ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558-1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Kroonika väitel ei olnud teist nii vägevat torni kogu Läänemere kaldal. 1696. aastast tarvitatakse torni nimena alamsaksa keelset varianti Kiek in de Kök, mis tõlkes tähendab "vaata kööki". Nimi viitab torni erakordsele kõrgusele - ülalt võis tõepoolest vaadata nii lähedal olevate hoonete köökidesse kui ka vaenlase "kööki", see on tagalasse. 17. sajandi lõpul lisati tornile uus massiivne ülaosa, jalam aga mattus bastioni muldkehasse. 19. - 20. sajandil kasutati torni isegi elukorteritena. 1968. aastast asub seal muuseum.
3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj
· Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. · Bernt Notke - Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". · Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Konrad von Junginen - ordu kõrgmeister, kelle armukirjas laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujunesid silmapaistvaks poliitiliseks jõuks.
,, Hansaliidust ja selle mõjust tänapäeval'' Sissejuhatus Hansa Liidu algust ei ole voimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis kehtestati piirangud
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. ...
selline tava ei võiks meil olla vana aastatuhandeid. Näiteks kaugetel hõimlastel mansidel on vähemalt kolm ema - sünnitaja, ämmaemand ja nime andja ema. Risti sõna on arvatavasti jõudnud maakeelde vene vanausuliste vahendusel kaua aega tagasi. Ristimärgil pole aga meie varrude tavandis tähtsust ning kristlik ristimine haakub sellega kunstlikult. Ristiema ja -isa kutsutakse maakeeli vaderiteks. Selles sõna osas on aga selgusetu, kas tegu võib olla keskaegse alamsaksa laenuga. 8 Kasutatud allikad http://delfi.ee/persoon/mehejutt http://www.perekool.ee/index.php? id=43747&class=forum&action=post&post=1427683 9
5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised keeled on erinevatel aegadel mõjutanud eesti keele arengut? Maailmas pole ainsatki keelt, mille arengut pole teised keeled mõjutanud. Kõige tugevamini mõjutas eesti keele arengut alamsaksa hiljem saksa keel. Mõnevõrra vähem on eesti keele arengut mõjutanud vene keel. Kõige tugevamini mõjutas vene keel eesti keele arengut 20. sajandi teasel poolel. Inglise keele mõju oli lühiajaline alates 20. sajandi lõpust. On karta, et inglise keele mõju muutub üha tugevamaks. 7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud? Paljud keeleteadlased peavad võõrmõjusid keele arengule kahjulikuks, kuid see on natukene üle paisutatud. Näiteks inglise keel on
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
Liivi sõja eelnev aeg 250 000-300 000. 17. saj Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja järel oli 150 000-170 000 inimest. (20% polnud neist eesti keele kõnelejad) 17. saj lõpus, pärast sõdasi oli 400 000 elanikku. Põhjasõja lõpus oli 150-170 000 inimest (mitte eestlasi 20%) 18. saj lõpus 480 000 inimest, 19. saj ligi üks miljon inimest. 6. Millised keeled on erinevatel aegadel mõjutanud eesti keele arengut? Kõige tugevamini mõjutas eesti keele arngut alamsaksa ja hiljem saksa keel. Saksa mõju eesti keelele kestis ~700 aastat. Vene keel on mõjutanud eesti keele arengut kolme sajandi vältel, kõige rohem 20. saj II poolel. Inglise keele mõju on olnud lühiajaline, kuid tõenäoliselt muutub see lähiajal üha tugevamaks. 7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud? Võõrmõjud ei ole keelele arengule kahjulikud, paljud keeled laenavad sõnu teistest võõrkeeltest, kuid võõrmõjud ei hukuta keelt. Võõrmõjud ei hukuta keelt
Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö gild ametiorganisatsioon Kaupmehed moodustasid suurgildi (kristlik). Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed. Huvitusid turniiridest, heategevusest) tsunftid käsitööliste ametiorganisatsioon ülesanded: 1. tegevusala kaitsmine 2. probleemide lahendamine (hind, turg)
Tallinna kloostris umbes aastail 12701272. Jutlus sisaldas kolme allegooriat seoses malega, millest kaks olid tsitaadid Pariisi teoloogi Johannes Gallensise töödest. Järgmine maleajalooline jälg on pärit ajavahemikust 13281330, kus Liivi ordu ordumeister Werner von Orseln lubas rüütelvendadel tegeleda malega, samal ajal keelates kaardi- ja täringumängu. Umbes aastast 1350 pärineb esimene rahvusvahelise tähtsusega leid. Tartu toomkooli rektor Stephan tõlkis ladina keelest alamsaksa keelde Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessolise kuulsa moraalijutluse malelistel allegooriatel. Selle originaaltekst ilmus 13. sajandi teisel poolel. De Cessolisele kuulub hulk uuendusi malemängu käigureeglites. Tähtsamad neist on etturi kaksiksamm algseisust, patt viigina, ühekordne kuningahüpe algseisust, mis oli vangerduse eelkäija ja mõned teised soovitused, mis vastupidiselt eelmärgituile ei saanud populaarseks. 14. 15
Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. (Rätsep 2002: 20-22) Selline tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist aglutineerivat ehitustüüpi väga palju, kuid veel tugevamad muutused olid eesti keele murretesõnavaras 13. sajandi alguses kui Eesti ala langes alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem kui tuhat alamsaksa laen sõna, millest praeguseks on kasutusel umbes 800. (Rätsep 2002: 22-23) Kui üldistada käesoleva aastatuhande esipoolel Eesti ala murretes toimunud olulisimaid muutusi, siis võib väita, et nii laialdased uuendised ühendasid senised vanad hõimumurded tihedasti üheks tervikuks, mida saab meie keele ajaloos nimetada juba eesti keeleks ning nende muutuste tõttu ongi eesti keel väga iseäralik. (Rätsep 2002: 23)
pärimisõiguse kaitse. 1 aasta, 1 päev vaba Lübecki õigus või Riia õigus Püsiv elukoht linnas ja kodanikumaks > kodanik Vahiteenistus, sõjaline kaitse, osavõtt töödel, maksud. Vaid linnakohtu mõistmine, käsitöö ja kaubanduse tegelemine vaid neile, puudus tollimaks, linna metsad, heina- ja karjamaad vabaks kasutuseks. Raad linnaomavalitsus ja esindusorgan. Suur võim, kõrgeim kohtuvõim, oma raha müntimine. Linnade rahvastik Juhtiv positsioon sakslased > asjaajamise keel alamsaksa keel. Kohalikke arvuliselt rohkem Gildid ja vennaskonnad Korporatiivne ühiskond Gild kaupmeeste ja tsunftide ühendus Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild Käsitöö Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, korraldasid väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti Skraa tsunfti põhikiri, tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamiseks, eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Soodus asend kaubateede võrgus
Keeletadlane on teinud ligi paarkümmend konkreetset märkust balti etümoloogiate kohta ning on lisaks ka täiendanud teiste autorite, näiteks Jalo Kalima, balti sarju, sealjuures peamiselt eesti ja liivi osas (Mägiste 1936). Sammuti on Mägiste (1977) aluseks võtnud tähenduse ’teritama’ ning õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kirjakeeles esineb kärpima selles tähenduses varem. Sõna kärpima tähenduses ’teritama’ on ilmne alamsaksa laen tulenev sõnast scharp ’terav’ (Udo Uibo 2015). Kasutatud kirjandus 1. Mägiste, J. 1937. Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika. Kirjandusarhiiv 2008 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=91 2. Vaba, L. 2001. Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. Central and Eastern European Online Library https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=196333 3. Saar, E. 2015. Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana. Keel ja
Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes selge suundumus flekteeriva ehitustüübi poole, kus uusi vorme saadakse eeskätt tüve häälikuid muutes. Rätsep toob välja ka murrangulised muutused eesti murrete sõnavaras pärast Eesti ala langemist alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla 13. sajandil. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem kui tuhat alamsaksa laensõna, neist on praegu kirjakeeles u 800 sõna. Kui üldistada käesoleva aastatuhande esipoolel Eesti ala murretes toimunud olulisimaid muutusi, siis võib väita, et nii laialdased uuendised ühendasid senised vanad hõimumurded tihedasti üheks tervikuks, mida saab meie keele ajaloos nimetada juba eesti keeleks. Seega väidab Rätsep, et eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande
tohtinud mõisnikud tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenjate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja-Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut (Adamson, Valdmaa 1999: 47-48). Kokkuvõte Sain teada, et varaksekaja lõpul toimunud majandusolude paranemine avaldas olulist mõju linnade tekkimisele. Keskaegsed linnad erinesid tänapäevastest linnadest väga palju. Linnad
B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär.
