Läänemere kalad Gretlin Isoborn Raud 2010 Kalad Läänemeres · Räim · Meriforell · Kilu · Lõhi · Lest · Angerjas · Emakala · Tursk Räim Kilu · Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm. · Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult
Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. VAENLASED Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete kalu. Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Püügi alammõõt 35 cm. OHUTUS JA KAITSE Arvukuse säilimisega ei ole olulisi probleeme, kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Käsiõngega on lubatud püüda aastaringselt, teiste vahenditega kehtib keeld 1. maist 20. juunini. KASUTATUD KIRJANDUS bio.edu.ee et.wikipedia.org tea laste- ja noorteentsüklopeedia 2 loomade atlas
..1500 marjatera, mille läbimõõt on 2,3...3 mm. Areng Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 2...6 kuud, vastsed hoiduvad kivide varju ja toituvad kividel kasvavatest taimedest. Suguküpseks saab 2...3 aasta vanuselt. Elueaks arvestatakse kuni 15 aastat. Koht Jõeforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Teda on varem ökosüsteemis kasvatatud ka tiikides. Püüdmise alammõõt on 32 cm. Ohustatus ja Jõeforelli ohustab kudemispaikade hävimine - jõgede tõkestamine kaitse tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel. Püüdmisel on alammõõt 32 cm. Püük on täielikult keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. Jõeforell Jõeforelli võib leida vaid Eesti idapoolsematest jõgedest. Ta on umbes 25...45 cm
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni · Kõige peale kallatakse kiht oliiviõli või mõnda muud taimeõli · Purk seotakse pealt seapõiega või pärgamentpaberiga ja asetatakse jahedasse ruumi · Enne söömist leotatakse nii hoiustatud vähilakkasid mõni tund külmas vees Vähi püük · Eestis on jõevähi püük lubatud augustikuus · Püük on lubatud ainult vastava loa alusel · Vähipüügi õiguslikud tingimused kirjas kalapüügiseaduses · Vähkide alammõõt on 11 cm, mis on arvestatuna pea eestotsast kuni tagakeha lõpuni, sõrad ei lähe arvesse VÄHI MÕRD Pildid JÕE VÄH K K E E D E T UD JÕE VÄH K Tänud kuulamast Vähk oled Kasutatud allikad · http://forte.delfi.ee/news/teadus/uuring-vahk-on-inimes te-tekitatud-haigus?id=33930597 · https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ev%C3%A4hk#V %C3%A4hi_haigused
__________________________________________________________________________ Jõevähk on kõigesööja._______________________________________________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle jõevähki ja sõudikut. Jõevähk Sõudik Elupaik Kehaosad Suurus 7. Mis tähtsus on krevettidel ja tõruvähkidel inimesele? 1. 2. 8. Mis on vähi alammõõt ja mida tuleb vähipüügil veel arvestada? 9. Koosta neljalüliline toiduahel, mille üheks lüliks on vesikirp.
Vastne on alguses sümmeetrilise kehaga, moonde käigus rändab ühe kehapoole silm teisele poole. Selle tulemusena on lestal silmad ainult keha ülemisel küljel. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Koht ökosüsteemis: Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult. On tähtis püügikala, eriti Lääne-Eesti saartel. Noored lestad on toiduks paljudele röövkaladele. Püüdmisel on alammõõt 21 cm. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini. Lühikokkuvõte: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm. Keskmise lesta kehamass on 0,5 kg. Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Ei kuulu kooduskaitse alla. Kasutatud Kirjandus: http://bio.edu.ee/ www.wikipedia.org
eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküpsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks. Räim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata) Klass : Kiiruimsed (Actinopterygii) Selts : Heeringalised (Clupeiformes) Sugukond : Heeringalised (Clupeidae) Perekond : Heeringas (Clupea) Liik : Atlandi heeringas (harengus) Alamliik : räim (membras) 22
väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad
-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks. Konn hävitab putukaid. 26. Mis ohustab kalu ja kahepaikseid? Reostus, sigimis paikade vähenemine. 27. Kuidas kalu ja kahepaikseid kaitstakse? Mitte reostada(nt.veekogusid), rajada konnade jaoks maanteedele sildu või tunneleid. 28. Mis on alammõõt? Mõõdetakse kala nina otsast saba uime alguseni. Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda. 29. Milleks on vaja püüginorme ja mida nende kehtestamisel arvestatakse? Vaja selleks, et ei püüta/hävitata liiga palju kalu, arvestatakse sigimis perjoode. 30. Kuidas reostus kalu ja kahepaikseid mõjutab? Reostus jõuab veekoguni, kus elab ka ja onna kullesed, nad ujuvad selle sees ja hingavad seda. 31. Kes on võõrliik? Näited!
söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Osa info raamatust ´´Matk kalariiki`` Ervin Pihu 1987 ja lk 79 Haugi suurus- ja vanusepiiri kohta on välja pakutud vägagi mõjuvaid arve, kuid kõige suuremaid neist ei maksa tõsiselt võtta. Üheks klassikaliseks näiteks selle kohta, kui suureks ja vanaks võib kala saada, on legendaarne haug, kes olevat keiser Friedrich II Barbarossa poolt 1230, a. lastud ühte Heilbronni lähedal (praeguse Saksamaa LV lõunaosas) paiknevasse järve ja selt püütud 1497. a., s. o
Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema. Sigivad vaid üks kord elus, pärast kudemist hukkuvad. Eluiga võib küündida 25...40 a. eritingimustes isegi 88 a. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole. Inimesed hindavad kõrge rasvasisaldusega (kuni 25%) ja maitsvat liha, marineeritult ja suitsutatult. Töönduslikult kasutatakse nii looduslikust kui kunstlikust asurkonnast püütavaid angerjaid. Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Angerjaid on mitut liiki: harilik niitangerjas, meriangerjas, euroopa angerjas, elektriangerjas, liivaangerjas, atlandi meriangerjas, ahvangerjas, india angerjas ja ameerika angerjas. Angerjaliste seltsis on enam kui 400 kalaliiki.
jahivadneid pärlite pärast Lülijalgsed 52)Ehitus: 1) selgrootud 2) lüliline keha 3) lülilised kehajätked 4) kitiinainest välisskelett Koorikloomad- krabid, vähid Ämblikulaadsed- tarantel Putukad Vähid 53) Keha jagunemine: 1) pearindmik 2) tagakeha 54) Kestumine- Jõevähk toitub pidevalt ja varsti jääb kitiinkoorik temale kitsaks. Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue. 55) Vähi alammõõt on 10 cm. Selleks, ei jõevähki meie veekogust viimaseni välja ei püütaks on selleks alammõõt Koorikloomad 56)Koorikloom- loom, kelle keha on kaetud koorikuga. 57) Tähtsus looduses: 1) moodustavad tähtsa lüli looduse aineringis 2) filtreerivad vett 3) toiduks 4)tõruvähid risustavad laevu või muid veealusid ehitisi Ämblikulaadsed 58) 1) 8 jalga 2) keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 3) võrgunäärme abil koob võrku
Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Üldiselt leidub kogu Euroopa läänerannikul ja Vahemeres. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 4 Plussid ja miinused Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid - alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjat püütakse tema maitsva liha pärast. Tema liha on kõrge rasvasisaldusega (kuni 25%) ning maitseb eriti hästi suitsutatult või marineeritult. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Kokkuvõte
Nakkevõrkude selektiivsus ahvenapüügil Sissejuhatus · Püünise selektiivsus on saagis olevate kalade arv jagatud püünisega kontaktis olnud (püünisesse sattunud) kalade arvuga pikkusrühmiti ja liigiti. · Seda suhet iseloomustab mingi funktsioon, mida on võimalik graafiliselt kujutada. · Paljude püüniste puhul on selektiivsus määratletav otseselt. (See tähendab, et on võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist koosseisu.) Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Ahven · Selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga · Saba ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on s...
