1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 1.1 Seletuskiri.................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1
77 -57 -22 53 34 59 -85 -57 -23 100 42 -73 27 -4 95 -10 -19 66 -19 -90 -71 -27 -33 -59 -69 67 35 -58 16 11 17 -84 0 -8 -81 47 90 -1 -58 -68 -8 62 61 -45 -3 -12 3 -21 21 76 -81 2 99 15 -65 -92 89 57 -18 5 82 10 -13 -94 33 92 -9 -93 -1 -58 40 -78 98 3 71 -59 -69 6 -57 29 -27 5 -26 52 -13 5 -84 -76 95 4 92 -77 -54 5 71 -62 77 8 -31 83 -56 4 58 -27 27 7 46 -28 -33 6
INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted 1. Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses omab see mingisugust väärtust ja seda väärtust võib (kuid ei ole ilus) töö käigus muuta. SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüüb...
On antud tabel kaupade hindadega kroonides erinevates kauplustes (allikas www.hind24.ee) ja E kurss kroonides. Luua peaprogramm , mis kirjeldab kõik muutujad ja objektid ning käivitab vajalikud funktsioonid ja alamprogrammid: - alamprogramm, mis loeb antud tabel töölehelt VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb rida kaupluste nimedega VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb veeru kaupade nimetustega VBA massiivi; - alamprogramm, mis moodustab uue massiivi hindadega eurodes; - alamprogramm, mis väljastab saadud tabeli töölehele 3 rida allapoole antud tabelist; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist rea kaupluste nimedega ; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist veeru kauplade nimetustega ; - alamprogramm, mis leiab uues tabelis kõige odavama keefiri Tere hinna ja vastava kaupluse Kasutatavatele lahtritele määrata nimed. Tulemus peaks välja nägema nagu lehel Näide. Dokument salvestada H: kettale nimega Perenimi_tabel.xlsm
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." funktsioon ja protseduur Esimene on alamprogramm, mille ülesandeks on mingi väärtuse väljaarvutamine. Teine on alamprogramm, mille ülesanne on programmi osadeks jaotamine ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument Esimene on väärtus, mis antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt. Teine on argument, mis väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad väljendavad mingit väärtust, kuid argument esindab parameetri väärtust ehk üks
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? ...
3) void andmed_failidesse(void) Töö alguses kontrollib programm esimese alamprogrammi abiga sisendfaili olemasolu ning selle lugemisõigust. Vea korral väljastatakse teade ja väljutakse programmist. Ühtlasi loetakse kirjete arv failis, mille alusel määratakse tellitava mälu hulk. Seejärel toimub peaprogrammis sisendfailist andmete lugemine palgaandmete struktuuri massiivi ning leitakse isikute keskmine vanus ja palk. Järgmiseks toiminguks kutsutakse välja teine alamprogramm, mis tekitab ja tühjendab väljundfailid, et sinna hiljem andmeid lisada. Viimasena kutsutakse välja kolmas alamprogramm, mis väljastab isikuandmed failidesse vastavalt ülesande püstituses esitatud tingimustele. Märkused: 1. Isiku nime pikkus ei tohi olla pikem kui 99 tähemärki. 2. Maksimaalne tähemärkide arv sisendfaili ühe real võib olla 120. Programmi kompileerimiseks kasutati cc kompilaatorit vers. 4.6.1
( 1pt ~25.4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Keskele, mis paigutab palli kasti keskele. Ristkülikute andmed Nimi Kõrgus Laius Pindala Suurima pinnaga ristkülik nimi Rectangle 7 laius 28,4001579285 kõrgus 49,7914161682 pindala Leia suurim! Ülesanne Anda kõikidele kasutatavatele lahtritele nimed. Kirjutada kaks protseduuri: 1. Alamprogramm Kast_Tabel, arvutab antud kujundi pinna ning väjastab kujundi nime, kõrguse, laiuse ja pinna tabeli ritta alates antud lahtrist. Muuda 2. Peaprogramm Leia_Suurim, mis ) alamprogrammi Kast_Tabel leiab iga ristküliku pinna ja väljastab kujundite andmed tabelisse b) leiab ristküliku maksimaalse pindalaga, toob ta esiplaanile, kirjutab vastavatesse lahtritesse selle ristküliku omadused ja muudab ta värvi punaseks (punase värvi kood on 10).
