ilmumine, ületunni töö koefitsient on 1,5 ehk 50% töötaja brutopalgast. Ületunnitöö piirnormid: · 200 tundi kalendri aastas · 4 tundi päevas · vahetuse kestvus ei tohi ületada 12 tundi Töötamine õhtusel ajal: 18.00-22.00, lisatasu suurus ei tohi olla väiksem kui 10% ehk 1,1 koefitsient. Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga töötajatele, ehk siis töötajad kes töötavad 40 tundi nädalas, 17.80 krooni tunnist, või kuu palgana 3000 krooni. Lisatasu: summa mida tööandja maksab täiendavate töö ülesannete täitmisel või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
on tegemist töö eest makstava tasuga, milles on kokku lepitud. 2. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kui- das ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud kompo- nendid. TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa. 3. Töötasu kujunemise kindlaks määramisel tuleb tööandjal lisaks arvestada TLS-st tu- lenevate miinimumnõuetega töötasu maksmise erijuhtudel, st töötasu maksmine näiteks 69 3
· kulutused haridusele, kvalifikatsioonile; · sissetulek, mida inimene teenib oma oskuste ja teadmiste eest. TÖÖTURG on turu üks liik, kus toimub töö vahetamine palga vastu. PALK on tasu töö eest. - ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest; - tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest; - brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist; - netopalk jääb inimesele peale maksude maksmist; - miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted töötajale maksta, s.o. riigi sekkumine palgapoliitikasse. 10.2 TÖÖ NÕUDMISE JA PAKKUMISE TASAKAAL 1. Töö pakkumise kõver Töö pakkujaks on tavaline INIMENE. 1) üksikisiku seisukohalt mida kõrgem on palk, seda rohkem tunde on inimene nõus töötama;
toetajaskonnaga poliitilised vaated. Rohke arv pisiparteisid raskendab stabiilse koalitsiooni moodustamist ja takistab seeläbi nii RK kui täitevvõimu normaalset funktsioneerimist. 32. Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted: a. Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja? Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? RK valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon. Kautsjoni suuruseks on ühekordne kuupalga alammäär. Kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida 10 kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis
välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,73 eurot ning kuupalga alammäär 278,02 eurot. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. 256. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
648/2004/EÜ detergentide kohta (ELT L 104, 08.04.2004, lk 135) nõuetele. Detergendi turustamiseks määruse kohaselt erandit taotlev isik peab enne asjakohase taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi. [RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 5. Ohtlik kemikaal (1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. (2) [Kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. (4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse. (5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 6
648/2004/EÜ detergentide kohta (ELT L 104, 08.04.2004, lk 135) nõuetele. Detergendi turustamiseks määruse kohaselt erandit taotlev isik peab enne asjakohase taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi. [RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 5. Ohtlik kemikaal (1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. (2) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. (4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse. (5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega . [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb...
ületunnitööga, mis tuleb hüvitada. Oletame, et töötaja tegi ületunnitööd kokku 10 tundi. Kui pooled on kokku leppinud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, tuleb leida arvestusperioodi töötasu tunnimäär. Selleks jagame kolme kuu töötasu arvestusperioodi normtundidega: (3x4350):496=13050:496=26,31. Vahemärkusena olgu öeldud, et Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90, millega on kehtestatud töötasu riiklik alammäär, näeb töötasu alammääraks tunnis ette 27 krooni.2 _________________________________________________________ 1 RTI, 12.06.2009, 31, 193. 2 RTI, 12.06.2009, 31, 192. 47 Lisa 2 (2) Eesti Ametiühingute keskliidu vastus Siintoodud näites ei ole 27 kroonine tunnitasu põhjendatud, kuna töölepingus on kokku lepitud kuu töötasu.
