Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised) Ülemselts=Superordo: Xenarthra ...
(Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata),alamselts (Chordata), maolised (Serpentes) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata), alamselts (Chordata), sisalikulised (Lacertilia) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata), alamselts (Chordata), sisalikulised (Lacertilia) alamhõimkond selgroogsed
8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Balzac`i teose nimi 12. Putukate alamselts kahetiivaliste seltsis. 13. Kunsti suund, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele 14. Eesti kuulub 22. septembrist 1921 ... 15. Eesti on ... vabariik
kollased või pruunid (selline värvus toimib varjevärvusena) Käitumine häirimise korral teevad pika hüppe, mida tiibade abil pikendatakse (niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada (käristaja (Psophus stridulus)) Liigitus Riik Loomad (Animalia) Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts Sihktiivalised (Orthoptera) Alamselts Tirtsulised (Caelifera) Sugukond Tirtslased (Acrididae) Rohutirts Pikkus 12 cm Lülilise kehaehitusega Keha on kaetud kitiinkestaga Avatud vereringega Hingab trahheedega Rohutirtsu areng Areneb vaegmoondega Lahksugulised Areng jaguneb kolme etappimuna, vastne, ja täiskasvanu Pilte Kasutatud materjalid http://www.zbi.ee/satikad/search/ http://et.wikipedia
Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. Alamselts pärisahvenalised Sgk ahvenlased peamiselt põhjapoolkera mageveekogudes levinud röövkalad N. ahven, koha, kiisk Sgk kiviahvenlased peamiselt troopilistes rannavetes N. hiinaahven Alamselts limakalalised Ruljad, sihvakad, rikkalikult limanäärmeid. Sgk limakalalised N. limakala
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
nagu zooloogia alused, ülevaade loomariigist vms. Järgnevalt on esitatud süsteemi põhiühikud, mis on vajalikud taustsüsteemi kujundamiseks: Tähtsamad süstemaatika ühikud REGNUM (R.) - riik SUBREGNUM (Subr.) - alamriik PHYLUM (Ph.) - hõimkond SUBPHYLUM (Subph.) - alamhõimkond CLASSIS (Cl.) - klass SUBCLASSIS (subcl.) - alamklass ORDO (O.) - selts SUBORDO (Subo.) - alamselts FAMILIA (F.) - sugukond SUBFAMILIA (Subf.) - alamsugukond GENUS (G.) - perekond SPECIES (Sp.) - liik Kes on selgrootud? Aja jooksul on nimetuse seisukohad muutunud. Varem ja paljudes maades ka käesoleval ajal käsitletakse selgrootutena heterotroofseid protiste ja seljakeelikuta hulkrakseid heterotroofe. Käesoleval ajal käsitletakse Eestis ja ka mitmel pool mujal maailmas selgrootutena seljakeelikuta hulkrakseid heterotroofe
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pup...
Sääsk Selts: kahetiivalised Diptera Alamselts: sääselised Nematocera Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki. Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud. Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt...
ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA ELUVIIS Cordulegaster boltoni on röövtoiduline, kes püüab saaki õhust; Põhitoiduks on erinevad putukad: sääsed, kihulased jne.
Diapheromera femorata ehk raagritsikas. Nimi: Klass: Õpetaja: Kuupäev: Raagritsikatest üldiselt: · Kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. · Liigilt ritsikalised ehk pikatundlalised, sihktiivaliste alamselts. · On olemas mitut erinevat liiki raagritsikaid, tuntuimad neist on: diapheromera femorata ning carausius morosus. Iseloomulikud tunnused: · Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda. Elupaik:
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
ningi nii liigitas ta õistaimed ühe- ja kaheidulehelisteks. 10) Mis oli Karl von Linne süstemaatika põhimõte ning kirjelda seda lühidalt? See, et koondada liigid kategooriatesse. See kategooria jagunes: perekond,selts,klass,riik (liigist ülespoole). Hiljem lisas veel kaks põhikategooriat: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik. Vajaduse korral lisas veel vahekategooriad eesliitega ülem- või alam-, näiteks alamselts,ülemsugukond. 11) Kuidas jaguneks üheksa riigi süsteem? Bakterid-Arhed-Ekskavaadid-Kromalveolaadid-Juurjalgsed-Amööbid-Seened-Taimed-Loomad Inimese põlvnemine 12) Mida väitis Darwin? Ta väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. 13) Täida tabel. Tunnus Inimene Inimahvid
Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib
Euroopa kobras kobras kobraslased närilised Mäger mäger kärplased kiskjalised Lendorav lendorav lendoravlased närilised Rändrott rott hiirlased närilised kiskjalised Hallhüljes hallhüljes hülglased alamselts:loivalised Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised Metsnugis nugis kärplased kiskjalised Punarebane rebane koerlased kiskjalised Kääbus-nahkhiir nahkhiir nahkhiirlased käsitiivalised Põder põder hirvlased sõralised Lagrits lagrits unilased närilised
Eluslooduse süstemaatika Vajalik orienteerumiseks elusolendite mitmekesisuses. Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on ,,aistiv hing", ülejäänud on taimed. Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte t...