absoluutne aadress tekitatakse: kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal (protsess töötamise ajal saab nihkuda ühest mälupiirkonnast teise) Kuidas realiseeritakse erinevaid sidumisviise? dünaamiline laadimine (korraldab põhiliselt kasutaja) programm laetakse sisse alles siis kui pöördutakse dünaamiline linkimine linkimise ajal asendusprogramm, mis näitab kuidas vajalik alamprogramm asub (keelte standardfunktsioonide teegid, vajab OS toetust) Ülekatetega struktuur (OVERLAY) Andmete sisestamine Töötlemine Väljastamine Pea Töötlemine Andmete sisestamine Väljastamine Loogiline (virtuaalne) füüsiline aadress MÄLU
kontaktiga andurid siis on vaja asendada JA (AND) elemendiga. JA elemendi järgi on vaja panna EI (NOT) elemendi, sest püsireziimil avanevate kontaktidega anduri väljundil on signal 1. Tuleb teha sellest 0. Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega 20 sekundit. Viivituse saamiseks on vaja DELAY- relee. Selle relee tööpõhimõtte on kui sisendil on olemas signal 1, siis käivitub kell mis sisse lülitab ohusignaali 20 sekundi hilinemisega. Kus on Network 1 põhiprogramm, Network 2 alamprogramm taimeriga T37 tüüpi (sammuga 100ms).Viivituse suurust saame 20s = 20000ms 20000/100 = 200. Programmis ei ole väljundit Q2.0 sest väljundil Q1.0 on samasugune signal kui Q2.0. Käsulist kontrollorile Siemens Simatic S7-200 Network 1 LD I1.0 LDN I2.0 ED OLD O T37 O I4.0 O I5.0 = Q1.0 Network 2 LDN I3.0 ED TON T37, +200 Turvasüsteemi loogikaskeem: Turvasüsteemi releeskeem: +24V DC K1K2K3K4K I1.1 I1
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult
kohta, kuidas andmed on omavahel seoses või kuidas neid andmebaasist välja võetakse. Seetõttu on võimalik andmebaasi käsitleda väga mitmel erineval viisil. RDBMS (Relational Database Management System) Relatsioonbaasihaldurite tähtsaks omaduseks on see, et üks andmebaas võib olla jaotatud üle mitme tabeli. See eristab neid lameandmebaasidest, kus kogu andmebaas sisaldub ühesainsas tabelis. andmebaasidraiver Alamprogramm, mis võimaldab rakendusprogrammil või kompilaatoril pöörduda ühes kindlas vormingus andmebaasi poole. andmebaasimootor Andmebaasihalduri keskne funktsionaalne osa, mis salvestab ja otsib andmeid.
............................................................................13 Järelkontroll...................................................................................................................... 15 Ülesandeid.........................................................................................................................15 Korrutustabel.........................................................................................................................15 Alamprogramm.....................................................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks..................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 ...
korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust
PÄRAST tegevust esitatud tingimusele. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Põhimõtteliselt võib protseduur sisaldada mistahes ülesande lahendamiseks vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Globaalse muutuja tegevuspiirkond ulatub alates tema deklareerimise kohast üle kogu ülejäänud programmi. See tähendab, et kõik sellesse piirkonda jäävad alamprogrammid ja põhiprogramm saavad seda muutujat kasutada. Lokaalse muutuja tegevuspiirkonnaks on see alamprogramm, milles ta on deklareeritud. Seda muutujat saab
Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire eesmärkideks on hinnata linnupopulatsioonide seisukorda ning erinevate liikide arvukust, samuti selgitada arvukuse muutuste põhjusi (muutused koosluste koosseisus ning funktsioonides, maastikulised muutused, turismikoormus jne). Seiret viib läbi Riikliku Looduskaitsekeskus, kontaktisikuks on Agu Leivits. Looduse mitmekesisuse riikliku seire alamprogramm "Liikide ja koosluste seire": Madalsoode seire hõlmab 10 ala 5 aasta jooksul, rabade seire 20 ala 5 aasta jooksul. Metoodika: Püsiruut (vaadeldav ala): 10 X 10 meetrit rabal, 50 x 50 meetrit madalsool, 20 juhuslikult valitud ruutu 1 x 1 meeter, 80 allruutu pindalaga 0,25 ruutmeetrit. Tehakse fotod seireruudust, vaadeldakse puu- ja põõsalist katvust, koostatakse liiginimekiri (soontaimed, samblad) iga allruudu kohta koos ohtrusega.
begin
....
alamprogrammide väljakutsed
....
end.
Alamprogrammi üldstruktuur on sarnane "päris" programmi omaga, kuid
lõpus on punkti asemel semikoolon.
---------------- ---------------
------------>| |-----------> ----------->| | väärtus
sisend- | protseduur | väljund- sisend- | funktsioon | -------->
param-d | | param-d param-d | |
------------>| | -----------> ----------> | |
---------------- ---------------
Protseduuri ja funktsiooni deklareerimine.
Protseduur on alamprogramm, mida kasutatakse harilikult suuremate alam-
ülesannete täitmiseks. Protseduuril võib olla palju nii sisend- kui
väljund- andmeid (parameetreid). Protseduuri deklaratsioon on üldkujul
selline:
procedure
draiveritele. · Draiver edastab teenindusnõuded nn. andmete allikatele (andmebaasisüsteemidele, mille abil on loodud andmebaasid). Ta võib vajadusel muuta väljakutset nii, et see vastaks andmebaasisüsteemi poolt toetatavale süntaksile. Vajalikud draiverid tuleb eelnevalt kliendi arvutisse installeerida. Draivereid pakuvad nii andmebaasi-süsteemide tootjad kui ka muud programmeerimisega tegelevad firmad. Andmebaasidraiver on alamprogramm, mis võimaldab rakendusprogrammil või kompilaatoril pöörduda ühes kindlas vormingus andmebaasi poole. 2. stenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed andmebaasiserveril paiknevale andmebaasi agendile. Agent ja draiveri haldur suhtlevad omavahel, et teenindusnõuet täita. · Andmete allikas sisaldab andmeid, millele kasutaja tahab ligi pääseda. Andmebaasisüsteemiga suhtlemiseks vajalikud draiverid peavad olema
Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rannikumere seire... Rannikumere seire alamprogramm hõlmab nelja peamist allprogrammi: Rannikumere eutrofeerumise uuringud Põhjaelustiku seire Ohtlike ainete seire Mererannikute seire Rannikumere eutrofeerumise seire on allprogrammidest kõige laiahaardelisem, hõlmates nii merefüüsika, keemia kui ka bioloogia uuringuid. Peamiseks on rannikumere toitelisuse muutuste jälgimine sellega seostuvate elustikus toimuvate muutuste kaudu.
kahjumiga projekt.
Olemas on ka avatud lähtekoodiga ja vabavaraline SharpDevelop, mis kasutusmugavuselt
amatöörile Visual Studiost oluliselt kehvem ei ole.
Stardi leht:
Loome uue projekti ja valime CONSOL varianti.
Sisestame projekti nime ja klõpsame nupul OK
Automaatselt formeeritakse programmi ,,alus"
C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud.
Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Programm ning tema sees alamprogramm
nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud
paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja
korduste tarbeks.
