1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 1.1 Seletuskiri.................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes.............................................................
Nendesse andmete saatmisel ja tulemuste tagasisaamiseks kasutada argumente ja parameetreid. Arvutuste tulemused kirjutada välja töölehele nii, et nende asukoht sõltuks dünaamiliselt massiivi suurusest kas ühe veeru vahega paremale maatriksist või üks rida allapoole seda. Programmi käivitamisel kustudada vanad tulemused töölehelt. ng ridade ja veergude jaoks kasutada VBA massiive. kirjutada need töölehele alamprogrammide abil ementide hulgas suurim element ja selle asukoht selles veerus, kus asub leitud suurim element. eade. lemuste arvutamiseks kasutada alamprogrammid. a parameetreid. liselt massiivi suurusest st. et need ilmuksid alati
INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted 1. Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses
- muudab enamasti programmi ülevaatlikumaks - lihtsam on lugeda
kümmet 20-realist kui üht 200-realist programmi
- kergendab rühmatööd (eri inimesed võivad tegeleda eraldi alam-
programmide loomisega, kooskõlastades vaid andmevahetuse)
- lihtsustab programmi muutmist ja uuesti transleerimist jne.
Programmi liigendamise võimalusi on mitmeid. Vaatleme esialgu variante,
kus programm asub endiselt ühes failis, kuid erinevad alamtegevused on
jaotatud erinevate alamprogrammide vahel. Alamprogrammide ja
peaprogrammi vaheliseks andmevahetuseks kasutatakse parameetreid.
Näiteks on ringi pindala arvutava alamprogrammi sisendparameetriks
(algandmeteks) ringi raadius, väljundparameetriks (tulemuseks) aga
pindala.
Pascalis kasutatakse kaht liiki alamprogramme - protseduure ja
funktsioone.
Mõlemad deklareeritakse (sisuliselt kirjutatakse valmis) programmi
alguses peale var- osa. Seega on alamprogramme sisaldava programmi
struktuur järgmine:
program ...
type ...
var ....
III. Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides(DAC, ADC) Info töötlemisel on eelised digitaalsel infol, kuid maailmas on hulk infot analoogsel kujul, seega on arvutil vaja analoog-digitaalmuundureid ja digitaal- analoogmuundureid. ADC- Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millise väärtuse ükskõik millisel ajahetkel, suvalise lubatud rajaväärtuste vahel. VAATA LEHELT IV. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel Alamprogrammide poole pöördumine ja tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri(PC) sisu salvestatakse pinumälusse ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on see ka tagasipöörde aadressiks. Kui alamprogramm pöördub veel mõne alamprogrammi poole, salvestatakse veel üks tagasipöörde aadress
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Globaalse muutuja tegevuspiirkond ulatub alates tema deklareerimise kohast üle kogu ülejäänud programmi. See tähendab, et kõik sellesse piirkonda jäävad alamprogrammid ja põhiprogramm saavad seda muutujat kasutada. Lokaalse muutuja tegevuspiirkonnaks on see alamprogramm, milles ta on deklareeritud. Seda muutujat saab kasutada ainult selle alamprogrammi sees ning teiste alamprogrammide ja põhiprogrammi jaoks seda muutujat ei eksisteeri. Programmeerimiskeele translaatoriga käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Programmide vormistamine. 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada? Kas Te olete kunagi proovinud lugeda teise inimese poolt kirjutatud programmi või otsinud sellest vigu? Kui ei ole, siis kunagi kindlasti tuleb esimene kord
Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri sisu ja suhtaadressi summeerimisega. Indeksadresseerimine sarnaneb suhtadresseerimisega, kuid käsuloenduri asemel kasutatakse baasaadressina indeksiregistris salvestatud aadressi sõna Vahetul adresseerimisel antakse operand otse käsuga. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD). PILET 12. Käsu täitmine protsessoris. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. Pinuviita kasutatakse näiteks alamprogrammide poole pöördumisel, millega seoses programmi täitmise senine käik saab ajutiselt katkestatud, kuid jätkub hiljem samalt kohalt. Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk), salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi
väga palju uuesti käivitama. Kui võtta aluseks, et hargnemine toimub alati, siis tekib segmenteeritud mälu puhul lisatööd, sest kui hargnemist ei toimunud peab juhtimise andma tagasi endisesse segmenti. 2) Staatiline hargnemiste ennustamise strateegia Staatiline ennustamine tähendab, et varem on tehtud käskude analüüs. Eri tüüpi käskude jaoks on vaja teha erinev ennustus. Tingimusteta siirdekäskude, tsükli käskude, alamprogrammide pöördumise juures eeldatakse hargnemist, tingimuslike siirdekäskude puhul ei eeldata hargnemist. Sellega on õige ennustus umb 82%. 3) Dünaamiline hargnemiste ennustamine Dünaamilise ennustamise puhul jälgitakse pidevalt progammi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti, millest vasak näitab ennustust hargnemise kohta ja parem näitab kas viimase juures toimus hargnemine või mitte. Vale ennustust saab sellise süsteemiga tulla vaid kaks korda ja suurde tsüklisse minnes
....................................................20 3. Mälude klassifikatsioon........................................................................................................... 21 19. PILET.........................................................................................................................................22 1. Registrid. ................................................................................................................................. 22 2. Alamprogrammide poole pöördumine. ................................................................................... 22 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris....................................................22 20. PILET.........................................................................................................................................22 1.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. ...........................................................................
