Isiklik töö. Puhkus andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva 28 kalendripäeva. Kohustus koolitada. Tööandja vastutab töötasu kohta. tööõnnetuse puhul. Kohustus maksta keskmist töötasu, kui tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang. Töö kui Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse järjepidev protsess vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana. Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole. Tööandjal on õigus maksta lisaks Käsundusleping | Annab juhised v.a siis kui käsundi täitmine töötasule ka muid tasusid. Töötasu maksmise erijuhud: toimub eriala teadmiste põhjal. Käsundiandja töövahendid. Tasu Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga; Öötöö hüvitatakse lõpus või perioodiliselt
mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. § 21. Töölähetus
tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest austama töötaja privaatsust andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. TÖÖTASU: · Eelduseks kokkulepe töötasus · Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummas · Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole · Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid Brutopalk 2% töötuskindlustusmakse - töötuskindlustus hüvitis (kuni 100p siis 50% ja üle 100p on 40%), 2% kogumispensionimakse 21% tulumaks (144 eur) TA maksab: sotsiaalmaks 33% (20% pens, 13% ravikindlustus) 1% töötuskindlustusmakse Töö alammäär 320 EUR kuus Makse- on konkreetselt kellelegi esitatud
tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest,
tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord) kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel...
linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. (5) Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. (51) [Kehtetu - RT I 2003, 75, 496 - jõust.13.12.2003] (6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. [RT I 2006, 46, 334 - jõust. 3.11.2006]
tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid - Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Valitsus on juhindunud sotsiaalpartnerite kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt kokkulepitu. Seisuga 1. jaanuar 2016 on Eestis maksuvaba tulu 170 EUR/kuus, töötasu alammäär 430 EUR/kuus, 2.54 EUR/tunnis. 46. Missioon on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse. Missioon õigustab
siis öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub eelduslikult täiendava lisatasu eest. Öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. Öösel (22.00 kuni 6.00) töötamise eest peab tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Olukorras, kus töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda töötasu täiendavat tasu ööajal töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu komponenti. Tööandja peab seega öötöö hüvitamiseks maksma vähemalt 1,25- kordset töötasu. Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu. Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale.
Teavitama täistööajaga töötaja osalise tööajaga töötamise võimalusest Austama töötaja privaatsust Andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta Mitte avaldama töötaja nõusolekuta või teadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. TÖÖTASU Eelduseks kokkulepe töötasus (brutatasuna) Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummas (kui tegemist lepingus on rahasummadega siis kindlasti sõnade ja numbritega, sest võltsimise võimalusi on palju) Eeldus, et töötasu ja muid tasusi kantakse pangakontole (avalikus teenistuses on palk, töölistel on töötasu) Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid ERIJUHUD Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga Öötöö hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga (22-06) öötöötaja on tööline kes töötab öösel
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
Mõistlikku hüvitise suuruse peavad pooled omavahel kokku leppima ja eelkõige sõltub hüvituse suurus eelkõige ülempiirist. Siin tuleb arvestada tööandja poolt vara säilimiseks või säilimise tagamiseks kasutusele võetud abinõusid, turvakaamerad, signalisatsioon, laoprogrammid ning kui suur on puudujäägi tekkimise võimalus. Kindlasti ei saa mõistlik hüvitis sisalduda töötasu alammääras. Varalise kokkuleppe alusel on töötaja kohustatud hüvitama kahju kokkulepitud rahalise ülempiiri ulatusest, sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte kuna ta ei ole täitnud endale kokkuleppega võetud kohustust. Tööandja saab sõlmida kokkuleppe mitme töötajaga ühe ja sama vara kohta. Näiteks töötavad laos kolm töötajat, kes kõik peavad vastutama selles laos oleva vara säilimise eest. Varalise vastutuse leping tuleb sõlmida