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. ...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel .................................................................................................................................5 Lõpptabel % -des ....................................................................................................................... 6 Graafik........................................................................................................................................ 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% ........................................................................... 8 KOKKUVÕTE...............................................
saab 3 kuni 4 aasta vanuselt. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20 kuni 30 aastani. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Tugeva ja suure kalana haugil looduses vaenlasi pole ning röövkalana hoiab ta järvede kalaelustiku tasakaalus ning on laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2 kuni 3%) ning sobib hästi dieettoiduks. Haug on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger leiab kasutamist maitsva liha tõttu, see tähendab, et kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Aeglase kasvu tõttu on koger kalakasvatuslikult vähe hinnatud. Umbjärvede kalamajandamisel on ta asendamatu. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...; http://www.miksike.ee/...) Kumbki kaladest ei ole looduskaitse all, kuid haugi püük on keelatud 1
veekogudel ei tohi sõita mootorpaadiga, kuna see reostab vett ja tõstab üles põhjamuda, mis ummistab kalade lõpuseid. Kalastikku ohustavad ka ülemäärane väljapüük ja püük valel ajal. Kalu ei tohi püüda nende kudemise ajal, kuna sellisel juhul jäävad järglased sündimata. Kõik kalaliigid ei kasva ühesuguse kiirusega ega saa ka suguküpseks samal ajal. Kala pikkuse järgi saab hinnata tema vanust. Selleks, et kala jõuaks saada enne välja püüdmist järglasi, on kehtestatud alammõõt. Alammõõt näitab lühimat kala, keda võib püüda. Ohus olevate kalade püügiks on kehtestatud püügiluba ja püüginorm. See näitab kuna ja kui palju tohib teatud kalu püüda ja millise püügivahendiga. Käsiõngega võivad püüda kõik soovijad. Spinninguga püüdmise loa saab pärast vastava eksami sooritamist. (Kalad vajavad kaitset) 13 Kalaliigid erinevad välimuselt Enamik kalu on voolujoonelised ja tagasihoidliku värvusega
Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all. Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine. Vähkide püügiks on kehtestatud alammõõt (10 cm). Vähi arvukust vähendab vähikatk (seenparasiit). Ämblikud Ristämblik - keha katab kitiinkest, pearindmik on suurema tagakehaga ühendatud peenikese varrekese abil. Suu lähedal paiknevad lõugkobijad. Lõugtundlate tipus on küünis, selle tipul avaneb mürginäärme juha. Neil on 8 lülilist jäset, mille käpalülid on varustatud sugaküünistega (vajalik võrgu kudumiseks). Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem k...
on jõeforellid suhteliselt suuremad, võivad kasvada ka üle 50 cm pikaks ja kaaluda 2 kg ning rohkemgi. Eesti NSV Kalastajate Seltsis kogutud andmetel püüdis E.Schwarzstein 6.juulil 1975 Pärnu jõest Paide alt 4,3 kg massiga, 79 cm pika jõeforelli. 1929.a. Olevat Ahja-Tille jõest püütud isegi 9,2 kg kaaluv forell (Mikelsaar, 1984). 2. KASVATUS 2.1. Kasvatamise eesmärk Jõeforell on kõrgelt hinnatud oma maitsva liha tõttu. Teda on varem kasvatatud ka tiikides. Püüdmise alammõõt on 32 cm. Veel kasvatatatakse teda sportpüüdmiseks, õngitsemiseks. Jõeforell on oma kaubandusliku tähtsusega kaugel, võrreldes vikerforelliga, mida kasvatatakse intensiivselt Suurbritannias ja Euroopas toiduks. Teda kasvatatakse põhiliselt õngitsemiskalaks (http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012). Jõeforelli toiteväärtus on suurepärane 20% valke, 3% lipiide ja ainult 100 Kcal 100g. lihas (Aquamedia, 13.03.2012). 2.2