Dinosauruste, sh. lindude evolutsioon Teilo Tõnn London (EMÜ kursuse „Biosüstemaatika“ ettekanne) 2015 Dinosaurused Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsina (Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220- (Archosauria) grupist, 230 milj. a. Eoraptor oli evolutsiooniga kaasnesid pikkusega kuni 1m. mitmed anatoomilised muutused, nt on neil jalad otse keha all ja selgroo suhtes täisnurkselt. Vanim ürgsisalik, kellel on olemas dinosaurustele omas...
Selle kala ladinakeelne nimi on Ambistoma mexicanum.Kala kuulub kahepaiksete hulka.Sellel kalal on võimalik mööda maad kõndida.Se on üks tüüp salamandreid.Alguses olid nad ookeni kalad siis arenesid välja maapeale.Nad arenesid välja rhipidistiast. Narval Narval ehk Monodon monoceros on kõige arktilisem vaal.Pikkus on 4,2- 6,1m.Isastel on 3 m pikkune kruvijas piikhammas.Nende klass on imetajad selts on vaalalised ning alamselts on hammasvaalalised.Sugukonda kuuluvad 2 perekonda kus on 2 liiki.Nende populatsioon on umbes 75000 isendit. Goody tarantala Goody tarantula ehk poecilotheria metallica kuulub looma riiki.Nende hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts arana.Nad on 15-20 cm pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm. Neil on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust, higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad nädal
......................................................................................10 3. Austraaliale iselomulikumad roomajad ja kahepaiksed...............................................11 3.1. Krokodilliliste selts................................................................................................11 3.2. Kilpkonnaliste selts................................................................................................11 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised..........................................................12 3.4. Soomuseliste selts, Alamselts: Maolised...............................................................13 3.5. Päriskonnaliste selts...............................................................................................13 Klassiküsitlus...........................................................................................................................14 Kokkuvõte...............
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt ...
Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega. 4. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Üldine mõjutaja kliima Milankovichi tsüklid, jääajad, geoloogilised protsessid. Primaadid tekkisid tõenäoliselt üsna ruttu pärast dinosauruste väljasuremist. Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin. Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis
Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged piltlikult öeldes viimasel minutil. Tapatalgute lõpetamine, aga ei toonud hülgeid merre tagasi. 7 1.1.4. Süstemaatiline kuuluvus: Riik Hõimkond Klass Selts Alamselts Sugukond Perekond Eesti Loomad Keelikloo- Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keel mad Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Pusa keel Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus 1.2. Hallhülge üldiseloomustus Hallhüljes e. Halichoerus grypus (Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja
Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all. Selle teema valisin kuna mulle meeldivad koaalad, sest nad on armsad ja haruldased ning neid leidub ainult Austraalias kaitsealadel. Ma tahtsin nende kohta rohkem infot saada kuna ma ei teadnud isegi varem et nad ei joo ja nad magavad keskmiselt 20 tundi päevas. Peamine põhjus oli ikka s...
evolutsioonikäsitlusel. Rõhtuab juhuslikkem utatsioone ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis. 6. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju Elu tekkis 3,5 miljartit aastat tagasi, eükrüoodid tekkisid 1,8 miljardit aastat tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus). Umbes 25 miljonit aastat tagasi lahknes alamselts antropoidid kaheks ülemsugukonnaks: inimahvid ja ahvid. Fossiilide eristamisel on tähtis küünarliiges(esineb vaid inimahvidel).Arvatakse, et inimeste ja simpansite ühine eellane elas 5 miljonit aastat tagasi. Homo sapiensi varaseimad leiud on 194 000 aastat vanad. Pleistotseenis(1,8 miljonit aastat tagasi-10 tuhat aastat tagasi) toimus korduvate ,,jääaegade" vaheldumine, mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara
Eesti roomajate liigiline koosseis ja selle kujunemine · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik.