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev. 2. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad näiteks: 1. Õigus saada töötasu alammääras 2. Õigus saada puhkust 3. Tööajapiirangud 4. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud 5. Ohutud töötingimused 6. Ülesütlemise piirangud Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga. Käsunduslepingu tunnused on: 1. Teenuse osutamine 2. Töö iseseisev korraldamine 3. Isikliku täitmise eeldamine 4. Võib olla nii tasuline kui ka tasuta Töölepingu võrdlus töövõtulepinguga. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama
töövõtja korraldab oma tegevust ise, töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult, tasuline leping. ERISTAMISE VAJADUS - Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte: Eristamine on vajalik peamiselt seetõttu, et töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad. Näiteks: õigus saada töötasu selle alammääras, õigus saada puhkust, tööaja piirangud, töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud, ohutud töötingimused, jm 3. Juriidilise isiku organi liikme teenistus- ja töösuhet reguleerivad lepingud: liigid ja erisused – 1) töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS §1 lg 5). Tegemist on käsundilaadse suhtega, millele kohaldatakse VÕS-i käsunduslepingu sätteid;
kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandjal õigus keelduda puhkust andmast akadeemilise puhkuse ajal. • Tööandja maksab töötajale taseme- ja tööalase enesetäiendamise eest keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. • Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus. • Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Selle eest maksab tööandja töötasu alammääras. KESKMINE KALENDRIPÄEVATASU § 4. Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.
Viidatud mak- sud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja ko- hustuslik kogumispensioni makse. Töötasu puutumatuse põhimõttest lähtuvalt on töötaja loata keelatud töötasust kinnipidamised või mahaarvamised, välja arvatud juhul, kui see on seaduse alusel lubatud. Nimetatud põhimõte on sätestatud TLS §-s 78. 10. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid. Sotsiaalpartneritel on õigus kollektiivlepingu sea- duse § 4 lõike 4 alusel omavahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada töötasu osas ning teha see kohustuslikuks kõigile töötajatele ja tööandjatele. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega töötasu alammäära sotsiaalpartnerite poolt kokkulepitud määras (TLS § 29 lõi- ked 5 ja 6)
tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu. Pooled võivad töölepingus leppida kokku, et tasu ööajal töötamise eest sisaldub töötasus, kuid sel juhul peab kokkulepitud töötasu olema suurem töötasu alammäärast. Kuna ööajal tehtav töö tuleb täiendavalt 30 hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis juba sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda öötöö lisatasu komponenti. Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu. Erinevalt ööajal töötamise tasust, ei näe seadus ette võimalust leppida kokku, et lisatasu riigipühadel töötamise eest sisaldub töötasus. Seega tuleb riigipühadel tehtav töö alati hüvitada lisaks
· ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu; · töö eest öösel (kella 22.00 kuni 06.00) maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu; · kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu (15). Pooled võivad kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda see tasu ööajal töötamise eest. Ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. Ka öötöö ja riigipühadel töötamise hüvitamisel vabaajaga kehtib sama nõue, mis ületunnitöö hüvitamisel ehk siis tuleb vabaaega anda võrdeliselt töötatud ajaga. (14) Üheks töötasu maksmise erijuhuks võib lugeda ka seda, et tööandja peab maksma töötasu töötajale ka siis, kui töötaja reaalselt tööd ei tee