summaator, mille abil määrata, kui mitu ,,ühte" on antud signaalis. Võis siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. ADC analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pilet 5 1. Võrdlusskeem. 2. Alamprogrammide poole pöördumine. 3. Analoog ja digitaal info. Helikaart. Võrdlusskeem. Võrdluskeem ehk komparaator, näitab operantide suuruse suhte. Lihtsalt võrdleb kahte arvu, kumb on suurem, või on hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv B on b1b0, ,kui A < B, siis L=1 ,kui A > B, siis G=1 ,kui L=G=0, siis A=B Alamprogrammide poole pöördumine
......................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14 1. Võrdlusskeem.................................................................................................................. 14 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.................................................14 3. Analoog- ja digitaalinfo. Helikaart....................................................................................14 VI............................................................................................................................................ 15 1.Multipleksor, demultipleksor............................................................................................. 15 2. Adresseerimisviisid
ADC – peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Kui alumise sisendi pinge väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on väiksem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on madalal nivool (0). Pilet 5 1. Võrdlusskeem. 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumine. 3. Analoog ja digitaal info. Helikaart. Võrdlusskeem. Võrdlusskeem on ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Näiteks on esitatud kahejärguliste arvude suhet näitav võrdlusskeem. A on kahendjärguline kahendarv oma järkudega a1 ja a0 ning vastavalt B b1 ja b0. Väljund G näitab, et A on suurem kui B, väljund L näitab, et B on suurem kui A ning E näitab, et A ja B on võrdsed. arv A on a1a0, arv B on b1b0, ,kui A < B, siis L=1 ,kui A > B, siis G=1
pakkimistihedust RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. Programm - jada käske. Käsk - ühele käsule vastab mikroprogramm. Mikroprogramm - käsukood määrab mikroprogrammi. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kombinarsioonskeemid (Combinational Circuits)
6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28
...............................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID. PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON................................................66 MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?....................................................................66 PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED........................................................ 66 ALAMPROGRAMMIDE KASUTAMINE..........................................................................67 Pascal..................................................................................................................................... 67 C.............................................................................................................................................68 Qbasic..............................................................................................................
aktiveeritakse läbi OR elemendi vastav välund. c) Kui järgud on võrdsed, liigub signaal AND-gate'i, mis kõigi kõrgete sisendite puhul annab väljundi A=B. Tõenäolisem on, et mõnes madalamas järgus esineb erinevus ning selle tulemusel aktiveeritakse jälle läbi OR gate'i vastava sõna ,,ülemvõimu" kinnitav väljund. Üldjuhul 3 erinevat väljundit: 1) A< B 2) A == B 3) A > B 2. RIISTVARA TEGEVUS ALAMPROGRAMMIDE POOLE PÖÖRDUMISEL Pinuviita (Stack Pointer) kasutatakse näiteks alamprogrammide poole pöördumisel, millega seoses programmi täitmise senine käik saab ajutiselt katkestatud, kuid jätkub hiljem samalt kohalt. Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk) salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama
..................................................................................................... 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17
........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal................................................................................................... ......87 C.................................................................................................................88 Qbasic........................................................................................................89 Parameeter..............................................
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 13.Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. 14.Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus -->
sõna. Lugemisel vastupidi. Riistvaraline realisatsioon pinumälu on põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregistreid, kus infot saab nihutada sünkroonselt. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt põhimälul põhinev realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. Puhvermälu (Buffer) ,,First In First Out". Sõna, mis kirjutati esimesena mällu, loetakse ka esimesena välja. Kasutatakse näiteks erineva andmeedastus kiirusega seadmete vahel info puhverdamiseks. Assotsiatiivmälu (CAM) ,,ContentAdressable Memory". CAMs on võimalik otsida infot sõna sisu järgi ja saada teada, kas teine osa sõnast või tema aadress.
