Elupaik: Teib on levinud Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja ja ida pool, Krimmis ja Kaukaasias kuni Siberi jõgede ja järvedeni, välja arvatud Vaikse ookeani vesikond. Sellel levialal eristatakse kolme alamliiki: euroopa teib, baikali teibi ja kirgiisi teibi. Toit: surusääsklaste ja teiste putukate vastsed ning ränivetikad. Levik Eestis: Eestis levinud euroopa teibi leidub Pärnu ja Emajõega üheduses olevates väiksemates jõgedes, ojades ja järvedes ning riimveelises rannikumeres. Looduskaitse all?: Ei ole. Paljunemine: Teib tõuseb kevadel kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Paar huvitavat fakti: Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. Suguküpseks saab ta kolmeaastaselt või hiljem, 1114 cm pikkuselt.
Pääsusaba Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Minu lemmik liblikaliik on Pääsusaba. Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi.Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Pääsusabal on 37 alamliiki. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 8– 10 cm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee - ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval.
Rheingau... · Üks parimaid ja väiksemaid veinipiirkondi Saksamaal ning ka maailmas · Saksamaa veininduse lipulaev · Rieslingut hakkas esimesena tootma Schloss Johannisberg 1720.aastal Rheingau... · Reini jõgi voolab idast läände ja põhjapoolsed kaldaterrassid on seega otse vastu päikest, mis peegeldub ka jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest maast Riesling... · Saksamaa tuntuim viinamari · Kultiveeritud Riesling pärineb aastast 1435 · 60 erinevat alamliiki · Meeldib külm kliima ja pikk küpsemisperiood · Liiga soojas kliimas annab mari varajast saaki Riesling... · Kasutatakse valge veini valmistamiseks · Riesling marjast saab nii kuiva kui ka magusat veini · Sobib "väärishallitusveinide" valmistamiseks · Õige veinipudeli tunneb ära kotka vapi järgi Riesling... · Viinamarjast tehakse veine lisaks Saksamaale ka Uus-meremaal, Austraalias, Prantsusmaal, Californias, Lõuna- Aafrikast
Eremiitpõrnikas Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril.
Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte. Alamliigid Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all(Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestiku veelgi rohkem. Eesti alal on kaks metsise alamliiki: kesk-euroopa alamliigi (Tetrao urogallus major) laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning kesk-vene alamliigil (Tetrao urogallus pleskei) kaheosaline (naksutamine, "ihumine").
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm.
Peatäid Elina ja Kristi MJ212 Täi Peatäi on paljale silmale nähtav parasiit Täi piste korral tekib tugev sügelus Kui pisteid on palju, võib kaasneda täitõbi ehk pedikuloos Täisid on kahte alamliiki Elab ainult inimese peas ja toitub verest, mida läbi peanaha imeb. Kuidas peatäid levivad Nakatuda võib otsesel peakontaktil või kasutades haigestunud inimese kammi, harja, mütsi või salli. Sagedamini esineb neid 3-10 aastastel lastel, eriti tüdrukutel, kes laenavad üksteise kamme ja juuksekumme. Täid ei levi loomade kaudu, ei uurista nahas käike, samuti ei hüppa ega lenda. Kõige kiiremini levivad täid lastekollektiivis
siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi. Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega. Muistend on vabama vormiga ning on üldjuhul tõsielulisemalt võetav ja tavalisse vestlusesse sulanduv jutustus. Muistendid on erinevalt liigitatud , kuid liikide piirid ei ole selged. Muistend kuulub mitmesse alamliiki. Muistendid mulle meeldivad kuna seal on palju jutustavat teksti ja mis ei ole nii korrektselt kirjutatud ja saab paremini aru jutust mis on mõeldud ja millest räägitud. Rahvajutud on lühikesed ja enamasti välja mõeldud jutud või tekstid. Osad neist on naljakad ja neid saab lühidalt edasi rääkida. Mulle meeldib lugeda lühikesi jutte, kuna lühikesed jutud jäävad paremini meelde ning need on humoorikad. Muistendid ja muinasjutud on enamasti samat laadi jutustavad jutud , aga
Rabapüü arvukuse langus Evelyn Landing 2015 Sissejuhatus • Rabapüül eristatakse 15 alamliiki • Eestit asustab kesk-vene alamliik Lagopus lagopus rossica • Rabapüü on Palearktise kanaline, elab tundras ja rabas, meil on ta hilisjääaja jäänuk. • 19. sajandi lõpuni oli rabapüü tavaline jahilind. Rabapüü välimus • On umbes varesesuurune, jässaka keha ja suhteliselt väikese peaga lind. • Emane ja isane rabapüü ei erine teineteisest oluliselt ei suuruselt ega välimuselt. • Sulgib väga pika aja jooksul:märtsist
Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Si...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki · 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora)
Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranz ja mustade triipudega. Tiigri saba on 11,5 m pikk, umbes pool keha pikkusest.Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal.Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Ehituslikud iseärasused Kõik teadaolevad valged tiigrid kuuluvad bengali tiigri alamliiki. Valge tiiger võib sündida vanematel, kellel mõlemal on retsessiivne valge värvi geen. Valge tiiger on väga haruldane ja teda on teadaolevalt ainult loomaaedades. Valge tiiger ei ole albiino (sellisel juhul peaksid neil olema punased silmad) ega ka eraldi olev alamliik, neil on shokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Esimese valge tiigrikutsika olevat kinni püüdnud keegi Rewa maharadza. 1951
Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest)
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine
Kunsti tekkimine Helen Allik Kärdla 2010 Kunsti teke Millal inimesed hakkasid tegema kujusid ja pilte, pole täpselt teada. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Nooremas paleoliitikumis elasid kromanjoonlased, kes kuuluvad meiega samasse bioloogilisse alamliiki. Neil oli inimese välimus ja nad kasutasid keeli. Visuaalsed kujundid erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse arenguga. Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega. Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid matusekombeid ja värvisid oma kehasid. Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja
Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo. Kuskil 13 000 põtra Eestis. Bergmani reegel sama liigi isendid lähevad põhja poole suuremaks Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni
välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1.6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse. Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens)
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumin...
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld,
....................................................................... 9 2 Sissejuhatus Händkakk on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv rööv- lind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks. Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki. Eestis on händkakk väikesearvuline haudelind, kes on hajusalt levinud suuremate metsade piirkonnas , olles mõnelpool üsna tavaline. Eelistab kuuse-segametsades ja väiksemates metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane. Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punasesse raamatusse (valgel lehel). 3 I Sisu 1.1. Leviala Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk-
Taaveti soost. ... Etioopia kuninglik dünastia pärineb Kuningas Taaveti soost. ... rastad on Iisraeli kadunud hõim, mille Babylon on laiali hajutanud kuni H.I.M.-i tulekuni. ... valge mees viis nad orjadena Tõotatud Maalt Paabelisse ja Paabeli süsteemi. ... Jumal viib nad tagasi Siionisse (Etioopiasse). ... Etioopia on Tõotatud Maa ja Taevas Maa peal. M.Garvey Rastasümboolika • Marihuaana(Ganja)- Botaanikute jaoks eksisteerib kaks kanepi alamliiki - india kanep (Cannabis sativa var indica) ja ameerika kanep (C. sativa var americana). • Sõna JAH-Kuningas Jamesi Piiblis on Jah Elohimi, El Shaddai ja teiste kõrval üks Jumala nimedest.. Rastale on Jah tajutav kõikjal maailmas, igas isikus ja igas objektis. Nii või teisiti kasutavad rastad ja rastadest reggae-artistid sageli sõna Jah ja nõnda on seda sõna hakanud tarvitama ka paljud jamaikalased, kes ei ole rastad.
arvuks saadud ligi 1500, kokku elab Läänemeres 7000–8000 viigrit, peamiselt Botnia lahes ja Ahvenamaa vetes. Nende arvukuse vähenemise üheks põhjuseks on järjest sagenevad jäävaesed talved, mis kahandavad paljunemiseks sobilikke võimalusi. Globaalselt on viiger üks arvukamaid ja laiemalt levinud hülgeliike üldse. Ta asustab kõiki arktilisi meresid ning ka Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolseid rannikuid, mis talvel jäätuvad. Viigri kaks mageveelist alamliiki elavad ka Saimaa järves ja Laadogas. Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest. Eluiga võib vabas looduses ulatuda 35 aastani. Must-toonekurg Must-toonekurg (Ciconia nigra) on toonekurglaste sugukonda toonekure perekonda kuuluv lind.
