kalmistule. Kolme katku vahel "Kolme katku vahel" on Jaan Krossi romaan, mis kujutab XVI sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Romaani peaprobleemiks on Russowi asend kahe sotsiaalse, kultuurilise ja rahvusliku maailma -- saksa ülikute ja eestlastest alamrahva -- vahel. Ta võitleb end olusid trotsides ülemklassi, kuid jääb hingeliselt seotuks maarahvaga. Seetõttu tuleb tal pidevalt laveerida ja kompromisse teha.
Romantism iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest. Meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid. Ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Eugéne Delacroix. Historitsism ehituskunstisuund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme. Rõivamood frakk koos alamrahva riietusest võetud püksitüübiga meestemoes. Klassitsismiaja naisteriietuses lihtsa lõikega, kõrge pihajoonega õhukesed kleidid, romantismiajal taas korsett ning laia seelikuosaga kleit. Tolleaegne kodanlane pidas tähtsaks perekonda.
maalikunstnikke. Tema tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Historitsism Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Historitsism jäljendab romaani, gooti, renessansi ja barokkstiili. Tihti kasutati ühe ehitise juures mitmeid erinevaid stiile. Mood Meestemoes kinnistus frakk koos alamrahva riietusest ülevõetud püksitüübiga. Naised võtsid jälle kasutusele keha vormiva korseti ja laia seelikuosaga kleidi. Aitäh tähelepanu eest !
riigiameteid pidada, kuid iirlaste sihiks jäi siiski iirimaa lahutamine inglismaast ja iseseisva parlamendi taastamine. 1840.a laastas Iirimaad kartuliikaldustest põhjustatu näljahäda. Massiliselt iirlasi rändas välja USA-sse. Parlamendireform küll suurendas valimisõiguslike kodanike arvu, kuid jättis töölised endiselt valimisõigusest ilma. Võimule tulnud liberaalid viisid ellu hulga reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele. Alamrahva, eriti tööliste seas tekitasid need aga pettumust. Suureks probleemiks oli pidevalt suurenev tööpuudus. Rahulolematusest kasvas välja ulatuslik massiliikumine. Londonis asutati tööliste ühinguid, et pöörduda parlamendi poole nõudes üldist valimisõigust ja tööliste olukorra parandamist, nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas". Selle järgi sai liikumine nimeks tsartism. Parlament lükkas Harta tagasi. Tsartistid korraldasid massimiitinguid ja
tõlgitud 22 keelde. 6 ◈ Tetraloogia “Kolme katku vahel” ◈ kujutab XVI sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna pastori Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd; ◈ Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. ◈ Romaani peaprobleemiks on Russowi asend saksa ülikute ja eestlastest alamrahva vahel. 7 Lõik filmist “Kolme katku vahel” 8 Tuntumad novellid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) "Pöördtoolitund" (1972) "Rist" "Väike Vipper" "Minu onupoja jutustus" 9 "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ◈ Raamatu peategelane on Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik Michel Sittow, elas 1469-1525 ◈ Sittowi maalitud "Aragoni Katariina
parlamendi taastamise. 1840. aastatel tabas Iirimaad kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda mille tulemusena suri üle 1,5 iirlase. Veel rännati teistesse maadesse, eriti Ameerika Ühendriikidesse. Parlamendireformi järel suurenes küll valijate arv, kuid töölised jäid ikka valimisõigusest ilma. Võimule saanud liberaalid viisid ellu palju reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele, kuid alamrahva seas tekitasid reformid pettumust. Lõpuks kasvas pettumus ulatuslikuks massiliikumiseks. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Oma nõudmistega otsustati pöörduda parlamenti, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas". Sooviti uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel. Kuigi kokku koguti üle miljoni allkirja, lükati Harta tagasi. Seejärel alustati massimiitingiud ja demonstratsioone. Mõnel pool kasvasid need ülestõusudeks. Massiliikumine vaibus 1840.
Nende aastatel Mozart ei saanud enam luua teoseid tühistele, üksnes välise köitvusega libretodele. Pikkadele otsingutele järel jäi ta peatuma "Figaro pulmal", mille oli hiljaaegu kirjutanud andekas näitekirjanik Beaumarchais . Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. Kuulus krahv Almaviva tahab petta oma teenrit Figarod ja võita tema pruudi Susanna armastust, kuid osav Figaro koos Susannaga veavad krahvi ennast ninapidi ning seavad ta täbarasse olukorda . Alamrahva seast pärit ja kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 1791 M peetakse üheks aegade geniaalsemaks heliloojaks. Isegi geeniuste seas oli ta erakordne. Sündis Austrias, Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeselis...
nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles Russow kombest põletada raekoja platsil jõulukuusk ja sellega kaasnes hirmus joomine ja laaberdamine sealsamas kuuse lõkkeaseme ümber. Tubli luterlasena seostab ta alamrahva moraalitust eeskätt katoliikluse halva mõjuga. Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi kirjutanud just too meie aja Euroopa mõõtu kirjamees Jaan Kross. Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud. Tallinna tulles tasub Pühavaimu kirik, mille kantslist Russow
on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad.
Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus, kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye'si ettepanekul. Sankülott-Pariisi alamrahva nimetus Seadusandlik Kogu- ühekojaline, kaks aastat võimul seadusandlik võimuorgan (pärast 1791.a konstitutsiooni.) Seadusandlik Korpus- uus rahvaesindus 1795.aastal, mis koosnes kahest kojast. Zirondiinid- ehk parempoolsed, ehk vabriigi pooldajad, pooldasid rev. lõpetamist Tsensuur sõnavabaduse piiramine
Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks. Selleks ajaks oli alanud ka Prantsuse revolutsioon ja keiser Joseph ette võtnud kuulsusetu sõjaretke Türgi vastu, mis lõppes fiaskoga. Keiser Joseph suri ootamatult, pidades oma elu täielikult läbikukkunuks. Siiski meeldis julge visionäärist valitseja hilisematele revolutsionääride, kes lõid temast müüdi kui tõelisest rahvakeisrist.
Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks. Selleks ajaks oli alanud ka Prantsuse revolutsioon ja keiser Joseph ette võtnud kuulsusetu sõjaretke Türgi vastu, mis lõppes fiaskoga. Keiser Joseph suri ootamatult, pidades oma elu täielikult läbikukkunuks. Siiski meeldis julge visionäärist valitseja hilisematele revolutsionääride, kes lõid temast müüdi kui tõelisest rahvakeisrist.
oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Nüüdseks on valge kleit, loor või peaehted ja muud lisandid muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loori kasutamine on tulnud aga samuti pulmatraditsioonidest. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu
võimalustele pidulikult tähistatavaks sündmuseks. Seepärast on ka ajast aega pruuti- peigmeest püütud päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peetakse üllatavaks, kui pruut riietub punasesse või musta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Pruudi peakate
tsaari lapsepõlvesõber Aleksei Adasev, kroonuametnik Ivan Viskovatõi ning Blagovestsenski peakiriku ülempreester Silvester. Mõni ajaloolane nimetab seda nõunikerühma Valitute raadaks. Pole päris selge, mil määral Ivan ise poliitikat suunas. Üks allikas väidab, et reformikava töötati veebruaris 1549 välja bojaaride ja kõrgemate vaimulike ühisnõupidamisel. Ivan karistas bojaare nende saamahimu ja kuritarvituste pärast ja teatas alamrahva palvete ja kaebustega tegeleva Palvekirjade Kantselei loomisest, selle eesotsa sai Adasev. Samal ajal piirati maakondade asehaldurite (namestniki) võimu väikeaadli üle. 1549.aasta nõupidamisele järgnes terve rida sarnaseid. Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult, ainsa ülesandena kiita heaks
vastavalt võimalustele pidulikult tähistatavaks sündmuseks. Seepärast on ka ajast aega pruuti-peigmeest püütud päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel
Varandusliku kihistumise süvenemine Nii Euroopas kui Ameerikas levisid mõlema mandri haigused, süüfilis Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus Koloniseerides hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusesse Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi
kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst. Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead. Bushido kujundas samuraide aukoodeksi, mille samuraid muutsid oma elufilosoofiaks ja järgisid seda igal elujuhtumil. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus, halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja
Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Ajast aega on püütud pruuti-peigmeest päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv
peab loobuma liidust Leeduga ja 1511 see liit ka lakkas olemast. Usupuhastus algas Riias, esimeseks kuulutajaks Andreas Knopken 1521 lõpul. Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus. 14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus 1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit, hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu. Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi oli külll tundmata, aga tema esindatud usu-uuenduslik vool levis siin küll. Katoliku piiskopikohtade, toomkapiitlite ja kloostrite likvideerimisega vähenes vaimulik seisus miiinimumini, kaotas suured varandused.