Läänemereni. Üle poole Läänemere populatsioonist on pärit Rootsi, Soome, Vene ja Eesti kalakasvatustest. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris, osa isendeid sureb pärast kudemist nälja ja kurnatuse tõttu, osa läheb merre, kuid väga vähestel õnnestub kudeda 23 korda. Noorkalad toituvad jões putukavastsetest, täiskasvanud kiludest ja räimedest. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass 10 kg. Püügi alammõõt on 60 cm. Lõhiliha kasutatakse toiduks värskelt või külmutatuna, tervelt või fileerituna, soolatuna ja suitsutatuna. Külmsuitsutatud lõhet on läbi aegade peetud delikatessiks. Sobib suurepäraselt grillimiseks, praadimiseks, keetmiseks ja on ideaalne sushi ning sashimi valmistamiseks. Ta on nõutuim punane kala nii kauplustes kui toitlustusasutuses. Looduslike lõhilaste keemiline koostis %-des: Rasvasus 9,614,8 Valgud 1920,7 Soola 1,1 Kas teate, et:
vanused isendid. Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Ohustatus ja kaitse Ohustada võib hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on keelatud 1. märtsist 15. maini. Haug juustukastmes Valmistusained 1 haug (u.1,6 - 2 kg) u. 150 g külmutatud spinatit 2 sl valget veini või vett ½ sidruni pigistatud mahl ½ tl soola ¼ tl valget pipart
Enamus kalaliike on diploidsed ehk igast kromosoomist on kaks koopiat (üks emalt, teine isalt) kuid leidub ka kalaliike, kellel on igast kromosoomist kolm koopiat ehk triploidid. Triploidid ei saa kunagi suguküpseks. All-female – ainult emased isendid. Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult, Abliibikum? Kuidas emased vikerforelle toodetakse? Isasel vähil on2 sugujalga. Vähipüügi lubatud aeg- august, alammõõt 11cmd. Lubatud püügivahendid on vähinatt ja vähimõrd. Meriforellil on täppe rohkem. Lõheforell 2-3kg Portsjonforell 200-450g Silmtäpismari- kalamarjal on silmad näha Angerjas- punases raamatus. Sargasso meres käivad kudemas. Atlandi ookean Karpkala- euroopa/aasia karpkala, maa tõustes on see ala Uuralite juures jagunenud kaheks. Haaslava, härjanurme, ilmatsalu, kuldre- eesti karpkalakasvatused Vikerforelli viljakus!!! Mitu kalamarja on?
Tursk on röövkala. Looduses elab ta tavaliselt 9…10 aasta vanuseks. Tursa maksa peetakse väga väärtuslikuks, kuna see sisaldab palju A- ja D-vitamiini. Sellest tehakse kalamaksaõli. Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni . On väärtuslik spordi- ja töönduskala. 55...60% kala üldkaalust on söödav. Püügi alammõõt 60 cm. -20- Kasutatud kirjandus • www.bio.edu.ee/loomad • www.wikipedia.ee • www.entsyklopeedia.ee • www.stat.ee -21-
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Emasvähi tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku vorstikesteks ja kinnitavad need emaslooma tagakeha alla. Emasel valmivad sügisel tagakehas munad. Viljastumine toimub vees ja see on kehaväline. Vastsed veedavad talve ema jalgade küljes. Kevadel kooruvad vastsed. Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda nimetatakse kestumiseks). Suguküpseks saavad jõevähid 10cm pikkuselt. Jõevähki tuleb kaitsta, kuna neile on kehtestatud alammõõt. Alla 10cm pikkusi vähke ei tohi püüda, kuna nad ei ole veel jõudnud järglasi saada. Jõevähi püügiriistade kaudu levitavad inimesed vähikatku. 36.Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Vähke on palju liike. Kõige suurem mageveevähk on jõevähk. Temast suuremad on aga sarnase välimusega homaarid ja langustid, kes elavad soolastes ookeanide madalamates kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini. Vähkide sugulased on sabata, ovaalse kujuga krabid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