Reaalne kliimamuutus või eemale kolimine. Lõhestav valik Mingi KK tingimuse muutuse tõttu jaguneb populatsioon kaheks. Suure tõenäosusega tekivad uued liigid. Läänemeres kaks alamliiki sügis- ja kevadräim. Looduslikus valikus valitakse genotüüpe fenotüübi alusel. Selle hinnaks on surm ja mittepaljunemine. See tähendab, et vaadatakse mõne isendi fenotüüpe ehk välimuse või muu
hakkas kakaopuu kultiveerimist arendama oma Lääne-Aafrika kolooniais Ghanas ja Nigeerias, seejärel ka Prantsusmaa oma koloonias Elevandiluurannikul. 3 Botaaniline iseloom Kakaopuu on botaaniliselt üsna kirju kogum erisuguseid rohkearvulisi sorte ning vorme, mis on tekkinud pikaajalise kultiveerimise jooksul. Tänapäeval polegi üldiselt kokkulepitud jaotust. Mõned botaanikud eristavad paari alamliiki, aga praktikas on kõige rohkem läbi löönud kultiveeritava kakaopuu arvamine üheks liigiks, mis jaotatakse sorditüüpidesse. Nimetame järgnevalt nelja sorditüüpi. Criollo kakaopuid on juba ammu Kesk-Ameerikas ja Mehhikos kultiveeritud, selle tüübi kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest on õhuke, pealt enamasti punane või kollane
* Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes. Eristatakse sinivaala kolme alamliiki: põhja, lõuna ja pisisinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ning on teistest alamliikidest umbes 3 meetri võrra lühem Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu planktonit. 3 KEHAKUJU KOHASTUMINE ELUKS VEES
9.Metssiga Eestis Metssea arvukus Eestis aasta 2012. andmete kohaselt 22 320,mis on teada olev suurim arvukus Eestis.Kõrge arvukus võib tuleneda ehmetest talvedest,lisasöötmisest ja põhikarda emise vähesest küttimisest ning ka loodusliku vaenlase hundi väikesest arvukusest. 10.Kaitsestaatus Metssiga ei ole üldiselt ohustatud. Alamliikidest on liigse jahtimise tõttu ohustatuks hinnatud Jaapanis elavat Sus scrofa riukiuanus alamliiki. 11.Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Metssiga
Saba pikkus: Kuni 100 cm. Kõrgus: 105-110 cm. Kaal: 250-280 kg. 8.PALJUNEMINE Suguküpsus: 3.-5. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 95-112 päeva. Poegade arv: Maksimaalselt 7, harilikult 3-4. 9.ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Ööloom, isasloomad elavad erakuelu. Toitumine: Hirved, metskitsed, metssead, põdrad, ilvesed, karud. Eluea pikkus: Ligikaudu 10 aastat. Vangistuses kuni 20 aastat. 10.LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID 8 tiigri alamliiki on väljasuremisohus. Bali tiiger suri välja 1950-ndatel, Jaava tiiger 1972. aastal. 11.ESINEMINE Venemaal Amuuri ja Ussuuri jõe basseinis Kaug-Idas ja Hiina põhjaosas. 12.KAITSE See liik on ohus peamiselt tema algupärase keskkonna hävimise tõttu. Tänasel päeval hinnatakse nende tiigrite arvuks vabas looduses 200-400 isendit. Rohkem Amuuri tiigreid elab tänapäeval vangistuses kui vabaduses. 13. HUVITAVAID FAKTE Kas tead, et...
paesed loomullad, happelised liivmullad. Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel kadakaharvendustalguid. Kadakal eristatakse nelja alamliiki. Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis. 3 Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas, Gröönimaal, Euroopas ja Aasias. Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip
· Valgeselg-pääsuke Cheramoeca Kaldapääsuke (Riparia riparia) on linnuliik pääsulaste sugukonnast. Eestis on kaldapääsukese arvukust hinnatud 10 000 - 20 000 paarile. 2 Räästapääsuke (Delichon urbica, sünonüüm Delichon urbicum) on linnuliik. Eestis võib kohata alamliiki Delichon urbica urbica. Välimus Suuruselt on räästapääsuke pisut väiksem kui suitsupääsuke, olles enamasti umbes 13 cm pikk ja kaaludes 16-25 grammi. Sihvaka kehaehitusega suitsupääsukese kukal, selg, väga pikad kuid kitsad tiivad ja harkjas saba on sinakasmustad ning lai rind, alakeha ja päranipuala valged. Nokk
.......................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel ...
