Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"alamseltsi" - 28 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine

Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus peidab delfiine nende saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraad...

Loomabioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Delfiinid

8 DELFIINID DELFINAARIUMIS.....................................8 PILDID.....................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD..............................................10 3 SISEJUHATUS Ma valisin just seda teema, selle pärast mulle väga meeldivad loomad. Ja praegu ma tahan rääkida natukene delfiinidest. Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam ­ sellesse kuulub 50 liiki. Bagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired, saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt. 4...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Vastse rindmikul on tiivaalgmed, lõpused tagakehal.Vastsed mitmesugustes veekogudes, toitub vetikatest, kõdust. Valmikud ei toitu, elavad vaid ühe päeva või paar.N: magevees ­ harilik ühepäevik, harilikmudapäevik, harilik samblapäevik, ojapäevik, kivipäevik, õrnpäevik. 55. Nii valmikud kui vastsed on röövloomad, vaegmoone, vastsed elavad vees, nende alalõug on väljasirutuv püünismask, hingavad tagasoolega. 2 alamseltsi : eristiivalised ­ vastsed jässakamad, tagakeha lõpeb 5 ogast koosneva anaalkoonusega, võivad ujuda reaktiivjõul.(N: tondihobu)Taolistiivalised ­ valmikuna kui vastsena saledamad, vastse keha lõpeb3 trahheelõpusega.(N:liidrik). Emane võtab oma suguavaga isase kehalt spermatofoori pulmalennul.N: pruun-tondihobu, harilik hiilgekiil, harilik vesineitsik e.väikekõrsik., liidriklased ­ ojaliidrik, vesihobulane, rabakiil, loigukiil. 56. Vaegmoone...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Leemurid

Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine. Kuid lähivaates ei ole leemurid üldse hirmsad. Et leida neid looduses, tuleb minna Madagaskarile või Komoori saarele, mis asub India ookeanis. Need karuse sabaga loomad elutsevad peamiselt puudel. Paljud neist on väga osavad hüppajad- nad nagu lendaksid puudelt puudele. Leemurid suhtlevad erinevate hüüete abil, kuid saadavad üksteisele teateid ka lõhna kujul...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Delfiin

Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud...

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kameeleon

Kameeleon. Kameeleonid kuuluvad soomussisalike alamklassi, soomuseliste seltsi ja kameeleoniliste alamseltsi . Alamseltsi kuulub ainus kameeleonlaste sugukond, mis hõlmab 4 perekonda – kokku umbes 90 liiki. Umbes 70 liiki s.o 90% kõikidest kameeleonlastest kuulub kameeleonide perekonda, mille eristustunnuseks on pikk keerduv haardsaba. Muus osas on selle perekonna liigid välisilmelt üsna mitmekesised ja omavahel hästi eristatavad mõõtmete, pea kuju ja tihti pea küljes esinevate mitmesuguste jätkete ja sarvede järgi. Eranditult vaid Madagaskaril ja...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Silmikdelfiin

Silmikdelfiin Silmikdelfiin on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, alamseltsi hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja room...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Sihktiivalised

Tagatiivad on laiad, puhkeolekus volditakse nad lehvikjalt kokku ning asetatakse tagakehale eestiibade alla. Tiivad on sageli nii pikad, et ulatuvad üle tagakeha tipu. Tagakeha on piklik, koosneb 10 lülist ja lõpeb lühikeste urujätketega. Emastel loomadel esineb muneti, mis on eriti hästi arenenud pikatundlaliste alamseltsi esindajatel ("Euroopa putukad"). Siseehitus Siseehitus on vaatamata väikestele mõõtmetele keeruline. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett. Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi : röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae)...

Pärandkooslused
21 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämisekssööma 7-8% oma kehakaalust.Pringlid ise on toiduks näiteks haidele ja vaaladele.On olnud jujuhtumeid, kus delfiinid tapavad pringleid, kuid ei söö neid. 9 Delfiin Elukoht ja välimus: Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad.Nad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda.Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane.Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit.Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon).Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Enamik liike elab...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

Vastset toidab emaherilane läbinäritud putukatega. Vastse areng munast valmikuni kestab umbes kuu aega, mille jooksul ta kestub kolm korda. Enne esimeste valmikute koorumist lõpetab emaherilane pesakatete ehitamise ning enne tööliste ilmumist kärjekannude ehitamise. (Remm, 1983) 13 Kimalased Kimalased kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi, rippkehaliste alamseltsi , mesilaste sugukonda ja kimalaste perekonda. Kimalased jagunevad värvuse järgi 4 rühma: 1. Pruunid kimalased ­ Eestis esineb 8 liiki. Tuntuim neist on roostekarva pruun põldkimalane (Bombus pascuorum), kelle tagakehal on musta värvi lai nö sametpael ning keha neljas ja viies lüli on jälle mustad. Talukimalasel (Bombus hypnorum) on tagakeha tipp valge. Ristikukimalasel (Bombus distinguendus) on tiibade vahel must vööt...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Värvulised

Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele välisku...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Delfiinid ja Delphinus delphis

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki ­ harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks ­ neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese no...

Hüdrobioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...

Kalade ihtüpatoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimesele ohtlikud ämblikud

Teatakse, et busmanid Lõuna- Aafrikas kasutavad nooleotste mürgitamiseks selle perekonna ämblike mürki segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik karakurt (Latrodectus mactans tredecimgattus), kes pesitseb Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmi stepivööndis ja Vahemeremaades. Karakurdi hammustus on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Ohver, olles läbinud kohutavaid piinu, valusid ja magamatust, hakkab paranema alles 2-3 nädala pärast, kuid nõrkus püsib üle kuu aja. Rasketel juhtumitel saabub arstiabi puududes surm päeva- paari pärast...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Maakimalane

6. Kasutamine inimese poolt ja osa looduses Maakimalane tolmeldab harilikku lutserni, mille paljunemist on vaja seemnekasvatajatel Õielt õiele lennates aitab taimedel tolmelda ja viljastuda- aitab kaasa taimede paljunemisele Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Maakimalane http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiivalised.htm http://www.eau.ee/~aland/mesanfys.pdf http://mesindus.ee/files/mesilaste_ehitus.pdf Küsimused Mitmeks jaguneb mesilaste närvisüsteem? Mis alamseltsi kuulub maakimalane? Kuidas toimub kimalastel lennu ajal hingamine? Miks? Kus asuvad kompimiskarvakesed. Miks? Miks nimetatakse töömesilast vääremaks? Mis on selle põhjuseks?...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Merikilpkonnad

Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Putukad

Selts: Mardikalised (Coleoptera) Pikkus 0,3-160mm. Tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad; kasutatakse lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku. Haukamistüüpi suised. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi . Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased ja segatoidulised. Raisamardiklased elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Põderpõrniklased on keskmised kuni suured (Eestis kuni 75 mm), sageli tugevate lõugadega mardikad. Vastsed arenevad kõdunevas lehtpuupuidus ja areng kestab sageli kaua, kuni kuus aastat. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate...

Bioloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun