Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis)..............................................................................5 1.1.1 Rõngata Kärbseseen..................................................................................................5 1.1.2 Kahevärviline kärbseseen.........................................................................................5 1.1.3 Oranz kärbseseen....................................................................................................
võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond Aculeiferum): 13 liiki. Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla
Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvuti...
SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond. Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik. Siia kuuluvad: himaalaja sirel, jünnani sirel, tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane sirel, peenviltjas sirel, Svegintsovi sirel. 2. sektsioon Pubescentes Lehed pehmekarvalised. Pöörise telg karvane. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paikneva...
Palumets Ettekanne Sissejuhatus Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegur...
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang
TEETSEREMOONIAST Referaat Sissejuhatus Tee on olnud inimkonnale tuntud juba üle 5000 aasta ja oma pika ajaloo jooksul on ta levinud üle terve maailma. Tee on jäädvustanud igaveseks oma koha ajaloos ja kultuuris. Kogu selle pika aja jooksul on tee populaarsus inimkonna seas aina kasvanud ning tootmine suureneb iga aastaga. Võib julgusega öelda, et tee on maailmas üks levinumaid jooke. Tee joomise kombed on üle maailma erinevad: inglased naudivad oma tea time'il teed piimaga, samas kui idapool nauditakse kangemat teed samovarist. Nii on ka Jaapanis omad kombed. Sõna teetseremoonia seostub tahes-tahtmata ka kõige tavalisemal inimesel Jaapaniga, ent samas kui palju me tegelikult sellest teame? Teemavalik oli eelkõige tingitud isiklikust huvist antud valdkonna vastu ning soovist saada aru selle taga peituvast mõttest. Lootuses, et ükskord saan ma jälle osa...
Seda tehakse harvendades, lõigates järk- järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2] 4 Kirsipuu Prunus subg. cerasus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. [9] Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. [10] 2
3.3. Perekond mänd -Pinus Mändide perekonda kuulub ca 100 liiki. Eestis on haljastuses võimalik kasutada kümmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus mändide õppimise hõlbustamiseks. · Alamperekondadesse jaotamine toimub okaste arvu järgi kimbus: 5-okkalised männid e. alamperekond Haploxylon (jagunevad sektsioonidesse) 2- ja 3-okkalised (3-okkaline, kollane mänd, on Eestis haruldane!) männid e. alamperekond Diploxylon · Sektsioonidesse jaotamise üheks kriteeriumiks on käbi ja seemne ehitus: sektsioon Cembra (seemneks on lennutiivata pähkel) sektsioon Strobus (seeme lennutiivaga ning meenutab har. männi seemet) Valdavalt on mändide perekonna liigid kõrged puud, kuid ka põõsad on esindatud, nagu
Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal. 2) VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis: Klass - imetajad; selts sõralised; alamselts mäletsejalised; sugukond veislased. 1. Perekond veised (Bos). 1.1 Alamperekond veised (Bos); liik ürgveis e tarvas (Bos taurus primigenius). Kodustatud vorm koduveis. 1.2 Alamperekond jakid; liik jakk; kodustatud vorm kodujakk. 1.3 Alamperekond kaguaasia veised (Bibos); liik banteng; kodustatud vorm baali kari. Liik gaur; kodustatud vorm gajaal. 1.4 Alamperekond piisonid; liik euroopa piison, ameerika piison. 2. Perekond aasia pühvel (Bubalus); liik india pühvel ehk arni; kodustatud vorm india veepühvel
nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P. flexilis painduv mänd), Strobus (P. strobus valge mänd, P. monticola läänemänd, P. lambertiana suhkrumänd, P. peuce makedoonia mänd, P. wallichiana pisarmänd). Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas-
Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae) euroopa lehis (Larix decidua) lehis (Larix) männilised (Pinaceae) harilik jugapuu (Taxus jugapuu (Taxus) jugapuulised (Taxaceae) baccata) raudnõges (Urtica urens) nõges (Urtica) nõgeselised (Urticaceae) mets-tähthein (Stellaria tähthein (Stellaria) nelgilised (Caryophyllaceae) holostea)
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juure...
alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44. Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised,
KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44.Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad
koduloomade kasvukiirus, mistõttu saabub varem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. 4 VEISEKASVATUS 1.2. VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass: imetajad Selts: sõralised Alamselts: mäletsejalised Sugukond: veislased (Bovidae) 1. Perekond: veised (Bos) 1.1. Alamperekond: veised (Bos) Liik: ürgveis (tarvas) (Bos taurus primigenius) Kodustatud vorm: koduveis 1.2. Alamperekond: jakid Liik: jakk Kodustatud vorm: kodujakk 1.3. Alamperekond: kaguaasia veised (Bibos) Liik: banteng
(kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. 19. Perekond kadakas (Juniperus) ja harilik kadakas (Juniperus communis) Juniperus - Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad. Perekonda kuulub u. (50) 60 liiki, milledest 9 kasvab Euroopas nt harilik kadakas (Juniperus communis), sabiina kadakas (Juniperus sabina), hiina kadakas (Juniperus chinensis). Perekond jagatakse sageli kolmeks alamperekonnaks: alamperekond Caryocedrus. Marikäbid on suured ja seemned luukõva sisemise kattega kokku kasvanud. Lehed okkakujulised (Juniperus drupacea). alamperekond Oxycedrus. Seemned on vabad. Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J
alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur perekonnanimi ja liiginimi. Monofüleetiline - Liikide rühm kuhu kuulub nende ühine (hüpoteetiline) esivanem ja kõik tema järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu.
alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu
sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta
teha võimalikult palju ja täpsel. Taksoneid ehk süstemaatilisi ühikuid on mitut järku. Neist peamised on, kõrgemast madalamale loetledes: RIIK HÕIMKOND KLASS SELTS SUGUKOND PEREKOND LIIK. MLB 6001 Üldbioloogia 31 Peale põhiühikute kasutatakse ka vahepealseid taksonite järke, eesliitega ülem- ja alam-, näiteks ülemsugukond, alamperekond jne.Tihti eristatakse ka liigisiseseid ühikuid näiteks alamliik, teisend ehk varieteet jt. Enamasti kasutatakse hierarhilist süsteemi. See tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahelult kõrgemat järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, mille moodustamine ja fikseerimine toimub vastavalt rahvusvahelistele nomeklatuuri koodeksitele. Seejuures on olemas eraldi koodeksid loomade, taimede ja bakterite nimetamiseks
2. Liigist kõrgemad süstemaatika põhiühikud olid möödunud sajandi kesk- paigani vähearvukad: vajadus nende arvu suurendamiseks tekkis alles paljude uute liikide (ja perekondade) juurdekirjeldamisega. Hõlpsaks orienteerumi- seks on sobivaim hierarhiliste tasemete arv nii umbes 8... Põhiühikuiks loetakse praegu (hierarhilises reas) perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik. Monograafiliste uurimustes eristatakse neil alljaotusi (sektsioon, alamperekond, triibus, alamsugukond, ülemsugukond (zooloogias), alamklass...). Linné järgi olid liik ja perekond jumala loodud, kõrgemad ühikud aga inimese mõttetegevuse produkt. Tänapäeval leidub mõningaid süs- temaatikuid (feneetilise kooli esindajad), kes peavad perekonda reaalselt eksisteerivaks; selle aluseks on küllaltki häguse ja liigagi üldise mõiste reaalsus lai tõlgitsus. Kuna evolutsioon toimub tänapäevaste teadmiste
Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses) Riik • alamriik, hõimkond • alamhõimkond, klass • alamklass, selts • alamselts, sugukond • alamsugukond • triibus • alamtriibus, perekond • alamperekond • sektsioon • alamsektsioon • seeria • alamseeria, LIIK • alamliik • teisend e. varieteet • alamteisend • vorm • alamvorm Taksonid RIIK,HÕIMKOND,KLASS,SELTS,SUGUKOND,PEREKOND,LIIK Taimeriik,Katteseemnetaimed,Kaheidulehelised,Oalaadsed,Liblikõielised,Hernes,Harilik hernes Mis on liik? Vaba ristumine sama liigi piires: ◦ viljakad järglased ◦ reaalne ristumine vabas looduses
Aitab ka teiste hingamisteede hädade puhul. Pihlaka marjade liigne söömine võib tekitada pea- ja kõhuvalu, seda eriti lastel. Puidust valmistatakse mööblit, tööriistavarsi jne., kuna see on kõva ja raske (Palmstierna 2006). 71 KIRSIPUU Iseloomustus Kirsipuu (Cerasus vulgaris) (joonis 16) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. (Kirsipuu) Joonis 16. Kirsipuu (Cerasus vulgaris) (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Koeh-113.jpg) Hooldusvõtted Viljapuude sordid poogitakse pookealusalus ele, mille tüübist sõltub, kui suureks puu kasvab. Kirsiaiad tuleb rajada valgusrikastele ja tuulte eest varjatud nõlvadele. Üldiselt ei sobi kirsipuude (ka teiste viljapuude) kasvatamiseks kinnised orud ja nõod, kuna neisse kogunevad külmad
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga. Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel. Iluõunapuud ei vaja nii oskuslikku ja iga-aastast lõikamist kui aed-õunapuu sordid. HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus) Joonis 3. Harilik kirsipuu. http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/sort2010/a_sn10.htm Iseloomustus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid 11 moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
o Turjakõrgus kuni 135 cm o Ümarate vormidega, trulja kerega o Värvuselt hiirjas Eeslid o Eeslitel on hobusega võrreldes suurem pea, pikemad kõrvad, pikem lanne ja kere o Laudjas on lihasevaene, lühike, luip o Saba on lühike, ainult otsast jõhvidega kaetud Eeslikud o Aasia poolkõrgete, kiltmaade ja kuivade steppide asukad o Kõrvad lühikesed, kabjad laiad Sebrad o Hobuslaste hulgas vanim alamperekond, kuid arengus mahajäänud Muul=eeslitäkk+hobusemära Muulakas=hobusetäkk+eeslimära Evolutsioon Hobuse areng algas rebasesuurusest loomast 65 milj aastat tagasi. Jalad toetusid 3...4 varbale, mis võimaldas liikuda pehmel pinnasel. Kliima jahenemisel arenesid jalad pikemaks ja külgmised varbad taandarenesid. o Fenakoodus o Eohippus-tagajalgadel kolm, eesjalgadel neli arenenud varvast o Hürakoteerium (Euroopas)
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