pinnal. Hea: suurte seeriate puhul odav, väikseim komponentide arv, suurem töökindlus, turvaline Halb: pikk valmistamisaeg, väikeste seeriate korral kulukas, kallis spets tarkvara. Programmeeritav loogika: riistvara tooriku konfigureerimine oma rakenduse järgi. Progeja saab tooriku baasil ise valmistada prototüübi. Hea: lihtne muutusi teha, realiseerida, kättesaadavus, soodne, palju kogemusi lai valik. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel Pinuviita kasutatakse alamprogammide poole pöördumisel, millega seoses programmi täitmise senine käik saab ajutiselt katkestatud, kuid jätkub hiljem samast kohast. Käsk, millega pöördutakse, salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programm jätkub. Analoog ja digitaalinfo. Helikaart ja heli digitaalne salvestamine
· EIA kood levinud USAs Juhtprogrammi infokandja järgi · 8 realine perfolint (tänapäeval praktiliselt ei esine) · Magnetlindiga kassett (tänapäeval praktiliselt ei esine) · Flopikettad · CNC pingi arvuti kõvaketas Korrektsioonide andmise võimaluste järgi · Ei ole võimalik · Lõikeriista pikkuse, asendi, läbimõõdu korrektsioon või selle variandid · Lõikereziimide korrigeerimise võimalused (%) · Kasutatavad spetsiaalreziimid · Alamprogrammide kasutamise võimalus · Koordinaatide peegeldamise ja asendamise võimalus · Ekvistandi automatiseeritud arvestamise ja korrigeerimise võimalus Tööreziimide järgi · Info sisestamise reziim · Info väljastamise reziim · Info korrigeerimise reziim · Poolautomaatne tööreziim · Automaatne tööreziim · Graafiline interaktiivne reziim Juhtsüsteemi mälumahu järgi · Sõnades · Megabaitides CNC tööpingi süsteemide vaheline seos
juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. 16. Konveier protsessoris: Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store
juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. kiirem käsutäitmine (paralleelselt) fix käsuformaat käsu lihtsam dekodeerimine mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi) võimas registermälu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. 16. Konveier protsessoris: Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store
TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34
tt Vestlus arvutiga on sama mis võtmesõna O puhul. * * * ‘DIST Iga mõõtme kujundamine algab detaili mõõtmisest. Kahe punkti vahelist kaugust mõõdab käsk ‘DIST [ DI ], mis on “läbipaistev” käsk. Lisaks kahe punkti vahelisele kaugusele mõõdetakse ka nurk, mille all paistab teine punkt esimese suhtes. Käsu tellimus: DIST ↵ (esimene punkt, kas koordinaatidena või käsu OSNAP alamprogrammide abil) {punkt 1} ┐ Punktid võivad olla nii tasandil kui ka esineda ruumipunktidena. NB! Näide 4 27 Enne käsu DIST kasutamist on soovitatav eelnevalt seadistada käsurea piirkond selliselt, et seal oleks kuvatud vähemalt kuus rida, ja seda eriti siis, kui mõõdetakse ruumi- punktide vahelist kaugust, (teine punkt) {punkt 2} ┐
C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud 6 paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System; teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest. C# standardpaketis leidub tuhandeid kasutamisvalmis klasse
järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. 2) teiseks riistvaraline realisatsioon -pinumälu on põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregistreid, kus infot saab nihutada sünkroonselt. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliset põhimälul põhinev realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. 32. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin Synchronous Bus clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Asynchronous Bus - Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab.
väärtuste korral (20 ja 10) väljastatakse vastus Keskmine = 15. Makrod demonstreerivad ka võimaliku reaktsiooni juhule, kui käsutaja klõpsas nuppu Cancel. ALAMPROGRAMMID Peaprotseduuriks võib olla ainult parameetriteta alamprogramm, alamprotseduurideks aga nii alamprogrammid kui ka funktsioonid. Andmevahetuseks peaprotseduuri ja alamprotseduuride vahel ning ka alam-protseduuride vahel võib käsutada parameetreid ja argumente. Siin vaadeldakse nende käsutamist alamprogrammide puhul, kuid suur osa alljärgnevast kehtib ka parameetritega funktsioonide jaoks. Üldjuhul on alamprogrammi struktuur järgmine: Siin on nimi alamprogrammi nimi, parameeter { , parameeter } on formaalsete parameetrite ehk lihtsalt parameetrite loetelu. Exit Sub-lause lõpetab alamprogrammi töö ja tagastab täitmisjärje protseduurile, mis pöördus tema poole. Sama teeb ka End Sub-lause, kui täitmisjärg jõuab temani.
