Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja
Koer Koer ehk kodukoer on hundi alamliik või koera perekonna liik, mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste,...
leucocephala. (Laurits, 2014) Keeruliseks ja huvitavaks teeb asja seegi, et paljudes regioonides pesitseb mitu alamliiki koos, nad kasutavad samalaadseid elupaiku ning ristuvad omavahel. Euroopas on teada vähemalt kuue alamliigi ristumisel saadud hübriidvorme. Põhja-Euroopas (peamiselt Soomes ja Rootsis) on registreeritud lambahänilase M. flava flava ja põhjahänilase M. flava thunbergi hübriide. M. f. dombrowskii on aga näiteks alamliikide feldegg ja flava hübriidvorm. (Laurits, 2014) Peale selle on registreeritud hübriidvormide ja alamliikide omavahelisi ristumisi, seetõttu on sageli väga keeruline kindlaks teha, millise taksoniga on tegu. Ka Eesti lambahänilast ei saa pidada oma alamliigi musternäidiseks. Peale hänilase alamliikide omavahelise ristumise on siin tähele pandud ka ristumist kuldhänilase alamliikidega. Eestist on teada ka lambahänilase M. flava flava ja kuldhänilase M
Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarved Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Põhja-Ameerika põtrade sarved kaaluvad keskmiselt 16–23 kg, Euroopa põtrade omad keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi
vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik,
Paigalind Vares Kristofer Vuks Liigitamine · Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. · Vareseliike on üle 60. · Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak,
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul. Uuemad uurimistööd heidavad valgust evolutsiooniprotsessi kõige esimestele etappidele, mis kulgevad liigi rüpes ja viivad uute liigisiseste rühmituste populatsioonide ja alamliikide tekkimisele. Seda protsessi nim. mikroevolutsiooniks. Mikroevolutsioon võib ajaloolises mastaabis toimuda suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning on seetõttu uurimiseks kättesaadav. Liikide tekkimine geograafilise isolatsiooni tagajärjel on seotud lähteliigi areaali laienemisega või selle liigendumisega üksteisest isoleeritud osadeks mingite füüsiliste tekete tõttu (kliimamuutused, uute mägede või jõgede tekkimine jm.). Areaali laienemise korral satuvad antud
Tiigreid ei ole väga keeruline loomaaias pidada. Amuuri tiigreid on paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika, vähem Aasia loomaaedades. 1982 alustati amuuri tiigrite säilitamise programmiga. Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks. Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud. Amuuri tiigrite päästmise programmi esimene faas on väga edukaks osutunud. Hiljem on ka tiigri teiste alamliikide kaitseks selline programm loodud. Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse laskmine, on seevastu keeruline. Tiigrid õpivad jahipidamist kutsikatena oma emadelt. Loomaaias kasvanud tiigrid pole seda õppinud ja võivad kergesti nälga jääda. Peale selle ei pruugi paljud neist inimesi karta, sest on harjunud neid toiduga seostama. Näljaga võivad sellised tiigrid koguni inimsööjateks muutuda. Kasutatud kirjandus: http://my.tele2.ee/tiigrid/amuuri.html http://pedja.edu
Neid kooke on kasutatud ka paljudes vana ja uueaja filmides, ja need on sees ka paljudes kultuurides. Kirjanik Alice B. Toklas tegi raamatu aastal 1954 raamatu hashishi küpsetistes ,,Haschich Fudge". See oli sellel ajal sensatsioon. Mitu järgmist aastat kutsuti hashishi koogikesi Alice B. Toklase koogikesteks. Ajaloost Seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas (või veidi varem Kesk- ja Lõuna- Aasias) kanepi mõningate alamliikide narkootilise mõjuga toksiline vaik. Suitsetamise eesmärgil on kanepit kasvatatud sajandeid, vanimad kanepisuitsetamise traditsioonid on Indias, Afganistanis, Marokos, Egiptuses. Naudingu eesmärgil tarvitatakse kanepit marihuaana, hasisi või kanepiõli kujul. Kasutatud kirjandus: Wikipedia, google, inimeste kommentaarid, Stoners Cookbook ja http://www.smokebloke.com/eating-marijuana-hash-cakes-anyone/
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab
tuleneb org. Genotüübist ja elutingimuste piisavast toimest. Tagajärjeks -->kohastumine. Kohastumine väiksem evolutsiooniline muutus, org-i rühma kasulikud tunnused, soodustavad keskkonnas toimet., kujunevad loodusliku valiku toimel, on populatsiooni või liigi püsimajäämise eeldus. Mikroevolutsioon muutused liigi sees tekivad uued allelid, liilide ja alamliikide teke Makroevolutsioon liigist kõrgemate ühikute e. taksonite teke.(selleks on vaja uute geenide teket ja geeni regulatsiooni muutumist) Enteemsed liigid koha peal tekkinud liigid. Bioloogiline isolatsioon suguelundid ei ühine, erinev sugurakkude valmimis aeg, kehaline eripära Liik looduslik organismirühm, kellel on unikaalne geenifond, ristuvad omavahel, ja annavad
Tartu kutsehariduskeskus Punane raamat Koostas: Peeter Juhendas: Ellen Aunin 02.06.2009 Punase raamatu ajaloost 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku. 1966 Ilmusid esimesed rahvusvahelised punased raamatud (Red Data Book). 1979 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostas esimese Eesti punase raamatu. See oli mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Punane raamat valmis neljas eksemplaris ja need koosnesid levinud tava kohaselt üksikutest eri värvusega lehtedest, millele olid lühidalt kantud ohustatud taksonite (liikide ja alamliikide) olukorra hinnang, levik, asurkonna suurus, elupaik, rakendatud ja ettepandavad kaitseabinõud jms. Ta...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
Regulaarne kontroll kahjurite vastu aitab neid õigeaegselt tõrjuda. 11 2. ORHIDEE LIIGID JA ÕIED 2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles Maailmas kasvab looduslikult 22500 orhideeliiki 779 perekonnast. Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus-Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ...
on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel vaevalt 5000 looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat õnne tooma ja erinevaid kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis. Tiiger on suur vöödiline kaslane, kelle põhjapoolsete alamliikide vöödid on tumehallid,mõndadel aga süsimustad.Selline muster varjab teda suurepäraselt nii metsas kui roostikus jõgede kallastel, kus ta varitseb vett jooma tulevaid loomi. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal
Slaid 6: OPIODIDE KAHJULIKKUS Tekitavad kiiresti väga sõltuvust Läheb vaja järjest suuremaid uimastikoguseid Tekivad võõrutusnähud, kui ei saa uut annust Kogu elu keskendub järgmise annuse hankimisele Põhjustab impotentsust Sõltlastest saavad pahatihti kurjategijad Võimalus nakatuda HI viirusesse jpm. Oskamatult süstides võib ennast tappa Slaid 7: KANNABINOIDID KANEP Kanepi seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas kanepi mõningate alamliikide narkootilise mõjuga toksiline vaik. Mõju saavutamiseks tarvitatakse kanepit marihuaana, hasisi või kanepiõli kujul. Kanepit tarvitatakse peamiselt suitsetades. Erinevates riikides vaadeldakse kanepi tarvitamise legaalsust erinevalt. Eestis on levinud marihuaana hüüdnimed "savu", "kivi", "mant" ja "bob". Kanepi tarvitamise kohta kasutatakse ka slänginimetust "peale tegema".
Kanepit, milles ei ole narkootiliselt toimivaid ühendeid, kasvatatakse tööstuslikul eesmärgil: · õli saamiseks (õlikanep); · kiu saamiseks (kiukanep); · kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Kanep mõnuainena: Seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas (või veidi varem Kesk- ja Lõuna-Aasias) kanepi mõningate alamliikide narkootilise mõjuga toksiline vaik. Suitsetamise eesmärgil on kanepit kasvatatud sajandeid, vanimad kanepisuitsetamise traditsioonid on Indias, Afganistanis, Marokos , Egiptuses. Naudingu eesmärgil tarvitatakse kanepit marihuaana, hasisi või kanepiõli kujul. Kanepi kiire toime: Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed: · Kerge eufooria · Söögiisu tõus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kus paljuneb vähe isendeid. Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon (inbreeding depression) – Omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon (outbreeding depression) – Väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb kaugristumisega vähesem ristumine oma liigi esindajatega, mis omakorda vähendab populatsiooni järgmise põlvkonna arvukust. 50/500-reegel (50/500 rule) – Reegel, mille kohaselt normaalne geneetiline mitmekesisus säilib vaid neis populatsioonides, kus on vähemalt 50 kuni 500 paljunemisvõimelist isendit.
