eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3)
Enim laensõnu eesti keelde on pärit alam- ja ülemsaksa keeltest ning seda juba alates 13.sajandist.
Alamsaksa keele mõju kestis umbes 13.-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest
pärit sõnad puudutasid enim just nimelt igapäevaelu sõnavara ja kultuursõnavara. Mainimata ei saa jätta
ka kirikuga seotud termineid. Olgugi, et paljud ristiusuga seotud sõnad on algselt olnud ladina keele
päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele. Näiteks: ingel (< ladina k. ángelos) ja (<
alamsaksa k. engel). Kultuursõnavara alla kuuluvad näiteks: aabits (< ülemsaksa ABC[-busch]), loss (<
schloss), rehkendama (
Iseloomulikku 18. Saj. kirjandusele * hakkas levima moraalitsev härdameelne jutukirjandus * lisaks levis õpetlikke mõistujutte( nt. Willmanni ,,Juttud ja teggud") Keelemuutused ja nende põhjused murranguperioodi eesti keeles(3) Muutused: lõpukadu ja sisekadu, suured muutused grammatikas-käänded muutusid ja kadusid osad tunnused ja lõpud, vältevaheldus, eitav kõne muutus, tekkis kaudne kõneviis. Põhjused: *tihe keelekontakt alamsaksa ja rootsi keelega * sõdadest ja näljahädadest põhjustatud inimeste ümberpaiknemine * reformatsioonist tingitud eesti kirjakeele arendamine mitte-eestlaste poolt Keele grammatikaliseerumine *muutus mille tagajärjel iseseisev sõna lüheneb ja muutub käändelõpuks või mõneks muuks tunnuseks. Kaasaütlev kääne kujunes eesti keeles. Analoogiamuutus keeles * muutus, mille tagajärjel liiga keeruline reegel lihtsustub mingi lihtsa reegli eeskujul
kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17
• 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (1) 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; muutused grammatikas ja leksikas, alamsaksa mõjud) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (2)16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; 3. Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene
Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin,
mina ei tule meie ei tule mina en tule me emme tule sina ei tule teie ei tule sinä et tule te ette tule tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja eestikeelne piibel 1739 Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust,
töödel. Samuti oli talupojal teokohustus see tähendas, et ta pidi käima kindla arvu päevi nädalas mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel töödel, maksma makse (mis olid väiksemad), käima vahel linnamüüridel ja tornides vahti pidamas, sõja korra pidi ta linna kaitsma aga sõdu toimus väga harva. Linnakodanik oli vabastatud tollimaksust. Eesti keeles on palju laensõnu ja mõisteid alamsaksa keelest. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et linnades oli ärikeeleks alamsaksa keel ning ajapikku linnarahvas saksastus. See toimus küllalt kiirelt, äsja linnakodanikuks saanud isik teenis oma igapäevast leiba lihtsa töögaaga tema järeltulija võis sotsiaalsel redelil aga ülespoole ronida, näiteks käsitööliseks, sellega kaasnes ajaolu, et ta puutus rohkem kokku sakslastega ning saksastus rutem. See aitas kaasa eesti keele arengule. Samuti
linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal
6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m6jutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide 6petust. 31