sageli on nad populatsiooni äärealadelt Ø See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust Ø Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist Ø Parapatrilise liigitekke tulemusena on kujunenud neli pimeroti Spalax alamliiki, kes asustavad praegu erinevaid piirkondi Iisraelis Ø Igale alamliigile on iseloomulik teatav kromosoomide arv Ø Kahel põhjas elaval alamliigil on vastavalt 52 ja 54 kromosoomi, Iisraeli keskosa asustaval alamliigil 58 kromosoomi ja lõunas elaval alamliigil 60 kromosoomi Ø Laboritingimustes on püütud saada ka hübriidseid järglasi, kuid nende eluvõime on väiksem o Liigiteke populatsiooni väikeste alaosade eraldumise teel Ø
Kaelkirjakud kasutavad üksnes äärmise vajaduse korral kohmakat aeglase galoppi, kuid ainult paariks minutiks. Kaelkirjakute galopp on väga omapärane: loom võib üheaegselt maast tõsta mõlemad eesjalad ainult pead ja kaela kaugemale taha heites ja niimoodi keha raskukeset ümber paigutades. Kaelkirjak võib arendada kiirust kuni 50km/h. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) LÄHISUGULUSES OLEAD LIIGID On teada 9 üksteisele väga sarnast kaelkirjaku alamliiki, kes erinevad vaid karvastiku mustri ja levila poolest.(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaelkirjak_marisulg.htm) TOITUMINE Kaelkirjak on taimetoiduline loom: sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi. Kaelkirjak on suuteline kohastuma mitmesuguse toiduga, tema eeliseks on kõrgus – tänu sellele küünib ta sinna, kuhu keegi teine rohusööja ei ulatu. Seega puudub kaelkirjakul toidu osas konkurent
suurem. On tõendeid, et Homo erectuskasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1,6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse. Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas
koeratõugudeks tunnistatud. Laialdane hübridiseerumine võib looduslikes koerlastes muuta nii kehaehitust, -talitlust kui ka käitumist ning võivad tekkida uued liigid või alamliigid. Näiteks on ohustatud mägikoer (Canis simensis, ingl. Ethiopian wolf), kellest 7-18% on kodukoertega ristumise tõttu hübriidid. Põhja- Ameerikas levinud tumehundile (Canis rufus) on suur oht ristuda halli hundi ja koiotiga (Canis latrans). Põhja-Ameerikas levinud halli hundi alamliiki mehhiko hunti (Canis lupus baileyi) ohustab hübridiseerumine koiotiga. Kuid mil moel võib hübridiseerumine hundiasurkonna ohtu seada? Paljud koeratõud võtavad haigusi üsna kergesti vastu - ilmekas näide selle kohta, et inimese aretustööl koduloomadega on oma tagajärjed. Samas hundid on pika aja jooksul väga hästi kohastunud keskkonnaga kus nad elavad, sealhulgas ka mitmesuguste haigustekitajatega. Kui
keskkonnamuutusi ja olukordi, mis on ellu jätnud kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad. Ajapikku on hunt muutunud koos elukeskkonnaga. Euroopa hunt on midagi muud kui tema Siberi laantes elavad liigikaaslased. Pealegi voolab nii Euroopa kui ka Kesk-Aasia huntide soontes koera verd. Me eristame nn. aasia, siberi, kanada ja brüsseli hunti, otsime segunemata ja puhast omamoodi aaria tõugu. Geneetilise mitmekesisuse tõttu eristatakse 32 hundi alamliiki, kellest 20 elab Põhja-Ameerikas ning 12 palearktilises regioonis. Hilisem kriitiline analüüs on vähendanud üldarvu siiski 16-le. kellest 6 elab Põhja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevõrgustikuga, seega on hundid hästi kontrollitavad. Siinsed hundid on õppinud tundma oma koduümbrust ja inimeste jahikombeid. Segunemine koertega on paratamatu, kuid populatsiooni normaalne tase on rikutud ning arvukus väike. Meie hundikarjad piirduvad enamasti kuni kümne loomaga.