Liidu liikmesriikides, v.a Iirimaal, Suurbritannias ja Portugalis, kus kehtib Lääne-Euroopa aeg ning näiteks Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas ja Küprosel, kus kehtib Ida-Euroopa aeg. II sümbolid: lipp, raha, keel (+taim/loom) Riigikeeleks on Saksa keel. See on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Saksa keel on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel Euroopas. Samas on Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel mõjustanud ka eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Saksamaa lipp oli Saksamaa liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Hermen Rode-Lübecki maalija, kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. SÕDADE AJAJÄRK 1558-1645 Ivan IV Julm-oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani, verisemaid Venemaa valitsejaid. Fürstenberg-oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 15571559.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski Vene-Liivi sõda.
Edasi arenesid neist välja kohalikud kogukonnad. HANSA LIIDU TEKKIMINE JA ARENG Hansa Liidu algust ei ole vimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Phja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad lid oma organisatsioonid kauplemisiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,juku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Phja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Phja-Saksa piirkonnas, näiteks iguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati vi siis kehtestati piirangud
Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled. Elavate isolaatkeelte näited indoeuroopa haru sees on armeenia ja kreeka keel. Uurali keeled jagunevad soome-ugri ja samojeedi haruks. Eesti, soome, karjala, vadja, vepsa,
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saks...
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
1351. Aastal jõudis Liivimaale katkuepideemia. Põhiliselt elasid Eesti aladel eestlased, sakslaste osakool on hinnatud ligi kümnendikule. Eestisse tulid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, aadlikud. Keskajal asustasid rootslased Ruhnu saare. Keskajal oli kujunenud nii, et igal keelel oli ühiskonnas oma roll, eesti keel oli põllumajanduse ja lihtrahva tööliskeel. Enamik rahvast rääkis murdeid, mis eristusid põhilised Põhja – ja Lõuna-Eesti murreteks. Alamsaksa keel domineeris poliitikas, kaubanduses ja keerulisematel käsitööaladel. Ülemsaksa keel oli kirjakeel. Ladina keel oli kiriku, parema koolihariduse, teaduse ja kaugemate välissuhete keel. Positsioon inimesel ühiskonnas tingis ka sellele, millisele keelele ta oma elus põhendus. Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes laias laastus “sakslasteks” ja “mittesakslasteks”. Linnused: Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus
Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Nt vn > bagaaz > pagas, pr courier > kurjer > kuller, ld vacuum > vaakuum > vaakum, pr ruche > rüüs > rüüs, ingl hobby > hobi, ingl comics > koomiks. Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed. Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti s, z, z aga s. Näiteid: alamsaksa Kofe(e) > kohv, ülemsaksa Schinken > sink, ülemsaksa Zichorie > sigur, pr gendarme [z-] > sandarm (z-st on saanud s ka eeltoodud näiteis pagas ja rüüs). 7. Põhi , üld ja oskus sõnavara Põhisõnavara selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Nt: olema, ja, tema ,see, et jne.. Üldsõnavara on sõnavara, mida vajab igapäevaseks suhtluseks iga keeletarvitaja.