o Põhjusteks näiteks kliimamuutus, looduskatastroofi, inimtegevus, populatsioonilaine o Tavaliselt isolaatide rühm hävib, mida väiksem on isolaatide rühm, seda tõenäolisemalt hävib o Keskkondade identsuse korral ei teki samuti uut liiki o Genofond peab olema piisavalt suur o Kui populatsioon kohaneb uute tingimustega ja paljuneb -> kohastumused o Ajapikku tekib ristumisbarjäär o Alamliikide teke 8k-15k a., atlandi heeringas -> räim 20k a. o Ehk siis kui tekib isolaat ja püsitakse erinevas keskkonnas, aga see-eest mitte vastandlikes tingimustes, nt kaelkirjakirjad Antarktikal noh. Seejärel isolaat kohaneb ja paljuneb, sealjuures genofond on piisavalt suur et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut. Kui ainult retsesiivne geen jääb organismi, siis pole ju mille vahel valida ning jällegi, isolaat hävib. Kui seda
Selle tulemusena on mõlema piirkonna sasaanid eristunud nii geneetiliselt kui ka morfoloogiliselt ja neid käsitletakse erinevate alamliikidena, milleks on euroopa ehk doonau sasaan, (Cyprinus carpio carpio) ja Kaug-Ida ehk amuuri sasaan (C. c. haematopterus). ( Leili Järv) Joonis 2. Karpkala alamliikide looduslik levila. a Cyprinus carpio carpio; b Cyprinus carpio haematopterus; c Cyprinus carpio viridiviolaceus 1.4Kudemine Kudemine algab mai lõpus ja võib kesta juulikuuni. Looduslikeks koelmuteks on madalad ja tugeva taimestikuga veekogu osad, eriti sobivad on aga suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad
Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3 Kaslaste ajalugu ---------------------------------------------------------------------------------------4 Kaslaste luustik ----------------------------------------------------------------------------------------4 Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass --------------...
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
Peale selle ei pruugi paljud neist inimesi karta, sest on harjunud neid toiduga seostama. Näljaga võivad sellised tiigrid koguni inimsööjateks muutuda. 1982 alustati amuuri tiigrite säilitamise programmiga. Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks. Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud. Amuuri tiigrite päästmise programmi esimene faas on väga edukaks osutunud. Hiljem on ka tiigri teiste alamliikide kaitseks selline programm loodud. Bali tiiger Nagu teisedki tiigrid, olid bali tiigrid lihasööjad ja jahtisid teisi imetajaid: metssigu, hirvi, muntjakke, puna-dzunglikanu, sisalikke, ahve ja bantenge viimased neist on nüüdseks Balil samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 810-aastaseks. Neil oli lühike tumeoranz karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel
põgenema, hakkavad lõvid tervest jõust neile järele jooksma. Lõvi ei murra mitte kunagi rohkem loomi, kui nälg nõuab. Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja nad võivad elada kuni 30 aasta vanuseks.Lõvi kujutatakse kõige enam ka riikide vappidel ja lippudel. 2.2 TIIGER Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranz kasukas on korrapealt äratuntav. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950ndatest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, st neid ei tohi küttida. Vanasti peeti tiigritele jahti nende ilusa naha pärast Tiiger on väga uhke ja rahulik. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3,5 meetrit pikad (saba kaasa arvata). Üks tiiger kaalub samapalju kui kaks või kolm meest kokku. Tiigrit on hea
olevat 5 tiigrit aastas. TIIGER Ainuke alamliik, mis elab isolatsioonis Sumatra saarel Indoneesias, kus tema tegevusraadius ulatub madalmaa metsadest kuni metsaste mäejalamiteni ja mägimetsadest kuni turba-sambla metsadeni. Umbes 400 metsikut sumatra tiigrit peaks veel viies saarel asuvas rahvuspargis ringi jooksma ja nende 210 liigikaaslast arvatakse olevat loomaaedades üle kogu maailma. Sumatra tiigril on kõigi alamliikide esindajate seas tumedaim kasukas. Tal on laiad, lähestikku asetsevad, tihti dubleeritud mustad triibud. Erinevalt amuuri tiigrist on triibud ka esijalgadel. Ta on väikseim kõigist alamliikidest. Isase tiigri pikkus on u. 2,4 m ja kaal 120 kg , emase pikkus ligikaudselt 2,2 m ja kaal 90 kg. Toiduks on põhiliselt metssead, hirved (sambar, muntjak, jt.). Tiigri isiklik territoorium ei ole täpselt teada, asustustihedus võib olla ligikaudselt 4-5 täiskasvanud tiigrit km², seda
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174 Geenitriiv – alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Lähiristumissurutis – omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis – väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide jne) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem? Kuna sel juhul ei suuda
4) hübriidide rea väljasuremine (hõbridiseerinud kaotavad edasistes põlvkondades üha enam võime anda järglasi) isolatsioon eluaseme alusel: nt taimede eraldumine vastavalt pinnase tingimustele; jõgede suudmealadel elavad kalaliigid (hübriidid pole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes) isolatsioon aastaaegadest tulenevalt: nt õitsemine eri aastaaegadel isolatsioon paardumiseelistest tingituna: nt lindude alamliikide vaheline konkurents mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga. biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku 4. Inbriiding inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm. inbreedingu põhiline probleem – homosügootsuse kasv, mis siis nt võib
Liigikaitseline uusasustamine 27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174 Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Lähiristumissurutis omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide jne) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Populatsiooni pudelikael olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem? Kuna sel juhul ei suuda enam populatsioonid kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega, mis viib lõpuks liigi
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ...
jääda püsima eraldatud populatsiooni ehk isolaadina. Kui eraldunud populatsioon on väike, on tema geneetiline struktuur teistsugune ja vaesem ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Enamasti surevad välja. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Eristuvad uued tunnused alamliik või uus liik. Kui eristunud populatsioonid kohtuvad: · Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad ning sulavad aja jooksul kokku. · Ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur: jäävad eksisteerima iseseisvate liikidena. · Osaline bioloogiline isolatsioon, viljastumisjärgne sobimatus: ristumine on osalt piiratud, hübriidid on arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed. Isendite geenid lähevad kaotsi ja hakkab toimima lõhestav valik. Kujunevad tunnused, mis väldivad eri liikide
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
väike, on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Enamasti heidikud surevad . --- Et heidikud ei sureks, peab olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Võidakse klassifitseerida uueks teisendiks või alamliigiks. Liigiteke on slow as hell 10k a lahus olnud põhjapõdrad ikka alles alamliik. --- Kui heidikud naasevadtm siis kas 1) Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad edukalt ja sulavad aja jooksul tavaliselt kokku. 2) On tekkinud ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur, jätkavad iseseisvate liikidena 3) Osaline bioloogiline isolatsioon, peamiselt just viljastumisjärgne sobimatus. Ristumine piiratud, hübriidid arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed. Ristuvate isendite geenid lähevad kaotsi, toimib lõhestav valik, kujundades kummalgi
korrastanud talituslike tervikutena, kuid tulemus oleneb sellest, kuidas seda mõõta ning erinevaid mõõtmisviise kasutada. Mitmekesisust tulebki määratleda korraga paljudel erinevatel tasanditel ja erinevates mõõtkavades. Eluskoosluste mitmekesisuse poolest rikkamad on kahtlemata troopilised vihmametsad. 1. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikus: Pärilikkuse tegurite muutlikkust võib uurida liikide, alamliikide sees või vahel. Isendi tasemel tekib täiendav muutlikkus mutatsiooni tagajärjel. Teatud osa neist muutustest antakse edasi järgnevatele sugupõlvedele. Liigisiseselt on isenditevahelised erinevused selgelt märgatavad ja maailmas ei leidu kaht täpselt ühesuguse pärilikkusega isendit. 2. Liigirikkus- näitab erinevate liikide arvu antud alal. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
saartena üle Mandri-Eesti, kusjuures nendevahelised sidemed (isendite vahetus) olid enamasti minimaalsed. Ilmselt oli ja ka on Eestis tegemist ilmsete reliktsete populatsioonidega. Tõenäoliselt oli kivisisalik varem, soojema ilmastiku aegadel Eestis laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast pole. [7] Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. Kivisisalik on Eestis võrdlemisi haruldane. [8] Kivisisalik on
For example, a temperate grassland or shrubland biome is known commonly as steppe in central Asia, prairie inNorth America, and pampas in South America. Tropical grasslands are known assavanna in Australia, whereas in Southern Africa it is known as veldt (fromAfrikaans). 9. Mis on ökotüüp? Ökotüüp e ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). Võib kajastuda süstemaatikas (nt alamliikide eristamine). Ökotüübid: Kohastumused on üksteisega seotud (organism on funktsionaalne tervik). Kohastumine on seetõttu evolutsiooniline kompromiss. Adaptatiivne kompleks tunnuste kogum, mis on tekkinud kohastumuste tagajärjel. 10. Võrrelge r ja K strateege ja selgitage nende peamisi erinevusi In ecology, r/K selection theory relates to the selection of combinations of traits in an organism that trade off between quantity or quality of offspring
geenitehnoloogilise protseduuriga. Transgenees - geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks. Transkriptsioon - matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transportvalk - valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises. Trinaarne nomenklatuur - liigi alamliikide eristamiseks kasutatav teadlik (ladinapärane) nimetussüsteem, kus taksoni (alamliigi) nimetuses on peale perekonna ja liigi veel alamliigi nimetus (vt. ka binaarne nomenklatuur). Troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Tsellulaarne immuunsus - patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. "Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala. Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas. Karpkala alamliikide looduslik levila. AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) *Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja "hammastega". Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 ° ( 18-20 °)
(alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. “Koi” on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala. Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). 11 Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas Karpkala alamliikide looduslik levila. a – Cyprinus carpio carpio; b – Cyprinus carpio haematopterus; c – Cyprinus carpio viridiviolaceus 12 Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Karpkala on maailma vanim kodustatud kala Soomuskarp Peegelkarp 13 KODUSTAMINE
surnud või ei paljune. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Hübriidjõud (heteroos) kahest populatsioonist pärit vanemate hübriidsete järglaste suurem kohasus võrreldes vanempopulatsioonidega. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb kaugristumisega vähesem ristumine oma liigi esindajatega, mis omakorda vähendab populatsiooni järgmise põlvkonna arvukust. Populatsiooni elujõulisuse analüüs demograafiline populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab matemaatilistele ja statistilistele meetoditele tiginedes, kui suur on tõenäosys, et populatsioon
50°C vahel. Madala temperatuuri taluvusega on puhkeseisundis eosed ja seemned + samblikud, samblad. Kuumataluvamad aga sinivetikad ja bakterid. Temperatuuritõus 0°-st iga 10°C võrra kiirendab taimede kasvu ~2x(optimaalse t°-ni) Liigid: · püsisoojased(loomad) · kõigusoojased(taimed) Zoogeograafilised seadused: 1. Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid(Bergmanni reegel) 2. Põhjapoolsete alamliikide väljaulatuvad kehaosad (saba, kõrvad, jäsemed) on keha suurusega võrreldes suhteliselt lühemad kui sama liigi lõunapoolsetel alamliikidel(Alleni reegel). 3. Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel). 5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks
50°C vahel. Madala temperatuuri taluvusega on puhkeseisundis eosed ja seemned + samblikud, samblad. Kuumataluvamad aga sinivetikad ja bakterid. Temperatuuritõus 0°-st iga 10°C võrra kiirendab taimede kasvu ~2x(optimaalse t°-ni) Liigid: · püsisoojased(loomad) · kõigusoojased(taimed) Zoogeograafilised seadused: 1. Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid(Bergmanni reegel) 2. Põhjapoolsete alamliikide väljaulatuvad kehaosad (saba, kõrvad, jäsemed) on keha suurusega võrreldes suhteliselt lühemad kui sama liigi lõunapoolsetel alamliikidel(Alleni reegel). 3. Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel). 5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks
Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik,
teisi mehhanisme. Isolatsioon eluaseme alusel Taimede juures on üsna tüüpiline eraldumine vastavalt pinnase tingimustele. Ja need võivad olla vahelduvad ka väga kitsal alal - happeline, neutraalne, liivane, niiske jne. Mingis vahepealses kohas annavad niisugused alamliigid tavaliselt hübriide, kuid see on piiratud ja mainstream tee on isolatsioonile ja erinevuste süvenemisele. Teistmoodi näide on tammed. Nn. alamliikide arva on väga suur - üle mitmesaja. Hübriidid looduses on tavalised ja tihti ka järglasi andvad. Seega pole kahtlust, et nende "liiide" vahel toimub pidev geneetilise info vahetus. Ja ikkagi - mingi hulk selgeid alamliike püsib ja pigem divergeerub. Niisugustel juhtudel töötab selektsioon hübriidsete seemnete vastu. Loomade puhul, kes liiguvad vabalt, on muidugi palju suurem vabadus valida partnerit ja muidugi ka kitsas mõttes elukohta.
Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga Bioloogiline mitmekesisus kui üks loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil: pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus · Pärilikkuse tegurite muutlikkus liikide, alamliikide sees ja vahel. · Isendi tasemel mutatsiooni tagajärjel geenikogumi osas. Populatsiooni geenivaru muutub keskkonna tingimustest lähtuva valikusurve tõttu (looduslik valik). Liigirikkus · Uurimiseks kõige sobivam tase erinevate liikide arvu teatud alal või kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. · Liik isendirühm, mil looduslikus tingimustes paljunemisel saavad järglasi vaid samasse liiki kuuluvad isendid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
