tekitatud oluline kahju. Andmetöötleja tegevuse ajendiks peab olema omakasu või andmesubjektile peab ebaseadusliku töötlemisega olema tekitatud oluline kahju. Omakasu motiivi all mõeldakse soovi saada mis tahes ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustustest vabanemise vms näol. 34 35 Tekitatud aineline kahju on oluline, kui see ületab kehtiva kuupalga alammäära kümnekordselt. Uueks kuriteoks on KarS-i § 157´´ reguleeritud teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine. Nimetatud kuritegu seisneb teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamises, nendele juurdepääsu võimaldamises või nende kasutamises eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku
aastaseks saamisel. 3) muu abivajav alaneja või üleneja. · Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 17 · Ülalpidamist antakse raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1. juulist 2009 on see 4350 krooni, seega pool on 2175 krooni). · Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 15.Vanema hooldusõiguse põhimõtted. Isikuhooldus. Varahooldus. Vanema hooldusõiguse piiramine. Ühise hooldusõiguse lõpetamine. Suhtlusõigus. Lahus elavate vanemate otsustusõigus.
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
delegeerida täitevvõimule. Mida on kohustatud tegema seadusandja? Seadusandja on kohustatud langetama kõik põhiseaduste seisukohalt olulised otsused ise. Põhiseaduste seisukohalt on oluline see, mis on keelatud, mis on kästud, mis tingimustel võib täitevvõimu organ sekkuda ja mis menetluses ta seda teeb. Kõige rohkem on seda põhimõtet rakendatud avalikõiguslike rahaliste küsimustega seoses. Peab ära näitama ülem- ja alammäära ja valemi, mille alusel võib anda delegatsiooni. Oluline küsimus peab olema seadusest tuletatav, seda ei saa määrusandja ise otsustada. d. Kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad tingimused. §43 formaalseks tingimuseks kohtuluba. Kui on tegemist selle riivega, siis see riive eeldab, et seadusandja on ette näinud kohtuloa. Kui seda pole ette nähtud, on riive koheselt põhiseadusvastane. (2)Materiaalne põhiseaduspärasus Sellel on eelkõige kaks tasandit: a.i.1.a.i.c.a
rikkumine kahjuks pole komisjonil õigus rahatrahve määrata (obmudsmanil oleks seesugune õigus arvatavasti olnud). Kõikvõimalikud seaduserikkumised peavad läbima kohtumenetluse, mis teatavasti võtab väga kaua aega, mis omakorda tähendab, et tööandja võib diskrimineerivad asjaolud kõrvaldada. Eelnõu sisaldab tõsi küll sätet, et isegi kui tööandja on komisjoni otsuse ajaks kõrvaldanud diskrimineeriva asjaolu/d, võib trahvi suurust vähendada, kuid mitte alla alammäära (mida seadus ei kehtesta!). Oluline on säte, et arvataval diskrimineeritaval on kohtus tõendamiskohustus. Seega minnakse vastu põhimõttele, et inimene on süüta, senikaua kui on tõendatud vastupidist (arvatav diskrimineerija peab oma süütust tõendama seepärast, et tema on sellises situatsioonis tugevam pool ja diskrimineeritaval kui kannatajal pole see alati võimalik). Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud
seletused oma varalise seisu kohta; PKS § 99 lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki vajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Juhul, kui Kristoferi ema ehk Malle ei oska oma poja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi kohtus selgitada, määrab kohus ette elatissumma suuruse arvutamise alused vastavalt PKS § 101 lg- le 2, kuid see ei või kindlasti olla väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär
järgmiste kutsete saamisel ilmuma politseiasutusse. § 8. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine Süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju järgmiselt: 1) oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt; 2) suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 3 alaealist. 15,16 on krim.vastutuse ealised, 13.alaealise komisjon. Nende vanemate puhul tõenäoliselt lükatakse ka alaealiste komisjoni, kui ei saa tõsisemat paragrahvi (ähvardamine) L-ile tuleb nõu anda, et ole vait, talle ei selgitatud õigusi, et ta oli kahtlustatav. Pärast tunnistajana ülekuulamist väideti talle, et uurivad asja ka tema suhtes
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
Juhul, kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud ilma arvestuseta üle ühe maksuvaba piirmäära (1000 kr) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma. laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast (3 % aastas) madalama intressiga. Erisoodustuste hinnaks loetakse laenuintressi alammäära järgi arvutatud intressi summa ja laenulepingus ettenähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe; asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga.Erisoodustuste hinnaks loetakse müügi puhul turuhinna või bilansilise maksumuse, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, ja müügihinna vahe. Vahetuse puhul asja turuhinna ja
astus: Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Vastus: Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki
Eesti sisesel lähetamisel päevarahasi ei maksta. 27. Tasaarvestamine Tasaarvestamist töötasust saab teha: · Maksud · Täitedokumendi alusel (elatusraha, kohtutäituri otsus) · Ettemaks (avanss) · Tasatöötamata puhkusepäevad TL lõpetamisel · Nõusolekul TA-le tekitatud varaline kahju Nõusoleks tähendab- kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ei saa teha kinnipidamist, kui töötasu ei ületa ühe ku ueest- 1 kuu alammäära, kui ülalpeetavaid +1/3 alammäärast. Juurde. Nõue aegumine 3 aasta. 28. Töölepingu üleminek § 111. Töölepingu kehtivus tööandja surma korral · Füüsilisest isikust tööandja surma korral läheb tööleping üle tööandja pärijatele. · Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda kahe nädala jooksul arvates ajast, millal ta sai töölepingu
Olenevalt koostöö tasemest ja orienteerituselt grupile, allüksusele või organisatsioonile valitakse sobivaim töötajate tasustamise vorm. 242 241 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 82. 242Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 282 - 289 Nagu varemkehtinud seaduses, annab töölepingu seadus valit-suse pädevusse kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestamise (§ 29 lg 5) ning keskmise töötasu maksmise tin-gimuste ja korra kehtestamise (§ 29 lg 8).243 Töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. 244 (2008-2009. 4350 kr/kuus ehk 27 kr/tunnis). 4.5. Eestvedamine ja motiveerimine 4.5.1. Eestvedamise olemus
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Tööajal on ette nähtud ________________________________________________________ (muud vaheajad) 3.3. Pidevat tööstaazi arvutatakse alates ,,__"____________200__. a. 4. Palk ja lisatasud 4.1. Töötaja palgaaste on ___________________(märkida juhul kui rakendatakse astmepalka) 4.2. Töötaja põhipalk on ______________________ krooni. 4.3. Palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega. _________________________________________________________________ (sagedus, mille alusel, millises ulatuses) 4.4. Töötajatele makstake lisapalka, lisatasu, preemiat _________________________ (mille eest, mis tingimustel, kui palju) 4.5. Töötajatele on ette nähtud _________________________________________________________________
tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo 48 mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 111. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