Kui kahe nimega liigid on arvatud üheks liigiks, jääb kasutusele vanem nimetus ning uuemad jäävad selle sünonüümideks. Võib ette tulla ka ühe taksoni jagamist mitmeks erinevaks või mitme erineva taksoni liitmist üheks. Liitmisel saab taksoni nimeks mitmest võimalikust vanim ehk prioriteetsem. Taksonoomilisest vaatenurgast võib liigisiseseid gruppe defineerida hierarhiliselt liikidest madalamaks. Zooloogias kasutatakse vaid alamliiki, kuid botaanikas lisaks sellele varieteeti, alamvarieteeti ja vormi. Mõnikord ei identifitseerita kirjanduses liike täielikult ning kasutatakse lühendeid sp. ja spp. (mitmuses). Nt Canis sp. Tavaliselt tuleb seda ette järgnevatel juhtudel: autorid on veendunud, et mõned isendid kuuluvad kindlasse perekonda, aga ei ole täiesti kindlad, millisesse liiki need isendid kuuluvad. See on tavaliselt iseäralik paleontoloogias;
Lõvit kujutatakse väga palju ka riikide vappudel ja lippudel, näiteks Eesti vapp. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 4.2 Tiiger Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranz kasukas on korrapealt äratuntav. Ta on kaslaste liigi kõige tugevam loom. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950-datest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, see tähendab, et neid ei tohi küttida. Tiiger on uhke ja rahulik loom. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3.5 meetrit pikad koos sabaga ja nad kaaluvad umbes 227-270 kilogrammi. Pesakonnas on 2-4 poega. Tiiger ujub väga hasti ja ta käib päeviti vees kümblemas. Tiiger toitub hirvedest, metsseadest ja metskitsedest. Loomaaias võib
üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest)
· H. erectus oli esimene, kes rändas Aafrikast välja Vana Maailma troopiliste aladele. · Olid umbes 160 cm pikk · Aju oli märksa suurem kui H. habilisel · Ajumaht 800-1000 cm3 · On tõendeid, et kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante · Valmistas tulel toitu · Oskas kõnelda · Elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. · Matsid oma surnuid · Omasid religiooni algeid · Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Tark inimene Homo sapiens- neandertallane · Ligikaudu 300 000 aastat tagasi suri H.erectus välja · Samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane pärisinimene ehk tark inimene · Neist kujunes veel neandertallased · Neandertaalnane elas kuni 32 000 aastat tagasi. · Neandertaalast iseloomustas · Jässakas kehaehitus · Kohmakas kõnd · Jõuline alalõualuu
järglaste vähesus ja suurem suremus, järglaste elujõuetus, viljatus või vähene edukus paaritumisel. Produktiivsuse vähenemine, sigivuselangus ja pärilike defektide ilmnemine on inbriidingu toimumise neg tulemused. 13.Autbriidingu positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon väljendub elujõuetuses, viljatuses või võimetuses keskkonnaga kohaneda. Kaugristumissurutis võib tekkida ka eri alamliiki kuuluvate isendite ning vahel isegi sama liigi väga erinevate genotüüpidega või eristunud populatsioonide isendite ristumisel. Kaugristumissurutis pole sage nähtus, pigem on leitud, et hübriidid on isegi elujõulisemad. 14.Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta (morfoloogiline def). Liik on elusolendite rühm, kes võivad looduses
Üldiseloomustus. 2 1. Liigilise koosseisu vaesus kevadel ja mitmekesisus suvel. 2. Mereliste liikide ülekaal kevadel ja mageveeliste ülekaal suvel. 3. Mereliste liikide ülekaal mere avaosas, mageveeliste ülekaal rannikualadel. 4. Kaks selget väljendunud hooajalist kooslust: ränivetikate ülekaal kevadel ja tsüanobakterite ülekaal suvel. 5. Läänemere fütoplanktoni andmebaas (2004) sisaldab 1700 liiki, alamliiki ja varieteeti http://www.helcom.fi/stc/files/Publications/Proceedings/bsep95.pdf Fütoplanktoni horisontaalne levik Läänemeres Mõjutegurid: 1. Soolsus. Joonis 1. Läänemere soolsuse jaotumine 2. Temperatuur. 3. Hoovused 1.1 Soolsuse horisontaalne varieeruvus mere eri osades on 10-15- kordne: 3-5 Põhjalahes, 6-8 avameres, 20-30 Kattegatis ja Skagerrakis. Seetõttu liigiline koosseis mere eri osades erinev. Darssi
Metsaala kokku 3 359 100,00 4 Kodumaised ja haruldased looma- ja taimeliigid metsas – Kreeka Taimestik Kreeka asub Balkani poolsaare lõunaosas ja riigi kogupindala on 131 957 km2. Kreekas kasvab looduslikult ligikaudu 6 900 liiki ja alamliiki soontaimi. Endeemilisi liike ja alamliike on Kreekas üle 1 300. Endeemilised liigid esinevad ainult teatud piirkonnas ja neid ei leidu kusagil mujal ei Balkani poolsaarel ega kogu maailmas. Taimestik on rikkalik tänu paljudele teguritele, millest kõige tähtsamad on: - Vanema taimestiku hulgas on palju tertsiaarajastu liike, mis on üle elanud kvaternaari jääajad. - Maamassiivide, saarte, mäeahelike jne isoleeritus, tulenevalt Vahemere merepinna ja ulatuse muutustest.