kariloomadel parasiteerivad putukaliigid muutunud haruldaseks tavapärase loomapidamise vähenemise ja tõhusate tõrjemeetodite tõttu. Koduloomade välisparasiite on enam kihulaste (Simuliidae), parmlaste (Tabanidae), raudkärblaste (Hippoboscidae) ja päriskärblaste (Muscidae) hulgas. 9 (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Tirdilised (Cicadinea) Tirdilised on sarnastiivaliste suurim alamselts, maailmas on tirdilisi leitud umbes 35 000 liiki. Eestist on leitud 312 liiki, kuid tegelikult peaks siin esinema kuni 350 liiki tirte. Tirdilistele iseloomulikud tunnused on 2 - 3 täppsilma esinemine ja lühikesed tundlad. Tundlad koosnevad kahest jämedast aluslülist, millele kinnitub peenike, paljudest kokkukasvanud lülidest koosnev tundlapiug. Tirdiliste nokk on pea külge kinnitunud pea eesservast kaugele, peaaegu eespuusade vahele. Jalad on tugevad, tagajalad on sageli eriti
ehmestiivalistel karvakestega. Liblikate vastsed nukkuvad enamasti maismaal, vastsed rööviku kujul; ehmestiivaliste vastsed ehitavad endale enamasti püünisvõrgu või maja, röövtoidulised/lepistoidulised. Samas ehitavad ka need liblikaliikide vastsed, kes elavad veetaimedel endale taimeosadest maja (nt lemleleedik). 63. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest Ehitus: Teine tiivapaar mandunud sumistiteks. Alamselts sääselised (Nematocera) on saledad ja pikajalgsed, nende tundlad koosnevad rohkem kui kolmest lülist. Palju vees elavate vastsetega rühmi. Alamselts kärbselised (Brachycera) on jässakamad ja lühemate, ainult kolmelüliliste tundlatega. Eluviis: kahetiivalised on kohastunud erinevate elutingimustega. Mõned valmikud ei toitu üldse, teised imevad õitelt nektarit, puude mahla jne. Paljud on kohastunud ka soojavereliste loomade verd imema.
kuni leitakse see, mis kirjeldusega täielikult sobib. 3.samm- täpsema nimetuse leidmiseks määratakse piiritlejad (qualifier), mis on iga referentsrühma juurde kuuluvas nimekirjas ära toodud ees-või järeltäiendamine. ST-Soil Taxonomy ST hierarhiline süsteem, kus iga kõrgem tase jaguneb madalamateks, on järgmine (sulgudes üksuste arv): 1. selts (order)- kõige üldisem (kõrgem) kategooria,(12) 2. alamselts (suborder;69) 3. suur rühm (great group; 444) 4. alamrühm (subgroup; umbes 2500) 5. perekond (family; umbes 80000) 6. seeria (series; umbes 23000)- kõige madalam ja üksikasjalikum kategooria 65. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Süstemaatika ülesanne Taimede kirjeldamine Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses) Riik • alamriik, hõimkond • alamhõimkond, klass • alamklass, selts • alamselts, sugukond • alamsugukond • triibus • alamtriibus, perekond • alamperekond • sektsioon • alamsektsioon • seeria • alamseeria, LIIK • alamliik • teisend e. varieteet • alamteisend • vorm • alamvorm Taksonid RIIK,HÕIMKOND,KLASS,SELTS,SUGUKOND,PEREKOND,LIIK Taimeriik,Katteseemnetaimed,Kaheidulehelised,Oalaadsed,Liblikõielised,Hernes,Harilik hernes Mis on liik? Vaba ristumine sama liigi piires: ◦ viljakad järglased ◦ reaalne ristumine vabas looduses
Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal. 2) VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis: Klass - imetajad; selts sõralised; alamselts mäletsejalised; sugukond veislased. 1. Perekond veised (Bos). 1.1 Alamperekond veised (Bos); liik ürgveis e tarvas (Bos taurus primigenius). Kodustatud vorm koduveis. 1.2 Alamperekond jakid; liik jakk; kodustatud vorm kodujakk. 1.3 Alamperekond kaguaasia veised (Bibos); liik banteng; kodustatud vorm baali kari. Liik gaur; kodustatud vorm gajaal. 1.4 Alamperekond piisonid; liik euroopa piison, ameerika piison. 2
naarits). Erinevus on varavalmivuses. Tänu keskkonnatingimuste paranemisele on oluliselt suurenenud koduloomade kasvukiirus, mistõttu saabub varem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. 4 VEISEKASVATUS 1.2. VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass: imetajad Selts: sõralised Alamselts: mäletsejalised Sugukond: veislased (Bovidae) 1. Perekond: veised (Bos) 1.1. Alamperekond: veised (Bos) Liik: ürgveis (tarvas) (Bos taurus primigenius) Kodustatud vorm: koduveis 1.2. Alamperekond: jakid Liik: jakk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