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus Kaubanduse käsitlusel majandusteaduses ja -praktikas on pikk ajalugu. Uutes muutuvates oludes on aga selgunud, et mõiste, mida oleme korduvalt kasutanud, on avatud teoreeti...
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9. Park 10 10.Glehni lossi saatus 11 11.Veel pilte 12 12.Kasutatud kirjandus 13 ...
kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse). · Metatees häälikute kohavahetus kas tahtlikult (kellelegi kellegile, praegu paergu) või tahtmatult (tuhksuhkur suhktuhkur). 32. Miks tekivad siirdehäälikud
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök Sõjatehnika areng tekitas 15 saj. vajaduse Tallinna kaitseehitiste moderniseerimise järele ja nii rajati Tallinna kõrgeim suurtükitorn oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Nimede variante oli mitmeid, 1696. aastal esines aga torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant Kiek in de Kök , mis alamsaksa keeles tähendab "vaata kööki". Sellest 36-37m (45m) kõrgusest kuue korruselise ümartorni kõrgusest ehitisest võis ehk tõepoolest läbi avarate, alt laienevate mantelko- rstnate vaadata lähedal asetsetud majade köökidesse. Tollal oli see baltikumi võimsaim kahuritorn Algul ehitati ca 18 m kõrguseks, hiljem 36m kõrguseks. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 m. Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Ja need olid vaid kord kahjustada
1.Madisepäeva lahing toimus 21.septembril 1217.aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea välj...
Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist. Ühelt poolt seetõttu, et kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam nii palju
kirikuraamatud (nootideta) · Wilhelm Buccius kirikuraamat eestikeelsete lauludega (nootidega) · Georg Müller Pühavaimu kiriku juurde kool, koolipoistele koraali õpetamine, eestikeelsed jutlused, alamast soost jutustaja · 1521 a. esimesed misjonärid · Kirikud lubjati valgeks, et toredust endale mitte ihaldada · Põhiliseks jumalateenistuse osaks oli jutlus, lisaks laulis koor koos kogudusega lauldi luteri koraali · 1535 a. alamsaksa eestikeelne katekismus · 1583 a. loodi jesuiitide gümnaasium, mis oli ladinakeelne · Jesuiidid etendasid müsteeriume, mis oli esimene kokkupuude teatritegemisega · 1529 a. esimene dokumenteeritud teatrietendus · Tõlkide seminar õpetati eesti ja läti keelt, kuna Liivimaa peakeskuseks oli Riia Muusikaelu 17. sajandil · Jätkus eestikeelse hariduse ja trükisõna arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel
Tekkib piltidega varustatud saksakeelne Piibel, mis aitab mõista paremini usu tõdesid. Lucas Cranach Vanema pildid vastavad luterliku usu arusaamadele. Kuigi luterlikus kirikus on lubatud pildid, ei tekkinud „omaenda altari – ja hariduspiltide ikonograafiat“27. Kihelkonna Mihkli kiriku altar on näide Eestis leiduvast luterliku traditsioonide ikonograafiast, kus keskel on anonüümse meistri maalitud "Püha õhtusöömaaeg", aga „külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed tekstid“28. Katoliiklik ja protestantlik ikonograafia erinevad teemade eelistamise või välistamise ja tõlgendamise poolest29. Kokkuvõtte Ristija Johannes polnud pühak. Ta oli reaalne inimene, kellest kirjutab meile Piibel. Tema elu sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. 2
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
56. Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära.