Lihtne tervitus
Näited
C C++ C#
#include
algoritmi suuruse n! leidmiseks: IF n = 0 THEN Fakt := 1 IF n = 0 THEN Fakt := 1 a := n - 1 vôi Fakt := n * Fakt(n - 1) b := Fakt(a) Fakt := n * b Neil algoritmidel on môte, kui loeme Fakt'i esinemist omistuse vasakul poolel täitmise lôpetamiseks (ei pruugi tähendada algoritmi täielikku lôppu) ja paremal poolel (algo- ritmis alla kriipsutatud) rekursiivse täitmise uuestialustamiseks. Rekursiivne alamprogramm on rekursiivse algoritmi esitus konkreetses keeles, meil Turbo Pascalis. Faktoriaalfunktsiooni vôime kirja panna väga lihtsana: FUNCTION Fakt(N: Byte): Longint; BEGIN IF N = 0 THEN BEGIN Fakt := 1; Exit; END; Fakt := N * Fakt(N - 1); END; {Fakt} Järgneva analüüsi huvides on siiski otstarbekas kirjutada see funktsioon vähem kompaktsena. Näide. Esitame n! arvutamise rekursiivse funktsiooni sellisena, kus vahetulemid N - 1 ja
.........................................................................10 6.Analüüs..................................................................................................................................12 7.Kirjandusloend.......................................................................................................................13 2 1. METSASEIRE ALAPROGRAMM Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogramm nr. 7 on metsaseire, mis keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. Lisaks õhusaaste toimele hinnatakse ka bioloogiliste mõjurite osa metsakahjustustes. Metsa kui taastuva loodusvara seisundi jälgimine on oluline majanduslikust aspektist, samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana. Metsaseire üldisem eesmärk lisaks metsade seisundi jälgimisele on kogutud
need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus. VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure: · funktsioone ehk Function-protseduureja · alamprogramme ehk Sub-protseduure Funktsioon võimaldab määrata eeskirja ühe väärtuse (arv, string jm) leidmiseks ja tagastamiseks. Tema poole pöördutakse avaldistest funktsiooniviite abil. Alamprogramm kirjeldab üldisema iseloomuga tegevusi. Ta võib leida ja tagastada suvalise hulga väärtusi, täita mitmesuguseid tegevusi objektidega . Alamprogramme ei saa käsutada avaldistes, pöördumiseks nende poole käsutatakse spetsiaalseid pöördumislauseid. Programmi ja keele põhielemendid Programm koosneb ühest või mitmest protseduurist. Viimasel juhul on üks protseduuridest alati peaprotseduur. Programmi täitmine algab peaprotseduurist, täitmise ajal võib see pöörduda
ARVUTI ARHITEKTUURI TESTID 1.test Kombinatsioonloogikaahelad(1) 1)Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kandendväärtuste tabelist kirjeldatule? V: B 2) Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kahendväärtuste tabelis kirjeldatule? V: F 3) Mida tähendab lühend CMOS? V: complementary metal oxide semiconductor 4) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile positiivse pinge (UG=Uallikas) rakendamisl käitub see transistor avatud lülitina. V: VALE 5) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile nullise pinge (UG= 0V rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. V: VALE 6) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: A ja E 7) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelat...
(sulge mugavalt uurda) • Igasuguse info tagurpidi pööramiseks • Abivahend andmete hoidmisel, kus viimati listud väärtust tuleb kohe töötlema hakata • Alamprogrammide väljakutse organiseerimine arvutis o Uue alamprogrammi väljakutse tähendab seda, et programmi täitmine jääb teatud kohas pooleli ja peab peale alamprogrammi töö lõppemist jätkuma samalt kohalt. Selleks pannakse pooleli jäänud alamprogramm pinusse koos oma muutujate komplektiga. Kui momendil töötav alamprogramm oma töö lõpetab, võetakse pinust välja kõige peal olev alamprogramm ja kogu väljakutse loogika on just selline, et see on see õige, millega edasi minna. 5.3 Pinu realiseerimine arvutis 5.3.1 Staatiline meetod kasutades massiivi • Pinu maht piiratud • Pinu tipu meeles pidamiseks tuleb arvet pidada täidetud massiivelementide üle
nõrkadest külgedest. On anonüümne, ei mõjuta liikmete käekäiku. 32. Küsimustikkude liigitusi, programmeerimisele orienteeritud küsimustiku struktuuri näide, standard kui küsimustik Programmeerimisele orienteeritud küsimustiku struktuur: andmete kirjeldamine pöördumine andmete poole arvutusvead võrdluste vead juhtimise vead alamprogramm sisend ja väljund Standard kui küsimustik- standardid esitavad küsimustikke standardi ala kohta. 33. Saavutatav töökindluse tase seniste meetoditega, selle olulise suurendamise võimalusi Testimisega on saavutatav tase 10-4 viga tunnis ehk umbes üks viga aastas. NASAl aga 10-10 ehk üks viga miljoni aasta jooksul. 34. Arenduse dubleerimine /N-versiooniline programmeerimine Paralleelselt arendatakse ja kasutatakse mitut programmi versiooni. Kasutamisel
korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste
1. Algoritm. Algoritmi omadused. Keerukus. Ajalise keerukuse asümptoodiline hinnang. Erinevad keerukusklassid. Algoritm on mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrammi abil. Algoritm peab olema määratud nii täpselt, et seda suudaks täita isegi arvuti. Täidetavaid samme ei tohi olla liiga palju. Algoritm peab lahendama ülesande õigesti erinevate sisendandmete korral. Algoritmi 5 olulist omadust: 1. Lõplikkus. Algoritmi töö peab lõppema peale lõpliku arvu sammude läbimist. 2. Määratletus. Algoritmi iga samm peab olema rangelt ja ühemõtteliselt määratud iga juhu jaoks. 3. Sisend. Algoritmil on sisendandmed, mille hulk võib olla null. 4. Väljund. Algoritmil on vastus(ed), millel on täpselt määratud seos sisendandmetega. 5. Efektiivsus (tulemuslikkus). Algoritm peab olema nii lihtne, et on lõpliku ajavahemiku jooksul pliiatsi ja...
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
VAATA LEHELT IV. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel Alamprogrammide poole pöördumine ja tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri(PC) sisu salvestatakse pinumälusse ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on see ka tagasipöörde aadressiks. Kui alamprogramm pöördub veel mõne alamprogrammi poole, salvestatakse veel üks tagasipöörde aadress pinumälusse. Tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest aadresse, kuni programmi täitmine jõuab tagasi põhiprogrammi juurde. Alamprogrammi poole pöördumise käsk(CALL-käsk), alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk(RET-käsk). V. Riistvara tegevus katkestuste(Intrrupt) täitmisel arvutis /267-277/
sõnas, sest iga plokk saab olla vaid ühes kohas vahemälus. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. Alamprogrammi poole pöördumine ja siis tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri sisu salvestatakse pinumälusse, ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on ka see tagasipöörde aadressiks. Kui nüüd alamprogramm pöördub veel alamprograami poole kirjutatakse ka see pinumälusse. Tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest tagasipöörde aadresse, kui programmi täitmine jõuab uuesti põhiprogrammi juurde. Kui põhiprogramm jõuab alamprogrammi poole pöördumise käsu täitmisele (Call AP1), sisaldab käsuloendur järgmise käsuaadressi(PC1). Call-käsk täitmise etapid: Käsuloenduri sisu salvestatakse pinumälusse. Push-operatsiooni ajal
väärtuse hoidmiseks, ühe muutuja sees. Boolean Boolean objekti kasutatakse non-Boolean väärtuse konverteerimiseks Boolean väärtuseks ("true" v. "false"). Date Date objekti kasutatakse aja ja daatumite toimetamisel. Function Alamprogramm Math Math objekt võimaldab kujutada matemaatika ülesandeid. Number Numbrid Object Objektide üldised omadused RegExp Regexp objekt võimaldab määrata elemendi tekstis ning seejärel see ülesse otsida v. asendada.