Keelekasutus muutus ühtlasemaks Keel on stabiilne- viimase 400 aasta jooksul pole keeles enam väga suuri ja põhjapanevaid muutusi esinenud Suurim muutus on kaasaütleva käände kujunemine 20. sajandi alguses võeti kasutusele olev kääne, i-ülivõrre ja i-mitmus Eesti keele sotsioperioodid Muinasaeg eesti keel oli ainuke suhtlus keel Kujunesid välja eesti keele põhimurded Kirjakeel puudus Orduaeg algas 13. sajandil Lihtrahvas rääkis eesti keelt Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keel Eesti keelne kultuur oli suuline Rootsi aeg algas 16. sajand teine pool Eesti keel oli almaklassi keel Alamsaksa keelele kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel Administratsiooni keelena rootsi keel Ladina keele osatähtsus vähenes Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel
Bornhöhe. Tänapäeval: Indrek Hargla kirjutanud ajaloolist ulmet. Apteeker Melchior ja katustel tantsija . Raamatus algab tegevus 1409. Räägib apteekrist, kes valdab palju vajalikku infot, mis linnas liigub. Kuna kõigil inimestel on apteeki mingil hetkel asja, siis nende kaudu saab apteeker infot ning kogub seda 2010 välja antud. Tiit Aleksejev Palveränd 4. Johann Renneri Liivimaa ajalugu 1556 -1561. Kesk alamsaksa keeles kirjutatud. Tähtsus: Liivimaa nooremriimkroonika ümberjutustust sisaldav teos. Lisaks ainet, mis annab infot koduloolastele, poliitilist ning ajaloolist infot, infot mõisate kohta. Johann Renner saabus 1550 aasta kevadel 30 aastasena Liivimaale. Tuli Järva foogti teenistusse. Hiljem töötanud Pärnu foogti teenistuses. Oli siin 5 aastat, suundus tagasi Saksamaale. 1558 tungis Ivan Julm Liivimaale. Elas kaasa kogu Liivimaa kokkuvarisemisele
murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on sõna kirjalikes allikates registreeritud. Näiteks ei ole sageli häälikuliselt aluselt võimalik otsustada, kas sõna on laenatud alamsaksa või saksa keelest, sest nende keelte vasted langevad kokku. Kui selline sõna on registreeritud eesti 16.–17.saj kirjakeeles, on tegemist pigem alamsaksa kui saksa laenuga. Olulist lisainfot annab sõna murdelevik. Kontaktid naaberkeeltega on olnud intensiivsemad nende läheduses kõneldavatel murretel. Päritolu väljaselgitamiseks tehakse vana kirjakeele analüüsi, õpitakse üldajalugu ja etnograafiat tundma, võrreldakse nimetamismotiive
Nimeta romaani keeli. (5) Ladina keel. Itaalia(40milj), prantsuse(70milj), hispaania(250milj), portugali(135milj) ja rumeenia keel(23milj). 24. Millal ja millest eesti keel tekkis? - Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 25 Kui kaua keel püsib? Millal keel hukkub? - Püsib siis, kui järkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. 26. Missugused keeled on eesti keele arengut mõjutanud? Kui kaua? (3) Alamsaksa ja hiljem saksa keel. Saksa mõju kestis 700 aastat. Vene keel mõjutas umbes 3 sajandi vältel. Inglise keel alates 20. sajandi lõpust. 27. Millal algas eesti kirjakeele arendamine? - 16. sajandil 28. Millal ilmus esimene eesti keele grammatika? - Üle 400 aasta tagasi, 16. sajandil. 29. Millal ilmus eestikeelne piibel? Mis abi sellest oli? (2) 1739. aastal. Kogu rahval puudus ühtne kirjakeel. 30. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Mis oli tähtsamaks kirjaviisi
kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi rahvaõpetajateks. 1 Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks) ja sealt hakkas meile palju laensõnu üle tulema, eriti merenduse teemal. Samuti ei jäänud me puutumata tavaeuroopalikest mõjudest – saksa ja alamsaksa keelest. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud keskaegse kirikuga. Toomkoolidest kõige pikaajalisemaks kujunes Tallinna Toomkool. Toomkoolide kõige põhilisem eesmärk oli kasvatada inimestest head ja haritud vaimulikud, ent haridust said ka tavalised linnalapsed. Need õppeasutused jagunesid kahte astmesse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Lihtsama rahva jaoks hakati koole rajama alates 15
Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi)
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga p...
177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi, sammal, selge jt. Läänemeresoome (hilisest läänemeresoome algkeelest) tüvevarast tuli juurde 601-807 sõna. Näiteks: aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse, võlg jt. Eesti keele iseseisva arengu jooksul on kõige rohkem laensõnu ( üle 1000) üle võetud alam-saksa keelest, mis on seletatav sajandeid kestnud saksa ülemvõimuga Eestis. Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas,
esimene häälikunihe Grimmi seadus helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua,
Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linnus Rakveret on esimest korda mainitud ajalooallikates 1226.a Ordulinnus ehitati 1252.aastal eestlaste Tarvanpea linnuse kohale. Arvatakse, et selle nimi Wesenbergh tuleneb alamsaksa sõnast wesent, mis tähendab tarvast. Panga pank Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja Norra allikad
Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa k...
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat
Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt a...
luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk 2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554, 1572, 1585(Lõunaeesti keelne) • Laulude kogumik, saksa - ja mitte saksa keeles 1590 • Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias.
• 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. Hennoste 1997: 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud) 1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18
1219 vallutasid linnuse taanlased. Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline
· koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord · kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus · suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu
Üldjuhul on eestikeelset kirjavara sellest ajast säilinud väga vähe, kuna need hävitati kas kohe pärast ilmumist või sõdade ning katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal. Kirjutatud on see alamsaksa keeles ning eestikeelsest osast võib leida ääremärkuseid, mis on korrektuur või hiljem lisatud sobivamad keelendid. 17. sajand oli eesti kirjakeele jaoks murranguline: pandi kindel alus kirikukeelele ja ilmusid esimesed eesti keele grammatikakogud. Töötati välja Eesti esimene ühtlustatud kirjaviis, mida hakati nimetama vanaks kirjaviisiks. Kirjasõnu anti välja põhja- ja lõunaeesti keeles. Kindlasti ei saa mainimata jätta Heinrich Stahli, 17
Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud. Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939
piirkondadest lahkunud. 19.sajandil algatati võitlus Aafrika jagamise pärast, ei kehtestatud üheski Saksamaa koloonias, ei Aafrikas ega Paapuas ja Mikroneesias, saksakeelset haridust enamaks, kui üheks põlvkonnaks. Paljudest sakslastest said kolonistid, et nad muganesid ja kaotasid oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008) Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10 Ülemsaksa Alamsaksa keeles keeles Eins 1 een Zwei 2 twee Drei 3 dree Vier 4 veer Fünf 5 fiev Sechs 6 sos Sieben 7 söben Acht 8 acht Neun 9 negen Zehn 10 tein 8 Austin (2008) andmetel andis 20.sajandi maailmasõda tagasilööke aga siiski saksa keele
deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine. Soomeugripärane pöörduv eitusverb en, et, ei, epi, emme, ette, eivät taandus tasapisi eesti murretes ja asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep. Sellega muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa keele mõjul. Tänapäeval eitussõna, minevikus eitusverb Eitusverbi pööramine kadunud 16.–17. sajandi paiku Vanas kirjakeeles esineb rohkesti saksamõjulist mitte-eitust, samuti eituse väljendamist asesõnade keegi, mingi jt abil (nt eth meije .... sex igkawessex walgkussex/ kumba jure keddakit woip tullema/ üllestöstetut sahme) Ajalooline eitusverb: tüvi e- 28. Eesti keele käändeliste verbivormide ajalugu 29
pidulike rõivaste juurde, kuid nad ei puudunud täiesti ka igapäevase töörõivastuse juurest. Nii ehted kui rõivaste ornamendid ei olnud mitte ainult ilustuseks, vaid ka kaitseks kõige kurja vastu. Rõivastuse arengule avaldavad mõju ühiskonna üldine, nii ajaloolis-poliitiline kui majanduslik areng, kultuurikontaktid. Näiteks 13. sajandi algusest kuulus Eesti saksa kultuuri mõjuvälja. Saksa rõivamoodide sajandeid kestnud mõjule eesti talupojarõivastuses osutavad rohked alamsaksa laenud eesti rõivastusalases sõnavaras, lõikes ja tehnilistes oskuste. Veel avaldas meie rõivastusele iseloomulikke jooni, suhted naaberrahvastega: saartel rootslastega, Põhja-Eesti rannikul soomlastega, Ida- ja Kagu-Eestis venelastega, Lõuna-Eestis lätlastega. Kuigi Eesti on väike, oli rahvarõivastel rohkesti paikkondlikke erinevusi. Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste
sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. · Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Jõhvi seltsielu algus · 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes
hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli alamsaksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme ü...
Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus. Eestikeelne kirjasõna- Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud aastast 1535. Kaubandus- Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid:Klaverit, relvi&metalltooteid, vaske, heeringaid, lisaks soola, veini, õlu, vürtse. Eksporditi Läände:Karusnahka, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit.
esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel. Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17
Asjad tulid paremini välja, kuna inimesed olid pühendunud ainult ühele alale. Mittesakslasest maarahval oli raske kohaneda Euroopa kultuuriga, sest nad ei mõistnud saksakeelset ülemklassi. Muinasaegseid ornamente jms kasutati siin edasi, kuigi ümberkaudsetest maadest olid need kadunud. Ka üksikud põletusmatused säilisid. Ometi jõudis mõisate ja kirikute kaudu maale hulgaliselt kultuurimõjusid. Näiteks keelelaenud. Alamsaksa algupäraga sõnad ( nt. trepp, torn jne) on meil kasutusel tänapäevalgi. Liivimaa ristisõda on kindlasti pöördepunt Eesti ajaloos, sest paljud asjad muutusid seoses ristiusu omaks võtmisega. Mina leian, et kõik muutused on kuidagi moodi siiski head. Tänu Liivimaa ristisõjale on meie kultuur palju värvilisem. Ei saa muidugi maha salata seda, et võib olla ei mõjunud seisuste teke kõige paremini või et kultuur Andra Lepper 11B 21.11.2012 takerdus saksakeele oskamatuse taha
Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p) Vähenes transiitkaubanduse tähtsus,kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, loodi sõbrakaubanuse põhimõte, arenes salakaubandus ning kogu sisekaubandus koondus linnadesse. 11. Mis on sõbrakaubandus?(1p) Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega. 12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p)
TULEMUSED • Eestlaste saadikute tapmine • 1346 Harju- ja Virumaa müüdi Saksa ordule • Orduvõimu kehtestamine LIIVIMAA INIMESED • 1200a - 100 000-200 000 in • 1550a - 250 000-300 000 in • Sisseränne, loomulik iive • Näljahäda (must surm) • Sakslased 10% (kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud, aadlikud) • 13.saj rannarootsi asustus, läänemeresoomlased, venelased (lihtrahvas - kaupmehed ajutised) • Eesti keel - põllumajanduse ja lihtrahva töökeel (murded) • Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus • Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted • Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik
Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Esimene kirjalik mainimine Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Sisukord Vallavanem
Moesõnade liig- ja väärkasutamine Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4 1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4 1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6 2. Konteksti vastu eksimine...............................................................................................................7 2.1. Liigselt...
paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/joulud/jqul02.jpg 2. Näärid Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest. Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel
Sisukord Eellugu................................................................................................1-2 Heimtali nimest..................................................................................3 Vanast kiviristist.................................................................................4 Viinaköök ja Juustukoda.....................................................................5 Siversite sugukond..............................................................................6 Heimtali Siversid Enne Nüüd Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist. Siversi puhul kohtame kahte nimevormi Sievers ja Sivers. Nimi Siverspärineb alamsaksa pärisnimest Siewert. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama sagedasti, kui patroonnimed Eggers, Peters, Harmens, Ahrens jne . See raskendab suguvõsa kindlakstegemist nime sest, üleminek meile tu...
Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende seas on aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav jt. Slaavlased osutavad ristiusu mõjule. Nendele järgnevad läti laenud, mis on jõudnud keelde alates VII sajandist. Kirjakeeles on neid 31-42 või 0,56- 0,76% tüvede koguarvust. Siia kuuluvad: kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk jt. (Rätsep 2002: 73) Slaavi laenudele järgnevad alamsaksa laenud, mis põlvnevad keskalamsaksa keelest, mida kõneldi XIII sajandi algul kui linna on jõudnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised. Tol ajal see keel oli ametlik keel nii Liivimaal kui ka Eestis. Alamsaksa tüvesid esineb rohkesti kirjakeeles 771-850, 13,92-15,35% kogu tüvevarast. Mõned näited on esitatud allpool: alp, amet, arst, ingel, hunt, kapp, kütt, lahing, köök, ploom, prii, tüür, orel, paar, pann, undruk, vorst, sült jt. See on üks suuremaid rühmi , mis
aastal sõlmiti Stensby rahu Liivi ordu ja Taani vahel 1242. aastal toimus Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi Vana liivimaa põhivaenlasteks olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. Linnad. Tallinn (linnaõigused 1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Viljandi(1238), Uus- Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane
vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.) 31. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Käsitles Liivi sõda. Kroonika esitrükk ilmus 1578 a. 32. a)Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. b) B.Russowi kroonika- Käsitles Liivi sõda. c) Marburgi Wigandi kroonika- käsitleb Jüriöö ülestõusu 33
(raidkivikaunistused.) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi. Kauneim gooti arhitektuuri mälestus 1248 - Tallinnale anti linnaõigus. Mille poolest võib Tallinna vanalinna nimetada tüüpiliseks keskaegsest linnast? Hooned olid ehitatud Gooti stiilis, linna piiras müür. Olid klooster ja koolid. Keskaegsed kirikud. Linna valitses raad. Vanalinnas asusid gildid. Oli olemas raekoja plats, mis oli ka turuplats. Kitsad tänavad. Toomkool. Alamsaksa keel. Kirikud, kloostrod olid ladina keeles. Katolik usk.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav................
saanud võsajänki ning võsainglane. Kuigi sõnad kadakasaks, pajuvenelane, võsajänki ja võsainglane näitavad, et kõigil sõnadel on seos puudega, mida peetakse kiiresti kasvavateks ja raskesti väljajuuritavateks, polnud esimesel sõnal kadakasaks seost kadakapõõsaga. Sõna võtsid kasutusele hoopis baltisakslased, nimetades nii põlglikult neid eestlasi, kes püüdsid kangesti saksa moodi olla. Sõna algkuju oli kate-saks, mis alamsaksa keeles tähendas hurtsiku- või onnisakslast. Eestlastele ei öelnud see sõna midagi ning nii kohandati see kõige lähema tuttava sõnaga. Mina arvan, et sõnade valesti tõlgendamisel on suurem tähendus, kui esmapilgul võib tunduda. Valedel alustel tekkinud sõnad levivad ja omandavad tähenduse suuremal ühiskondlikul tasandil. Neid sõnu on hiljem väga raske ühiskonnast välja juurida. Kui algselt võtsid eestlased negatiivse sõnana kasutusele kadaka (kõla järgi), siis hiljem on
4 Tornipealiku Hinse Meghe järgi kutsuti seda torni Meghede torne-ks. Ilmselt oli tegu jõuka linnakodanikuga, kes elas torni vahetus läheduses ja oli ühtlasi torni ehitamise patroon ehk toetaja ning tornipealik. Teine tõlgendus peab silmas eesti keelset vastest, mis oleks ,,mägede torn", ehk vanemas eesti keeles torn, mis asub mäe peal. Neitsitorn asub teatavasti Suure Linnuse sarvel ehk Toompea ja all-linna vahelisel nõlvakul, mis võis ja tundub siiani kui torn mäe peal.5 Selline alamsaksa keelne nimekuju oli vähemalt kirjalike allikate alusel kasutusel kuni 19. sajandini. Romantismi vaimus sai neitsitorn millalgi 19. sajandil luulelisema nimekuju ja tõlgenduse: Mägdeturm, Mädchenthurm. Esimene nimekuju tähistab eesti keeles toateenijat, teenijatüdrukut; teine otseselt neiut. Sellise nimekuju andmine oli läbi kantud romantistlikust ideest personifitseerida selline ajalooline objekt, anda sellele teatav lisaväärtus. Uue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