-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid · Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud. Säilinud on hilisemad proosaümberjutustused. B. Teos valmis 14. Sajandil. Käsitleb 14. Sajandi I poole sündmusi. Kajastab sündmusi, millest põhiosa moodustab Jüriöö ülestõus 1343-45. Alamsaksa keeles. 1960- eesti keeles ilmunud. Sulev Vahtre kommentaaridega. Hiliskeskaeg Euroopas oli raske aeg nagu tollastest allikatest selgub. Inimene sõltus hetkel valitsevast kliimast. Kui mitu aastat järjest vili ikaldus, tuli näljahäda. Need kestsid ka siinmail peaaegu 19. Sajandini, kui hakati kasvatama kartulit. 14. sajandil tuleb sisse suur nälg. Algabki kroonika suure näljahäda kirjeldamisega. Nendest sündmustest on saanud inspiratsiooni Bornhöhe.
mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos .
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. Diftong-täishäälikuühend Geminaat-silbipiiriga poolitatud topelthäälikuga(kuˇuri=kuuri) Afrikaat-ts ks Palatalisatsioon- pehmendus(kull, null) Klusiil- k p t assimilatsioon ehk sarnastumine, nt eesti tulnud, olnud; soome tullut, ollut dissimilatsioon alamsaksa rover; eesti röövel Foneetiline transkriptsioon- kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Transkriptsioon on vajalik selleks , et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna õhesugusel ja arusaadaval viisil. minimaalpaar – kana – kala – tikk-takk-tukk-tokk-tekk– kann - kann´; kas - kass eesti vokaalide destinktiivsed tunnused distinktiivne distributsioon (leidubvähemalt üks minimaalpaar) >eri foneemid
Hautamine on toiduainete aeglane kuumutamine väheses vedelikus, tihedalt suletud nõus. Hautamise head küljed on, et praktiliselt puudub võimalus roa põhjakõrbemiseks, kui vaid pidada meeles rooga pisteliselt kontrollida ja vajadusel vedelikku lisada. Ruumi tungib suhteliselt vähe toidulõhnu, madal temperatuur aga nõuab väikest energiakulu. Huvitav fakt on, et 1930. aastatel nimetati tükeldatud liha ja köögiviljade hautamist stoovimiseks või stuuvimiseks, küllap oli siis eeskujuks alamsaksa keelest pärinev stowen või ingliskeelne stewing. 3.4. Praadimine 12 Praadimine on toiduainete kuumutamine rasvas või kuival pannil temperatuuril 150 - 180 °C. Praadimisel toiduained pehmenevad, pealmine kiht pruunistub, toode omandab spetsiifilise lõhna ja maitse, osa niiskust aurustub, õli või rasv imendub tootesse, osa mikroobe hukkub.
Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks.20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8 Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
korraldasid isiklike äriasju Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi. Maalt linna asunud oli ,,mittesakslane", kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Söömine ja joomine Keedeti süüa tule kohal keti osta riputatud kateldes, kasutati ka keraamilisi kolmjalgseid potte, vasest/rauast praepanne, röstimisreste. Liha küpsetamiseks praevarras.
maaisandalt, millega on linnal kohustused maaisanda ees. Lübecki linnaõigus on Põhja-Eesti linnades ja Riia linnaõigus on Lõuna-Eesti linnades + Haapsalu ja Uus-Pärnu. Linnades oli suur roll kutsealastel gruppidel (tsunftid ja gildid). Linna juhtis raad ehk magistraat. See polnud palgaga tasustatav töö, seda pidasid kaupmehed. Iga poole aasta tagant vahetati kohti. Raad teostas nii seadusandlikku-, täidesaatvat- kui kohtuvõimu. Linnades räägiti alamsaksa keelt, lihttöölised rääkisid eesti keelt. Rahvus oli kui ühiskonnakihi määraja. Sakslased tegelesid auväärt ametitega ning mittesakslased madalamate ametitega. Kui muutus isiku ühiskondlik staatus, muutus ka tema rahvus. Gildid olid kaupmeeste ja käsitööliste ühingud. Gildid ühendasid liikmete huvid, seltsielu ja nad toetasid oma liikmeid. Suurgildi kuulusid kaugkaupmehed, kes olid ka kõige edukamad inimesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