kindlale tulemusele. Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Päris vabad pooled siin siiski ei ole. Teatud tingimustes kohustab seadus pooli kokku leppima. Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Oluline on, et töötaja saab tasu tööandjalt. Töölepingus peab olema määratud palgamäär, mida makstakse töötamise eest teatud ajavahemikul. Täistööajaga töötajale peab olema tagatud vähemalt kuupalga alammäär, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. 3. Tööõiguse seos võlaõigusega. Töösuhte piiritlemine. Töölepingu eeldamine Tööõiguse seos võlaõigusega Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-s või muudes seadustes nimetatud lepingutele, s.h töölepingule. Töösuhte piiritlemine Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: · lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul
töötasust. Muud hüved ei lähe arvesse haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel. TLS annab valitsuse pädevusse kindlale ajaühikult vastava töötasu alammäära kehtestamise. Samuti keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra kehtestamise. Töölepingu seadus keelab maksta valitsuse poolt kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Kui töötaja töötab täistööajast vähem siis väheneb ka võrdeliselt ka makstav töötasu alammäär. TLS p30 sätestab, et töötajal on õigus saada osa tööandja käibest või kasumist või muust majandus tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Töötale makstakse majandusaasta eest. See aga ei keela töölepingus kokku leppida majandustulemust maksta mingi muu majandusaasta perioodi eest. Kuu või kvartali eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise
tööpäevadel väljateenitud palk. Keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse kõik palgana käsitletavad summad - palk, lisatasud ja juurdemaksed. Ei arvestata aga puhkusetasu, ravikindlustuse hüvitisi, teiselt tööandjalt saadud palka, summasid, mida ei loeta palgaks (nt lähetuskulud). Arvutamisel saadakse keskmine päevapalk 6 kuu palgasumma jagamisel 6 kuu tööpäevade arvuga. Teatavatel juhtudel on maksesumma arvutamise aluseks palga alammäär. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. 13.5.3. PALGATINGIMUSED Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.
ebastabiilsust T ei taha tekitada - töötasu võib vähendada kuni mõistliku ulatuseni o ei pea olema miinimummäär, TA tahaks kohe 584€, kuid 2000€ alla oleks väga tõsine tasu langemine, selle peaks läbirääkima, kui mõistlikult saab rohkem maksta, siis tuleks masta, aga iga juhutumi puhul erinev - töötasu ei tohi olla väiksem kui riiklik alammäär - (TLS § 37 lg-d 1, 2 ja 4) Kuidas lahenduks olukord, kui tööandja annab töötajale ülesandeid ja tööd pärast lepingu sõlmimist juurde, kuid töötasu on ikka see sama, milles töölepingus kokku lepiti? Ehk et tegelikkus ei vasta enam töölepingule. Kas töötaja saab töö mahule vastavat palka nõuda hiljem? Seminaris arutame, põhiline teema, et kui on puhkusteaeg ja hakkab asendama, kas tal on õigust nõuda suuremat tasu –
töölepingu kohustuslikud tingimused? Millised on poolte kohustused ja millised on töölepingu lõpetamise alused? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Tööraamat ja isikut tõendav document. ) Töölepingu sõlmimiseks nõuab tööandja järgmiste dokumentide esitamist: 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat; 3) tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta; 4) tõend (sanitaarraamat) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline
Oluline on tööprotsess Töö tegemist korraldab tööanda Töötaja täidab kohustusi isiklikult Töövõtuleping: On suutanud valmis tööle; tellimuse korras tehtud asja, eseme saamisele Töövõtja korraldab oma tegevust ise Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult Eristamise vajadus seisneb selles, et töölepinguga töötaja on rohkem kaitstud ja temal on teatud tagatised: ei tohi maksta töötasu väiksem kui VV määratud alammäär, töötaja saab tasu igakuu kindlal kuupäeval, põhipuhkuse nõue, lepingu lõpetamisega seotud hüvitised jt. Eristamis kriteeriumid: Riigikohtu lahendis 3-2-1-3-05 - Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just
Brutopalgalt arvestatakse maha 2% kohustuslikku pensionikindlustust ja 0,6% töötuskindlustusmakset, siis lahutatakse jäägist tulumaksuvaba miinimum ja jäägist omakorda 21% tulumaksu Tulumaksuvaba miinimum alates 2008.a. ja edasi - 2250 krooni Eestis on miinimumpalk kehtestatud aastast 2006 Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu allkirjastatud kokkuleppe põhjal. 2008.a. aasta palga alammäär on 4350 krooni ning 27 krooni tunnis Tööhõive Elanikkonna jagunemine tööturul Elanikkond jaguneb: tööeast nooremad, tööealised ja tööeast vanemad. Tööealised (15-74) 20 aktiivne rahvastik ehk tööjõud mitteaktiivne rahvastik ehk tööjõust väljaspool olevad inimesed töötajad e. hõivatud töötud
(informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne); Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim; Ametnike valimine. Valitud ametnikud kontrollivad valitsustegevust; Õigus kandideerida riigiametisse. Praktiliselt kõigil täiskasvanutel on õigus kandideerida valitavatele ametikohtadele. Vanuse alammäär on seejuures kõrgem kui valimisõiguse puhul. Alternatiivne informatsioon. Kodanikel on õigus otsida alternatiivseid infoallikaid. Alternatiivsed infoallikad peavad olemas ning seaduse poolt kaitstud olema. Eeltingimused Üldine kirjaoskus; Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles
Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus ülikooliseadus ning erakooliseadus ( TäKS § 4 lg 1). Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär ( TäKS § 8 lg 4). Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. 323. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu makstakse rahas. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Ra...
ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja 2,8%) ja tööandja (1,4%) vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel poolel on ametiühingud, kes esindavad töötajaid, ja teisel pool tööandjate ühendused, lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi määr jm. Tarbijakaitse on valdkond, milles Euroopa Liit on oma tegevuse ühtlustanud. Eestis on tarbijakaitse korraldatud tarbijakaitseseadusega, mis jõustus 01.01.1994. Eesti Tarbijakaitse Liit loodi 27.05.1994. Tarbijakaitse eesmärk on tutvustada kõikidele inimestele rahvusvahelisi tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbija kohustusi. Tarbijakaitseseaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb,
ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel poolel on ametiühingud, kes esindavad töötajaid, ja teisel pool tööandjate ühendused, lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi määr jm. Tarbijakaitse on valdkond, milles Euroopa Liit on oma tegevuse ühtlustanud. Eestis on tarbijakaitse korraldatud tarbijakaitseseadusega, mis jõustus 01.01.1994. Eesti Tarbijakaitse Liit loodi 27.05.1994. Tarbijakaitse eesmärk on tutvustada kõikidele inimestele rahvusvahelisi tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbija kohustusi. Tarbijakaitseseaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb,
tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel poolel on ametiühingud, kes esindavad töötajaid, ja teisel pool tööandjate ühendused, lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi määr jm. Tarbijakaitse on valdkond, milles Euroopa Liit on oma tegevuse ühtlustanud. Eestis on tarbijakaitse korraldatud tarbijakaitseseadusega, mis jõustus 01.01.1994. Eesti Tarbijakaitse Liit loodi 27.05.1994. Tarbijakaitse eesmärk on tutvustada kõikidele inimestele rahvusvahelisi tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbija kohustusi. Tarbijakaitseseaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb, mitte
kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Ametnike valimine. Valitud ametnikud kontrollivad valitsustegevust. Õigus kandideerida riigiametisse. Praktiliselt kõigil täiskasvanutel on õigus kandideerida valitavatele ametikohtadele. Vanuse alammäär on seejuures kõrgem kui valimisõiguse puhul. Alternatiivne informatsioon. Kodanikel on õigus otsida alternatiivseid infoallikaid. Alternatiivsed infoallikad peavad olemas olema ning seaduse poolt kaitstud olema. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
maksudest kõrvalehoidmisega nii maksuamet kui politsei. Maksudest laekub riigieelarve sellepärast on riigile tervikuna kasulik, kui maksud laekuvad korralikult, sest on vaja, et tulude ja kulude pool oleks tasakaalus. Riigi eelarvesse laekunud rahade jaotamist on võimalik mõjutada. Toimivad läbirääkimised, kus ühel poolel on ametiühingud, kes esindavad töötajaid ja teisel pool on tööandjate ühendused ning nende läbirääkimiste käigus lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi ja pensionide tõstmiseks. Kaupade ost-müük saab toimuda siis, kui nii ostjad - müüjad peavad vahetust samaväärseks kauba ostja tunnistab kauba samaväärseks selle hinnaga, muidu ta ei ostaks ning kauba müüja tunnistab, et rahasumma on väärt kaubast loobumist, muidu ta oma toodet ei müüks. Turuprotsesside puhul eeldame seega ekvivalentset vahetust - midagi ei saada ega anta ilma samaväärse kompensatsioonita. Ostes või müües kaupu
