noorsoorahutused pingestasid olukorda veelgi. Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana. 1956 algas Alzeerias sõda. Impeeriumimeelsed nõudsid de Gaulle võimulepanekut, millega Rahvuskogu nõustuski. De Gaulle seadis tingimuseks presidentalismi sisseseadmise. 1958 aastal kuulutati välja Prantsuse V Vabariik. Gaulle aga tegutses ootustele otse vastupidiselt. Prantsusmaa lasi iseseisvuda enamikel oma asumaadel ja 1962 iseseisvus ka Alzeeria. Kuuekümnendad olid prantsuse majandusele erakordselt edukad. 1960 sai valmis tuumapomm ja
16001629 riigid sõdisid, Altmargi rahuga loovutas Poola kogu alad Rootsile. · Taecitus kirjutab aestidest (98 a) Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva · 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi rahuga Ruhnu saare. maailmakaardil Seega, Rootsi sai kogu Eesti alad enda kätte 100 aasta jooksul. Kuna Rootsi oli võimu kehtestanud
Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri
on radiaalne lõhe. Lahtine mõlu avaneb sortimendi külgpinnale või sortimendi külg- ja otspinnale. Ühekülgselt lahtine mõlu - lahtine mõlu, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähispinnale. Läbiv lahtine mõlu - lahtine mõlu, mis avaneb sortimendi kahele vastaskülgpinnale. Kinnine mõlu - avaneb ainult otspinnale ja on ülekasvanud. Kokkukasvanud mõlu kinnise mõlu jäljend väljavenitatud salmilise puidu alana spooni pinnal. Hele mõlu - mille puit on värvuselt lähedane ümbritsevale puidule. Tume mõlu - mille puit on tumedam ümbritsevast puidust. Vähk - kasvava puu tüve pinnale parasiitseente ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand. Avatud vähk tasase või süvistunud põhjaga, astmeliste servade ja voldilise välisäärega. Suletud vähk ebanormaalselt paksenenud kahjustatud koore- või puidurakkudega kinnikasvanud haavand.
Volga ja Kama piirkonnas on veel palju kultuure, millel on kammkeraamika kultuuriga sarnasusi. Võiks öelda, et kui seda piirkonda vaadata (Põhja-Venemaa ja Läänemere maad), siis hilisemal ajal pole olnud sel ajal nii sarnaseid kultuure, kui seda oli tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajal. Nöörkeraamika kultuur Levib 3000eKr väga laialdasel alal. See territoorium, kus ta on välja kujunenud, siis seda on kujutatud väga laia alana, kust nad asuvad veel rohkem laiali. Nad on juba põlluharijad ja karjakasvatajas. Juba sel ajal seostati neid indoeurooplaste laialiasumistega indoeuroopa päritolu hõimud, kes asustavad Põhja-Euroopa. Porbleem tekib selles, et miks on juba Baltikumis nii suured keeleerinevused. Eesti ja liivikeel on soomeugri keeles, aga läti ja leedu keel on indoeuroopa keeled. Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima
ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis- piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv. 23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust
Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri
nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on see osa keeleteadusest, mis uurib sõnade moodustamist kas tüvimorfeemide omavahelise liitmise teel. Mõnikord peetakse tarvilikuks eristada fonoloogia ning (laiemas tähenduses) morfoloogia vahepealse alana veel eraldi valdkonda morfofonoloogiat.Seda keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnadest ja sõnavormidest kõrgemale jäävate keelesüsteemi tasanditega, nimetatakse lauseõpetuseks ehksüntaksiks. Keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega tegelevat osa keeleteadusest, st fonoloogiat, morfoloogiat ning süntaksit kokku nimetatakse grammatikaks. Sõna on niisiis morfoloogia ning
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud. Rüütelkonnad - Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast
Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a. Altmargi vaherahu alusel loovutas Poola kõik Väina (Daugava) jõest põhja pool asuvad alad (ka Riia) Rootsile see tähendas Mandri-Eesti ühendamist Rootsi kuningriigiga. 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile. Viimase Eesti alana läks Rootsile 1660. aastal Ruhnu saar Oliwa rahu Rootsi ja Poolast vasallsõltuvuses oleva Kuramaa hertsogkonna vahel. Seega oli kogu Eesti Rootsi valduses ja algas Rootsi aeg. 16. ELUOLU ROOTSI AJAL Kõige enam oli Eestis rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid kroonumõisad ja kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli-või kroonumõisatega võrreldes väiksemad. Mõisate majandamisel
Nad on ideaalprotsessid ja pöörduvad protsessid. Pöörduv protsess on selline, kus süsteem pöördub muutusteta tagasi esialgsesse olekusse (ei esine energia kadu). Reaalsed protsessid looduses on tasakaalustamata ja pöördumatud, nad toimuvad suurte temperatuuri ja rõhu vahe toimel. Tasakaalustamata protsessil on igal ajahetkel süsteemi erinevates kohtades parameetrid erinevad, mistõttu ei tohi tasakaalustamata olekut graafikul kujutada ühe punktina vaid teda võib kujutada mingi alana, mille piire on raske määratleda. Tasakaalustamata (pöördumatute) protsesside iseärasusi vaadeldakse termodünaamika teise seaduse juures. Mistahes termodünaamilises tasakaalu protsessil muutuvad kõik süsteemi parameetrid: mass, maht, rõhk ja temperatuur. Protsessi võrrand kujutab endast antud protsessi parameetrite matemaatilist seost. Raske on protsessi võrrandit kirjutada kui muutuvad kõik parameetrid (m,p,V,T jt.), seetõttu on
Neljas suhe näeb ette ülima lojaalsuse eksistentsi, milles rahulolu ja tavaline lojaalsus on mõlemad lihtsalt komponendid. See sobib lojaalsusfaaside teooriaga, kus lojaalsus ei oma erilist tähtsust, vähemalt mitte rohkem kui rahulolu ise, kuni temast ei ole saanud ülimat lojaalsust, mis ei ole enam haavatav ning viib seetõttu kasumi suurenemisele. Teistes seosekonstruktsioonides on lojaalsus ikka üks ega arene edasi. Viiendast suhtest selgub, et lojaalsusel ja rahulolul on ühise alana kattuv tsoon, mis ei ole suur, võrreldes mõlemat iseseisvalt. See selgitab situatsioone, kus rahulolu eksisteerib ilma lojaalsuseta (täna maitsev lõuna Itaalia restoranis, kuid homme läheme Hiina restorani) ja lojaalsus rahuloluta. Antud suhe kirjeldab lojaalsuse 17 tekkimist protsessina rahulolu kaasabil, mitte staatilist konstruktsiooni kohatist kattumist. Kuues suhe eeldab, et rahulolu on ühe järjestikku kulgeva protsessi algus, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
