piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul.
Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: Sissesõit Jeruusalemma; Püha õhtusöömaaeg; Palvetamine Õlimäel; Vangistamine; Kaifase ees; Piitsutamine; Pilaatuse ees; Risti kandmine. Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud
· Paremini tuntakse perioodist LIIVI SÕDA, mille kohta on olemas Pühavaimu pastor BALTHASAR RUSSOW kroonika · Hilisem Poola Rootsi sõda on tänase päeva seisukohalt olulisemgi Eesti läks luterliku Rootsi võimu alla Luterluse ja katoliikluse võistlus · Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise tõuke hariduse ja kultuuri arengule · 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis- luterliku jumalateenistuse käsiraamat · 1535 ilmus eesti ja alamsaksakeelne nn Wanradt Koelli luterlik katekismus · Georg Mülleri 39 eestikeelset jutlust n o oluline tegur, mis arendasid eesti keelt · Vaeste koolipoiste institutsioon ( rahastu )Tallinna · Jesuiitide kolleegium ja gümnaasium Tartu Maarahva usund · linnades luterlus · maal külakatoliiklus · Talurahva usund põhines suuresti veel ürgsel VÄE- MÕISTEL · Pikkade sõja ja segadusaastate jooksul oli toimunud muistsete uskumuste teatav elustumine
naturaalmaksu. · Kümnis Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. · Liivi ordu Liivimaa katoliiklik rüütliordu. · Toomkapiitel Kõrgeim vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust. · WanradtKoelli katekismus Esimene eesti keelne luterlik katekismus. Selle panid kokku S. Wanradt ja J. Koell. · Russow'i kroonika 16. saj. teisel poolel Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest õpetaja B. Russow poolt kirjutatud alamsaksakeelne kroonika. Kroonikas on kirjeldatud Liivi sõja aegseid südmusi. · Maahärrad Enamvähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Liivimaa haldusjaotus · PõhjaEesti ( Revala, Harju ja Virumaa ) Taani valdus. · Kesk Eesti ja osa saartest ( Sakala, Mõhu, Järvamaa, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) Liivi Ordu.
Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis. Koostas e. Ahrens. 6
valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite
· XV saj. II poolel tegutsesid Tallinnas Lübecki maalija Herman Rode ja Bernt Notke (Niguliste kirik) · XVI saj. Tallinnas osavad kirikukellade ja suurtükkide valajad (Pühavaimu kirikukell vanim Eestis) · 1520-1530 renessansikunsti läbimurre - Tallinnas kuulsaim maalikunstnik Michael Sittow, kes sai kuulsaks ka Euroopas, tema tööd paljudes maailma muuseumides. · 1578 Balthasar Russowi ( Pühavaimu kirikuõpetaja) "Liivimaa Kroonika" , teos alamsaksakeelne, Russow ise oli arvatavasti eestlane Eesti kolme kuninga valduses · XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi
Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga. Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast. 1525 . aastal ilmus osaliselt eestikeelne trükis, milles pole tänapäevaks säilinud kahjuks ühtegi lehekülge. See trükiti lüübekis arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat. 1535. aastal ilmus eesti ja alamsaksakeelne Wanrad-Koelli katekismus, millest on säilinud mõned leheküljed. Vanim säilinud teos on 1622. Aastal saksamaal ilmunud vaimulik käsiraamat ,,Agenda Parva". Tallinnasse rajatati nn. Vaeste koolipoiste institutsion. Seal aidati andekatel kuid vaestel poistel õppida kirikuõpetajaks. 1630. rajas Gustav Adolf Tartusse gümnaasiumi, jesuiitide gümnaasiumi hoonesse. 1631. rajati Tallinnase gümnaasium, mis oli tänapäevase Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkäija. 1632
Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed. Wandart-Koelli- 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul. Reformatsioon- Usupuhastus. Protestantism- Eraldunud koguduse üldnimetus. Luterlus- On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana. Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas). Majanduslik aspekt (Saada ida rikkused enda kontrolli alla).
kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: 1.Sissesõit Jeruusalemma 2.Püha õhtusöömaaeg 3.Palvetamine Õlimäel 4.Vangistamine 5.Kaifase ees 6.Piitsutamine 7.Pilaatuse ees 8.Risti kandmine Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." Pildirüüste Rikkalikult kaunistatud Oleviste kirik oli nüüd üldiselt valmis. Kirikus asetses 25 altarit. Algas luterlik reformatsioon, mis Tallinnas lähtus samast Oleviste kirikust. Uus usuliikumine haaras rahvahulki ja pani neid tegutsema oma endise usundi, selle esindajate ja sümbolite vastu
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. 3. Mis on reformatsioon ja miks võib seda pidada eestikeelse trükikirjanduse sünni põhjustajaks? Reformatsioon (protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio – ümberkujundamine, muutmine)) oli 16
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere- lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises
perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on
Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara. Kohut mõisteti oma suva järgi
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
· Luterlus -: rahvakeelsed jutlused. · Üksikud eestikeelsed palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust. · esimene eestikeelne raamat: · 1525. · Jutluste pidamiseks. · Eesti-, läti- ja liivikeelsed missatekstid. · Wanradt-Koelli katekismus: · 1535. · Kirikumeestele jutluste pidamise hõlbustamiseks. · Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: · Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis
Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on
Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) (14saj)- samuti Liivi ordut ülistav ametlik teos, milles ei leia armu välisvaenlased- venelased ja leedulased ega ordu rivaalid Vana-Liivimaal. Kroonika sisaldab andmeid Jüriöö ülestõusu kohta. 1956 Sulev Vahtre ümber töötatud, käsitlus. Jüriöö ülestõusust ja selleaegsetest sündmustest Viljandis. Näljahädast ja ikaldusest. Vahtre tõestab, et Viljandis nimetatud rahutusi ei toimunudki. Balthasar Russowi (1578) alamsaksakeelne ,,Liivimaa provintsi kroonika" (1578,1584) jälgib sündmusi 12.sajandist kuni aastani 1583, mil sõlmiti vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsimeelne ja talupoegadesse hästi suhtuv autor väljendab Tallinna linnakodanike vaateid ning kritiseerib baltisaksa aadlit, keda kohati lausa vihaselt ründab. Russowi kroonikas on eriti väärtuslik Vana-Liivimaa poliitiliste siseolude, elulaadi ja sõjasündmuste kirjeldus. Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastor Russowi
määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. ·Balthasar Russow- umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
õppisid peamiselt saksa keeles, kahes kõrgemas klassis aga tehti seda ladina keeles. Sajandi keskel muudeti Tartu linnakool ladina kooliks. Seal võis olla üksikuid eestlastest õpilasi. Ladina koolis õpetati, lisaks kirjutamis- ja lugemisoskuse ning alghariduse andmisele, ka muusikat ja koorilaulu ladina keeles. Wanradt-Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis 1500 eksemplaris välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma
Keskaja lõpul tuleb kohalik lina oluliseks. Väikelinnad ei saanud kergesti väliskaubanduses läbi lüüa. Tehti ka laatasid (algselt kirikupüha). Talupojad käisid linnas kaupa turustamas, mõisnikud üritavad vahele pressida. Talupojad tegelesid ka voorimeestena – veeti kaupa ühest linnast teise. Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud. Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370
1517 Reformatsiooni käigus asendati ladinakeelne jumalateenistus emakeelsega ning eestlased pidid hakkama lugema. Saksa vaimulikud pidid õppima eesti keelt ning eesti keeles peeti jutlusi. Reformatsioon tõi eestlasteni raamatu ning hariduse. 1525 trükiti luterlik käsiraamat, mis sisaldas eesti k teksti. Trükis hävitati. 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, mis oli eestikeelne usuõpetuse käsiraamat. Säiliud on 11lk. Raskesti loetav võõrapärase kirjaviisi tõttu. 1578 Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika, kus on juttu nt Vene-Liivi sõjast 1631 asutati Tallinna gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1637 eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul, mis oli juhuluuletus, pulmalaul 1694 Forseliuse eestikeelne aabits 1695 Kelchi kroonika, mis tugines varasematele kroonikatele, nagu Russowi omale 1708 Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh mu vaene Tartu linn!" 1732 eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel täielik piiblitõlge, mis fikseeris eesti kirjakeele sajandiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
