Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alamliike" - 35 õppematerjali

thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geneetika ja liikide tekkimine

Pimerotid on väheliikuvad ja jäävad oma uru lähedale ka öösel toitu otsides. Igale alamliigile on iseloomulik teatav kromosoomide arv. Kahel põhjas elaval alamliigil on vastavalt 52 ja 54 kromosoomi, Iisraeli keskosa asustaval alamliigil 58 kromosoomi ja lõunas elaval alamliigil 60 kromosoomi. Laboritingimustes on püütud saada ka hübriidseid järglasi, kuid nende eluvõime on väiksem. Tavaliselt on järglased steriilsed. Seega võiks neid alamliike käsitleda ka eraldi liikidena. Arvatakse, et nad said alguse ühisest eellasest Spalax mimtus, kes elutses selles piirkonnas 500000 aastat tagasi (leitud on selle eellase fossiile). Neutraalse väärtusega ümberkorraldused kromosoomides toimusid üksikutel isenditel, kuid isoleerisid nad ülejäänud populatsioonist. Isolatsioonile ja edasisele divergeerumisele aitas kaasa ka suhteliselt paikne eluviis. Liigiteke populatsiooni väikeste alaosade eraldumise teel (quantum specification)....

Geneetika
57 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Jõevähk

a Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Jõevähk on morfoloogiliselt vähevarieeruv ega moodusta selgeid alamliike . Jõevähk elutseb ainult magevees ning ta geograafiline levik hõlmab Euroopa mandri kesk ja lääneosa (Läänemere ja Põhjamere lõunakalda vesikonnad ning Doonau jõgikonna keskjooks). Sissetoodud liigina elutseb ta Taanis, Rootsis, Briti saartel, Portugalis ja Marokos[1, 2]. 2. Muud jõevähklased Peale jõevähi elab maailmas üle 500 liigi mageveevähi, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis. Jõevähk on ainus kohalik vähiliik kogu Baltikumis, aga Leedus ja...

44 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat: kanep

Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist) · Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike , vorme, varieteete: · C. intersita · C. americana · C. chinensis · C. erratica · C. foetens · C. generalis · C. gigantea · C. kafiristanica · C. lupulus · C. macrosperma · C. ruderalis · C. sativa (Grass) · C. sativa 'Chamaeleon' · C. sativa 'Finola' · C. sativa 'Grace' · C. sativa 'Medisins' · C. sativa indica (Grass) · C. sativa intersita · C. sativa L. 'USO 31' · C...

Inimese õpetus
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tiigrid - (Panthera tigris)

Tiiger (Panthera tigris): KEHAEHITUS JA VÄLIMUS Ta kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Tiigri tüvepikkus on 180-280 cm, sabapikkus umbes 90 cm, mass 227-272 kg. Äärmiselt iseloomulik on ta ristvöödiline karvastik, mille järgi eristatakse mitmeid alamliike . Indias kohtab vahel looduses ja ka kasvatatakse valgeid tiigreid. (Loomade elu, 1987 LEVIALA Tiigri arvukus on pidevalt langenud. Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas, Hindustani poolsaarel, Nepaalis, Tais jne. selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Harilik mänd

Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Lai areaal ja kasvukohtade suur varieeruvus on põhjustanud suure morfoloogiliste tunnuste varieerumise männi kui liigi piires, siiski loetakse enamasti neid teisendeid üheks liigiks ja võimalikke alamliike (umbes 5) ei vaadelda eraldi üksustena. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool...

Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metsanduse referaat

Metsa majandamine jaotub erinevateks, ent omavahel seotud ptotsessideks: Metsaressursi planeerimine annab ülevaate sellest, kui palju meil on metsa, mida ja kui palju võime seda raiuda ning milliseid töid peame tegema, et metsa väärtus säiliks ja tõuseks. Metsakasvatus tähendab puude istutust, nende kasvutingimusi parandava valgustusraie tegemist, harvendusraiet ja uuendusraiet. Ka lageraie, mis on üks uuendusraie alamliike , on teatud tingimustel vajalik metsakasvatuslik võte. Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks. Täpsed tingimused ja piirangud metsamaterjalide tootmisele seavad metsakasvatuslik pool ja metsaosale püstitatud eesmärk. Turustamine on toodetud metsamaterjali müük, mis peab silmas turu reegleid ja riigi huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Neil on veel ka kaks täiendavat suguelundit, millest üks paikneb suuava all, teine aga ­ spadix ­ tekkis neljast kokkukasvanud kombitsast. Selle abil annab isane emasele edasi spermatofoori. Vangistuses muneb emane kaks nädalat pärast viljastamist umbkaudu kümme muna, mille suurus on 4-5 cm. Noored laevukesed kasvavad madalates kaldaäärsetes vetes. Laevukeste eluea pikkus on teadmata. Kuut laevukeste liiki ning mitmeid alamliike võib leida vaid India ookeani idaosas, Vaikse ookeani edelaosas ning selle serval paiknevates meredes Austraaliast põhja pool. Kunagi olid laevukesed äärmiselt rohkearvulised. Nende kojad on aga muutunud soovitud suveniiriks ning seoses sellega on laevukeste read hõrenenud. Hetkel eksisteerib laevukeste kaitseks mitu programmi. Laevukeste kodadest valmistatakse lauanõusid, ehteid ja nööpe. Vaikse ookeani paljudel saartel süüakse laevukeste liha. LAEVUKESTE ISELOOMULIKUD OMADUSED...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Pruunkaru

Pruunkarude levik ja arv maailmas 12 13 Karujaht Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40­45 karu. 2010. aastal on samuti lubatud lasta 60 karu. 14 Alamliigid Laia leviala tõttu eristatakse mitmeid alamliike : Euroopa pruunkaru Süüria pruunkaru Grislikaru Siberi pruunkaru Kamtsatka pruunkaru Mandzuuria pruunkaru 15 Kasutatud kirjandus Pruunkaru ­ bio.edu.ee Pruunkaru täiendav info Pruunkaru ­ Vikipeedia Brown bear ­ National Geographic The brown bear population in Estonia: current status and r Pruunkaru ­ Referaat 16 Tänan tähelepanu eest!...

Ökoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tiigrid

7 LÕPPSÕNA.......................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Tiiger on maailma suurim kaslane. On erinevaid alamliike . Nad erinevad üksteisest suurus, värvus ja karvkatte poolest. 3 1.TIIGER Tiiger on kõige suurem kaslane ­ ta võib kaaluda ligi 300 kg ja olla üle 3 m pikk. Tiiger on dzungli kõige kardetuim kiskja. Üldiselt on tiiger aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett...

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Püsikud

Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid...

Aiandus
83 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuuletallaja

Tuuletallajate kevadine läbiränne kestab maini. Arvukam sügisene läbiränne jääb augustisse ja septembrisse, viimaseid isendeid võib näha kuni novembrini. Tuuletallaja arvukus vähenes Eestis 1970.-1980. aastatel, viimasel aastakümnel on arvukus püsinud stabiilsena 200-500 ümber. Tuuletallaja endeemilisi alamliike leidub ka Atlandi ookeani saartel. Tuuletallaja on inimesele kasulik, sest ta hoiab putukate ja kahjunäriliste arvu kontrolli all. Tuuletallajat hävitavad taimekaitsevahendid ja algupäraste biotoopide hävimine. Ajaloos on olnud perioode kus tuuletallajat isegi kütiti Tuuletallaja elab tavaliselt 3-4 aasta vanuseks. Tuuletallaja on Eestis III kategooria kaitsealune lind, see tähendab, et tuuletallaja on Eestis suhteliselt tavaline liik, kuid on võimalik tema arvukuse kriitiiline langus....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Sookilpkonna iseloomustus

Niisiis võib arvata, et põhja pool Narva­Pärnu joont seda liiki otsida ei tasugi. Samas võib aga KaguEesti juuli keskmine temperatuur mõnel soojal suvel sinna küündida. Elupaik ja eluviis Sookilpkonna isendid ei näita levila eri osades üles selget geograafilist muutlikkust. Seetõttu pole õnnestunud sookilpkonnal alamliike eristada. . Tema seljakilbi pikkus on 20­30 cm. Kilp on ovaalne sile ja pruunikas, kaetud kollaste täppide ja triipudega. Pea, kael ja jalad on samamoodi tumedad kollaste täppidega . Kõhuosa on kollakas, mida sageli läbib must muster. Kõhukilbi ristside võimaldab kilbipoolte vaevumärgatavat liikuvust .Saba on kilpkonna kohta pikk ja moodustab kilprüü pikkusest poole . Elupaigana eelistab ta soid ning mudase põhja ja lauge kaldaga tike,järvi ja jõekäärusid,...