Laulatuse kujunemine Laulatus arenes välja 9.-12. sajandi jooksul ning sai 12. sajandi üheks sakramentideks. Varem piisas selleks volitatud isiku õnnistamisest sageli koduses miljöös. Paavst Aleksander ütles: abielu peab sõlmima kirikus vaimulike ja tunnistajate juuresolekul. Praktikas omas see küsimus tähtsust vaid konfliktide ja pärimisasjade korral. Et kui vaja nt tõestada, et asi pole õige. Sellistest küsimustes oli siis alates 13. sajandist hiljemalt paavstil viimane sõna. Alamrahva jaoks oli mingi eri institutsioon paavsti kantselei juures. Nt läksid ka Liivimaa talupoegade abieluasjad Rooma arutamisele ja seal kuulutati välja absolutsioon. Hõim kui õigusühendus: Sugukonnad kui õigusevallad ühinesid hõimudeks.Hõim oli isiklikul alusel toimiv ühendus ning ühtlasi oli see ka õiguslik ühendus. Ühineti omakasu eesmärgil- mida enam oli veresugulasi, seda enam oli oodata liitlasi. Pole täpselt teada, mis alustel või kuidas hõimuks ühinemine toimus
Tema peamine ülesanne oli maailmakorda hoida ning seega inimohvreid hankida ja jumalatele ohverdada. Asteekide linnriigid pidasid ka rituaalseid sõdu, mille eesmärgiks oli vange hankida (nn lillesõjad), sõda algas ja lõppes märguande peale. Riigis oli selge hierarhiline ülikkond, kelle ring oli küllaltki lai. Lihtrahvas oli isiklikult vaba kuid maksukohuslased. Nad olid jagatud sugukondlikesse moodustistesse nn calculli. Jäika kontrolli alamrahva üle (erinevalt inkadest) ei teki. Lihtrahvas oli ka sõjaväekohuslik ning neil oli võimalus vapruse läbi kõrgele tõusta. Parimatest sõduritest moodustati eliitüksused (jaaguarisõdalased ja kotkasõdalased). Eraldi koolid olid ülikutele aga ka alamrahvale, kusjuures hariti isegi alamrahva tüdrukuid. Asteekide usk on oma üldloogikalt üsna sarnane maiade usule. Asteekide usk on hübriidusk, milles on vähemalt kaks komponenti: 1) vana Mehhiko usk ja sellest pärinevad jumalused, 2)
Anderseni kogumiku eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos (pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka öelda, kuid tegi seda läbi muinasjuttude. Vägagi sügavamõtteline ja ühiskonna kriitiline on tema muinasjutt "Tütarlaps väävlitikkudega". Kus ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja alamrahva vaesust, kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust. 22. A.A. Milne´i Karupoeg Puhhi psühholoogiline alltekst. Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Anderseni kogumiku eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos (pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka öelda, kuid tegi seda läbi muinasjuttude. Vägagi sügavamõtteline ja ühiskonna kriitiline on tema muinasjutt “Tütarlaps väävlitikkudega”. Kus ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja alamrahva vaesust, kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust. 22. A.A Milne´i Karupoeg Puhh psühholoogiline alltekst. Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik,
liideti, kord reorganiseeriti ja avati ka uusi. 1880ndail töötas poeglaste elementaarkool,18 tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani segakool, mil tütarlastele avati eraldi kool;19 kabinettsüsteemiga Võru kreiskool, mil 1887. aastal nimetati linnakooliks;20 Võru linna tütarlastekool. 1880ndate algul oli Võru linnas paarsada õpilast. Sakslaste seltsidesse võeti kadakasakslasi, aga sakslased ise eestlaste kui alamrahva seltsidesse ei astunud. ,,Ressource`i" (asus Jüri tn 42) kuulus jõukam saksa seltskond korraldati balle ja teisi pidusid. ,,Kannel" asutati 1881.aastal, tegutseti Kreutzwaldi majas. Fr. R. Kreutzwaldi taheti auliikmeks valida, aga ta keeldus halva tervise tõttu.21 Võrus peeti ka laulupidusid: esimene toimus 1881. aastal; ka linna juubeliga seoses taheti korraldada laulupidu, aga sakslaste intrigeerimise tõttu jäi see ära; kümnendi teisel poolel käis ,,Kandle"
Tema terrorit ei toetanud. Jakobiinide endi seas koondusid Herbertistid, eesotsas Herbertiga, kes nõudsid äärmusliku terrori elluviimist. Herbert läks tülli Roberpierrega ning kaotas pea. Pärast kuninga pea langemisega muutus ühiskonna poolehoid hulka radikaalsemakd. Roberpierre muutus väga populaarseks. 1793. a mais kukutatakse pariisi rahva ületõsusuga võimult zirondiinid. Sai alguse jakobiinide diktatuur Prm-l. Juulis tapeti üks nende liider Marat, kes oli populaarne alamrahva seas. Roberspierre nägi Marat' surmas head võimalust lõplikuks rünnakuks rojalistide vastu. Pariisis sai alguse terror, mis juunis ja juulis 1794 muutus eriti suureulatuslikuks, mida nimetatakse Suureks Terroriks. Kiljotiini alla saadeti u 50 tuh inimest. Robespierre asus kõrvaldama oma võitluskaaslasi, läks tülli Dantoniga, kes vahistati ning saadeti giljotiini alla. ,,Revolutsioon hakkas sööma oma enda lapsi".
senise keelu, tohtis hakata kasutama taas ladina kirja, tõi kaasa kirjanduse plahvatusliku leviku. Andis tõuke Latgale rahvuslikuks liikumiseks. Kuid Latgales puudud praktiliselt läti haritlaskond, juhtkoht kuulus katoliku preestrile. Francis Prasuns, üks selle juhtidest. 1905a esimene revol. Kõige aktiivsem piirkond üldse kogu imp ulatuses. Põjused samad, vene üldisest olukorrast, isevalitsuslik riigikord. Demokr, kodanikuõiguste puudumine. Alamrahva kehvad elutingimused. Lisanduvad kohalikud probl: üliterav maanälg 60% ilma oma maatükita, kahekordne rahvuslik rõhumine bs ja venelased. Ajend verine pühapäev jaanuaris peterburis. Läti revol eripära, toimus LSDTP tööliste juhtimisel. Esialgu linnades, juba jaanuaris algas partei eestvedamisel ülelinnaline streik, teine üldstreik läti ajaloos. Streikisid kõik vabrikud, ühinesid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