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t
julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System; teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest. C# standardpaketis leidub tuhandeid kasutamisvalmis klasse
o Kontroll, kas pinu on täis (ruum uute elementide lisamiseks on otsa saanud). 5.2 Näited pinu kasutamisest • Funktsioonide väljakutse organiseerimine • Avaldiste teisendamine, kontrollimine, arvutamine ja muu aritmeetiliste avaldiste töötlemine (sulge mugavalt uurda) • Igasuguse info tagurpidi pööramiseks • Abivahend andmete hoidmisel, kus viimati listud väärtust tuleb kohe töötlema hakata • Alamprogrammide väljakutse organiseerimine arvutis o Uue alamprogrammi väljakutse tähendab seda, et programmi täitmine jääb teatud kohas pooleli ja peab peale alamprogrammi töö lõppemist jätkuma samalt kohalt. Selleks pannakse pooleli jäänud alamprogramm pinusse koos oma muutujate komplektiga. Kui momendil töötav alamprogramm oma töö lõpetab, võetakse pinust välja kõige peal olev
aadressiga mälu sõnale vaid otsitakse sõna ühe osa järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Otsimine toimub paralleelselt ja otse riistvaras. See teeb aga assotsiatiivmälu väga kalliks, sest igale bitile lisandub kümneid transistore. Üldjuhul võib kokkulangevus olla mitmes sõnas, mille vahel teeb valiku loogika. Vahemälus saab olla kokkulangevus otsitava sõnaga ainult ühes sõnas, sest iga plokk saab olla vaid ühes kohas vahemälus. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. Alamprogrammi poole pöördumine ja siis tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri sisu salvestatakse pinumälusse, ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on ka see tagasipöörde aadressiks. Kui nüüd alamprogramm pöördub veel alamprograami poole kirjutatakse ka see pinumälusse. Tagasipöördumisel võetakse pinumälust
(alla 8 GB) arvutite kasutamisel, kus selle käsuga eraldti osa mälust koordinaatide ümberarvutamiseks. (Kui seda käsku koostati olid, need arvutite põhilised omadused suurusjärkudes 1 MHz ja 64 kB) kui tehakse tunnusarvu sisestamisel viga, palub arvuti seda parandada: NB! Vastus peab olema täisarv (Integer), punkti arvu lõpus loetakse veaks! * * * APERTURE Punkti täpne asukoht käsu OSNAP alamprogrammide kasutamisel peab asuma kursori ristist mitte kaugemal, kui seda määrab “sihiku” (APERTURE) suurus. Ülesanne 2 Tihend 85 a b c d Ruuduke kursori ristil – sihiku suurus; a – sihik ei haara kaart; b – sihik on kaarel ja kaare
soovi). [ Reset ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega taastatakse vestlusaknaga tehtud muudatuste eelne, või arvuti poolt „vaikimisi” seadistatud omaduste olek. Rippmenüü – kuvari ülaservas olev põhiliste programmi tegevusliikide nimede riba. Klõps vastaval nimel avaneb sellest nimest allapoole, kuvarile mingite ligikaudsete, omavahel sageli sarnaste tegevuste või alamprogrammide nimistu. Sellest ka nimetus, et menüü nagu „ripub” ülalt allapoole. Kui rea lõpus on kolmnurk ▶, siis vastaval rea aktiveerimisel avanevad täiendavad valikuvõimalused, näiteks valikud realt Zoom: ÜLESANNE I Pinnatükk 71 Ruumiline pind ja ruumiline keha – selgitus on toodud eespool mõiste Kolmemõõtmeline kujutis juures.
Unixites, praeguseks levinud ka vabadele Unixitele · Näide: setfacl -m user:varmo:rw-,mask:rw- file.txt -m = modify mask = · Teine suund: elimineerida kõikvõimas juurkasutaja ja asendada ta rea vähemate õigustega kasutajatega, kellest mõni suudab kasutajaid administreerida, mõni tarkvara paigaldada jne. · Enamasti kasutatakse selleks voliloendeid · Sellest on välja kasvanud rida Trusted-* nimelisi süsteeme PAM (Pluggable Authentication Modules) · Meetod autentimisega tegelevate alamprogrammide ühte kohta koondamiseks · Seni vajasime igale paroole kontrollivale programmile setuid-lippu, see pole mõistlik · Koondame autentimise spetsiaalse teegi sisse, mis kasutab vajadusel välist setuid- programmi · Tegelikult saavutame rohkem -- tsentraalse koha kasutajate autentimiseks ja ülesüsteemseteks piiranguteks · Iga autentimist vajava teenuse jaoks saame valida mingi hulga moodulite vahel PAM moodulid · Nelja liiki mooduleid: auth -- autentimismeetodi valik
õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System; teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest. C# standardpaketis leidub tuhandeid kasutamisvalmis klasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