· Töökoha maksumus · Töörõivad · Lähetuskulud · Sidekulud · Kulutused töötaja transportimisele töökohale 101 · Toitlustamiskulud · Koolituskulud · Kulutused sportimisele · Kulutused tervishoiule · Kindlustus · Ametiauto kulutused · Ühisüritused Tööjõukulude arvutamisel ei tohi unustada: - tulumaksuvaba - tulumaksumäär - palga alammäär (tunnitasu ja kuutasu) - töötuskindlustusmaksu määr - kohustuslik kindlustusmakse (alates 1983.a sünd. kohustuslik) 11. Tööjõukulude jaotus: tööjõu säilitamise kulud ja tööjõu siirde kulud Tööjõu säilitamise kulud: · Tööjõu säilitamise kulude alla kuuluvad: palgad, boonused, töövahendid, töökeskkonnaga seotud kulud jne. Tööjõu siirdega seotud kulud:
Antud hetkel oli bensiini ja telefoni üleandmise ja vastuvõtu aktides tasaarvestuse kokkulepe sees, millega töötaja ka nõustus. Järeldus: Töötaja nõue tuleb rahuldamata jätta. Tasaarvestus oli kohane. Läbitöötamist vajav materjal: · töölepingu seaduse §§ 31, 5, 21, 29-40, 73, 78 · võlaõigusseaduse §§ 197 jj · Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 · Töötasu alammäära kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 115 · Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/
tema asetäitja ja peakontrolörid, kohtunik, prokurör, politseiametnik, tegevteenistuses olev kaitseväelane, piirivalveametnik ja tegevteenistuses olev piirivalvur. Põhiseaduse § 84 kohaselt peatab Vabariigi President ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Seadus ei sätesta isiku üldist teovõimet haldussuhetes, samuti mittetulundusühingute liikmete üldisi vanuselisi piiranguid. Eraldi on vanuse alammäär sätestatud vaid mõnda liiki ühingute puhul. Erakonnaseaduse § 5 1. lõige kehtestab liikme vanuse alampiiriks 18 aastat. Koguduse liikmeks võib isik iseseisvalt astuda 15-aastaselt vastavalt kirikute ja koguduste seaduse § 7 1. lõikele, 12-15aastane laps aga vanemate või eestkostjate loal (lg.3). Problemaatiline on aga noorsoo-organisatsioonide liikmeskonna staatus. Selliste ühingute kohta eraldi seadus puudub. Vastavalt lastekaitse seaduse §le 11 peab lapsel olema
tema asetäitja ja peakontrolörid, kohtunik, prokurör, politseiametnik, tegevteenistuses olev kaitseväelane, piirivalveametnik ja tegevteenistuses olev piirivalvur. Põhiseaduse § 84 kohaselt peatab Vabariigi President ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Seadus ei sätesta isiku üldist teovõimet haldussuhetes, samuti mittetulundusühingute liikmete üldisi vanuselisi piiranguid. Eraldi on vanuse alammäär sätestatud vaid mõnda liiki ühingute puhul. Erakonnaseaduse § 5 1. lõige kehtestab liikme vanuse alampiiriks 18 aastat. Koguduse liikmeks võib isik iseseisvalt astuda 15-aastaselt vastavalt kirikute ja koguduste seaduse § 7 1. lõikele, 12-15aastane laps aga vanemate või eestkostjate loal (lg.3). Problemaatiline on aga noorsoo-organisatsioonide liikmeskonna staatus. Selliste ühingute kohta eraldi seadus puudub. Vastavalt lastekaitse seaduse §le 11 peab lapsel olema
242 241 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 82. 242Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 282 - 289 Nagu varemkehtinud seaduses, annab töölepingu seadus valit-suse pädevusse kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestamise (§ 29 lg 5) ning keskmise töötasu maksmise tin-gimuste ja korra kehtestamise (§ 29 lg 8).243 Töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. 244 (2008-2009. 4350 kr/kuus ehk 27 kr/tunnis). 4.5. Eestvedamine ja motiveerimine 4.5.1. Eestvedamise olemus Eestvedamine (leadership) on juhtimise põhifunktsioon ning seisneb niisuguses juhtimistegevuses, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