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on define...
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest tagasipöörde aadresse, kuni programmi täitmine jõuab tagasi põhiprogrammi juurde. Osa protsessoreid salvestab koos käsuloenduri väärtusega ka PSW, mis sisaldab lippude registri ja akumulaatori sisu, et alamprogramm nende sisu ei muudaks. Ülejäänud registrite sisu päästmine on juba programmeerija töö. Analoog ja digitaal info. Helikaart Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul seega on helikaaris kindlasti DAC (DAC- Digital to Analog Converter). Heli salvestamiseks on ADC-d, sest mikrofonist tuleb info analoogkujul, mida ei saa arvutis salvestada ega töödelda. Kuna
salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Põhimälus on eraldatud teatud piirkond, kus pinumälu realiseeritakse. TOS aadress säilitatakse protsessoris spetsiaalses registris. Pinuga opereerimiseks on olemas käsud PUSH (salvestamine) ja POP (pinust lugemine). Alamprogrammi poole pöördumisel salvestatakse käsuloenduri sisu pinumälusse, see on ühtlasi ka tagasipöördumise aadressiks. Kui see alamprogramm pöördub mõne järgmise alamprog. poole, siis salvestatakse ka see aadress pinumälusse ning tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest aadresse, kuni programmi täitmine jõuab põhiprogrammi juurde tagasi. Joonis 5Alamprogrammide poole pöördumine Pinumälu arvutis ei ole käsukoodi juures näidatud operandide ega resultaadi aadresse. Operandid võetakse alati pinumälust, teostatakse ALU-s ja tulemus salvestatakse tagasi pinumälusse.
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused............................................
programmiharusse. Nende käskudega organiseeritakse programmi tsüklilist täitmist. Näiteks käsk JNZ ad (jump on no zero) tähendab, et juhul kui tulem ei võrdu nulliga, tuleb siirduda käsus näidatud aadressile. Vastupidisel juhul jätkub programmi täitmine järgmisest mällu salvestatud käsust. Siirdekäskudega sarnased on ka alamprogrammikäsud näiteks CALL ad, mille kohaselt pöördutakse käsus näidatud aadressi poole, kust algab mingi alamprogramm. Alamprogramm lõpeb käsuga RET (return), mis tähendab, et tuleb pöörduda tagasi endise aadressi poole, kus töö alamprogrammi siirdumisel katkes. 86 2.2.6. Adresseerimine Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jms. Adresseerimise viise selgitavad joonistel 2.14 ...2
Nii protseduur kui ka funktsioon on alamprogrammid. Nende põhiliseks erinevuseks on täidetav ülesanne. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Põhimõtteliselt võib protseduur sisaldada mistahes ülesande lahendamiseks vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Tõsi küll, selle väärtuse leidmise käigus võib ta teha kõike sedasama, mis protseduurgi. Funktsiooni kasutatakse harilikult avaldistes. Kas ainult ühe alamprogrammi liigiga ei saaks hakkama? Saab küll, sest näiteks keeles C on ainult funktsioonid. See on saavutatud mõninga ranguse kaotamisega - programm ei pea
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................
Nende põhiliseks erinevuseks on täidetav ülesanne. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Põhimõtteliselt võib protseduur sisaldada mistahes ülesande lahendamiseks vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele 86 / 115 lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Tõsi küll, selle väärtuse leidmise käigus võib ta teha kõike sedasama, mis protseduurgi. Funktsiooni kasutatakse harilikult avaldistes. Kas ainult ühe alamprogrammi liigiga ei saaks hakkama? Saab küll, sest näiteks keeles C on ainult funktsioonid (meetodid). See on saavutatud mõninga ranguse kaotamisega - programm ei pea funktsiooni poolt leitud väärtust
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