Lõvi ei murra mitte kunagi rohkem loomi, kui nälg nõuab. Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja nad võivad elada kuni 30 aasta vanuseks.Lõvi kujutatakse kõige enam ka riikide vappidel ja lippudel. 2.2 TIIGER Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranz kasukas on korrapealt äratuntav. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950ndatest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, st neid ei tohi küttida. Vanasti peeti tiigritele jahti nende ilusa naha pärast Tiiger on väga uhke ja rahulik. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3,5 meetrit pikad (saba kaasa arvata). Üks tiiger kaalub samapalju kui kaks või kolm meest kokku. Tiigrit on hea tunda ära selle järgi, et ta on mustavöödiline, vöötide vahel on punakaskollane. On ka valgeid
hinnatakse 10-30 tiigrit, kes elavad metsikult looduses. 40 lõuna-hiina tiigrit elab loomaaedades, kõik Hiinas. Isase tiigri pikkuseks on u. 2,5 m, kaal ligikaudselt 150 kg. Emane tiiger on veel väiksem, pikkus u. 2,3 m ja kaal 110 kg. Võrreldes bengali ja siberi tiigriga paiknevad lõuna-hiina tiigri lühikesed, laiad triibud laiemate vahedega. Hiina Hiina on unikaalne tiigrite elupaigaks olevate riikide seas, kuna neli veel elusolevat tiigri alamliiki elavad seal koos: siberi tiiger põhjas Venemaa ja Põhja-Korea piiriäärsetel aladel; lõuna-hiina tiiger maa keskosas; indo-hiina ja bengali tiiger lõunas Vietnami, Laose, Myanmari ja India piiriäärsetel aladel.Lõuna-hiina tiigri praegune staatus on üsna ähmane. Ainult 40 aastat tagasi arvati olevat rohkem kui 4000 tiigrit, aga Mao Tsetungi valitsus kuulutas nad kahjuriteks ja loosungi all "Inimene peab vallutama looduse" peeti neile halastamatult jahti. 1990. a
välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html 4.7 Päris inimesed Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased,
süvendisse ja lõikub keha servadega põhjaainesesse. Ülespaisatud materjal langeb alla tagasi ja katab kala. Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti, pime külg allpool, tehes selja- ja pärakuuimega lainelisi liigutusi. Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole, ja sööstab minema, seejärel pöördub jälle pimeda poolega põhja poole. Lest moodustab mitu alamliiki: lõunapoolse Mustas ja Aasovi meres, läänepoolse Läänemeres ja Põhjameres, loodepoolse Murmani rannikul ja kirdepoolse Valges meres. Kala kehapikkus oleneb asurkonnast. Põhjapoolsed on suuremad. Levila lõunaosas on nende kehapikkus kuni 23 cm, Murmani rannikul kuni 33 cm, Tsosi lahes kuni 40 cm. Kaal on kuni 3,5 kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal
Jaguarundi (Herpailurus yaguarondi) Jaguarundi on väike kaslane, kelle suurus ei ületa kodukassi oma. Sõna jaguarundi tuleb Guaraani indiaani keelest "yaguarundis." Teised nimetused jaguarundi kohta on: saarmas kass, nirk kass ja eyra. Kuigi jaguarundi on väga spetsiifilise välimusega, rühmitati ta algselt perekonda Felis. 1993. aastal loodi eraldi perekond kaslaste taksonisse, kuhu liigitati jaguarundi. Praeguseks on avastatud 8 jaguarundi alamliiki.Jaguarundi elab 10 kuni 20 aastaseks. Võrreldes teiste Lõuna-Ameerika kaslastega on jaguarundil pikem keha ja küllaltki lühikesed jäsemed. Jaguarundi karva värvuseid on kaks: hallikas-must ja punakas-pruun. Erinevalt teistest samas piirkonnas elavatest kaslastest on jaguarundi keha ilma laigude ja triipudeta. Troopilistes vihmametsades elavad isendid on tavaliselt tumedama karvkattega kui isendid, kelle elupaigaks on kuivemad ja lagedamad alad
200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207. Pärast kudemist hukkuvad kõik idalõhed 208. Angerjas koeb ainult 1 kord elus ühes kohas: sooja Sargasso mere vetikate tihnikutes, 300 m sügavusel 209. Kultuurkarpide kolm teisendit on 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