töötajale maksma ei kohusta, kuid puhkust tuleb töötaja soovil anda. Tasemekoolitusel osalemiseks antakse õppepuhkust õppevormist ja õppekoormusest sõltumata 30 kalendripäeva. 20 kalendripäeva eest säilitatakse töötajale keskmine töötasu. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus. Tasemekoolituse lõpetamiseks on õigus saada täiendavad 15 kalendripäeva õppepuhkust, mille eest makstakse Vabariigi Valituse kehtestatud töötasu alammääras. Kooli lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on õigus saada puhkust üks kord, kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust lõpetamiseks enam õigust saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Tööalasekoolituse läbimiseks antakse õppepuhkust vähemalt 20 kalendripäeva aastas ja säilitatakse keskmine töötasu. PUHKUSETASU (§ 70) makstakse üldjuhul hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust
(1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (3) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009]
Mõistlikku hüvitise suuruse peavad pooled omavahel kokku leppima ja eelkõige sõltub hüvituse suurus eelkõige ülempiirist. Siin tuleb arvestada tööandja poolt vara säilimiseks või säilimise tagamiseks kasutusele võetud abinõusid, turvakaamerad, signalisatsioon, laoprogrammid ning kui suur on puudujäägi tekkimise võimalus. Kindlasti ei saa mõistlik hüvitis sisalduda töötasu alammääras. Varalise kokkuleppe alusel on töötaja kohustatud hüvitama kahju kokkulepitud rahalise ülempiiri ulatusest, sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte kuna ta ei ole täitnud endale kokkuleppega võetud kohustust. Tööandja saab sõlmida kokkuleppe mitme töötajaga ühe ja sama vara kohta. Näiteks töötavad laos kolm töötajat, kes kõik peavad vastutama selles laos oleva vara säilimise eest. Varalise vastutuse leping tuleb sõlmida eraldi
Ja kui asi jõuabki kohtusse seoses ühe töötaja eelistamist tema soo, mitte pädevuse kohta, siis ei kujuta ette, et kohus ütleb, et võta tööle see naine (või mees). 27 Käesoleva seaduse § 5 ettenähtud diskrimineerimiskeeldu eiranud tööandja on kohustatud diskrimineeritule hüvitama tekitatud varalise ja moraalse kahju vähemalt viidekordses kehtestatud kuupalga alammääras. Kena lause jällegi, mis tõstab diskrimineeritu(te) eneseusku, mis on samuti deklaratiivne ja reaalset jõudu mitte omav. Asi nimelt selles, et kui töölevõtmise korda on rikutud, peab tõendama, et tekkis kahju, paraku on seda väga raske tõendada. Saamata jäänud tulu (kuna ei võetud tööle) on üks kahjuliik ja Eesti kohtupraktika näitab, et seda ei mõisteta Eestis välja eriti ning moraalset kahju ammugi mitte. ja varaline kahju oleks sellisel juhul nt
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
Eeldame, et kaugtööd polnud, siis eeldame, et oli töölähetus. Järeldus: Lähetus 1) Kui tegemist on lähetusega, siis mille alusel ja millises ulatuses tuleb kompenseerida töötaja lähetuskulud? Õiguslik alus: TLS § 40 lg 2: Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. → seega küsime ainult mõistlikke kulutusi, kuna polnud välislähetus. TLS § 40 lg 4: Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töötasu tasaarvestamine 5. T. töötas AS-is müügiesindajana alates 2015
276. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes? 1) Töötasu maksmine ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest 2) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 3) Töö eest öösel (kella 22.00-6.00) maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu. Pooled võivad kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda see tasu ööajal töötamise eest. 4) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. 5) Ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. 277. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale? 1)Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike
tükipalgasüsteem, mille puhul palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv. Juhtudel, kui kokkulepet töötasu kohta pole, on töötasu selline, nagu kollektiivlepingus ette nähtud, või sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu. Tulemustasu tingimustes tuleb eraldi kokku leppida. Töötasu ei tohi täistööaja korral olla madalam riiklikult kehtestatud töötasu alammääras t. Kokkulepitud tunnitasu ei tohi jääda alla kehtestatud alammäära. Ühtegi lisatasu töötasu alammäära sisse arvata ei tohi, vaid need peab sellele lisama. Keskmine töötasu arvutatakse eelmise 6 kalendrikuu jooksul teenitud töötasu põhjal: Keskmist töötasu makstakse näiteks aja eest, kui töötaja viibib tööalasel koolitusel. Keskmist töötasu peab maksma ka siis, kui töötaja on valmis tööd tegema, kuid tööandja talle kokkulepitud tööd ei anna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