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Jäälind

a. ispida L. on suurimate kehamõõtmetega alamliik. Ta jõuab oma pesitsusareaali idapiirini Luga, Velikaja, Daugava ja Nemunase jõgikonnas, põhjapiir kulgeb Laadoga­ Turku­Dalarna­Oslo­Hardangeri joonel. Nominaatvorm A. a. atthis asustab Venemaad ja Siberit ning lõunapoolset Euroopat ja Põhja- Aafrikat. Kaug-Idas, Kagu-Aasias ja Indias elutseb vähimate mõõtmetega A. a. bengalensis Gm., Jaapani saartel aga A. a. japonicus Bp. Jäälinnu alamliike võrreldes ilmneb selgesti Bergmani reegel: jahedamas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojemate alade omadel, samuti Alleni juhis: põhja pool levinud linnud on tumedama sulestikuga. Esimesena on jäälindu Liivimaal maininud Jakob Benjamin Fischer (1791) oma Liivimaa looduskirjelduse neljandas osas: tegu on siin jõgede ääres elutseva ja sügiseti lahkuva liigiga [4]. Lõunapoolsemates Balti provintsides paistab jäälind juba varem tuntud olevat ­ nii on teda...

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Liik

Fülogeneetilised (kladistilised) liigid Sama esivanemaga organismide grupp. Päritolu säilitab oma puutumatuse ajas ja ruumis. Mingil ajal toimub selles grupis liikmete lahknemine teineteisest ning kui see lahknemine ilmneb, saab kaht populatsiooni lugeda erinevateks liikideks. Erinevad evolutsioonilistest liikidest selle poolest, et uute liikide arenemisel vanemliigid surevad taksonoomiliselt välja. Alamliike kui sellised ei eristata. Ökoloogilised liigid Organismide hulk, mis on kohanenud keskkonnas kindlatele ressurssidele ehk nissidele. Bioloogilised liigid Väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. Samasse liiki kuuluvad isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning saada paljunemisvõimelisi järglasi. Seda seletust on kritiseeritud, sest fraas 'vaba ristumine' ei ole üheselt määratletud. Seda kontseptsiooni kasutatakse laialdaselt...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Uisutamise ajalugu

Mängijad kannavad erinevaid kaitsevahendeid, näiteks kiiver, põlve-, õla-, küünarnuki ja säärekaitsmeid. Esimene jäähoki võistlus peeti 1853. aastal Kanadas. Algselt mängiti eestis jääpalli, aga 1933. Aastal mindi üle jäähokile, kuna see ei vajanud nii suurt väljakut ja nii paljusi mängijaid. Kokkuvõte Uisutamine on nii spordiala, kui ka lihtsalt tegevus vaba aja sisustamiseks. Uisutamisel on palju erinevaid alamliike , ja on olemas nelja sorti erinevaid uiske. Uisutada saab talvel kui sa suvel. Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Uisutamine · http://et.wikipedia.org/wiki/Jäähoki · http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine · http://en.wikipedia.org/wiki/Speed_skating · http://en.wikipedia.org/wiki/Roller_skating · http://en.wikipedia.org/wiki/Roller_skates · Tea laste- ja noorte ensüklopeedia · http://en.wikipedia.org/wiki/Ice_skating ·...

Kehaline kasvatus
40 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b....

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Basskitarri roll muusikas

Roll muusikas Rokk Terminit ,,rokk" kasutatakse paljude stiilide kirjeldamiseks, alustades ebakõlas oleva kvint- akordidega trash-metal'is kuni soft-roki õrnade harmooniateni. Rokil on rohkem alamliike kui ühelgi teisel muusikavormil. Rokk on kitarripõhine muusikastiil, mida tavaliselt mängib neljaliikmeline grupp, enamasti kitarr, basskitarr, trummid ja vokaal, kuid on ka viieliikmelisi bände, kus on tavaliselt juures klahvpillid või teine kitarr. Roki taktimõõt on tavaliselt 4/4. Bassimängija ülesanne on igas rokizanris sama: visandada akordide sarja, samal ajal kokku mängida trummidega, et luua võimas ja kaasakiskuv rütm. Kitarrisoolod on rokis...

Muusika
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun