*Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais 4)suhkrumais 5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais) 6)vahamais 7)sõkalmais Hirss *kahte liiki: 1)harilik hirss 2)nuihirss *igas pähikus 1 õis *harilik hirss jaotatakse 5 alamliigiks: 1) laiuv-haruline 2)püstjasharuline 3)lõppharuline 4)ovaalne 5)kompaktne Itaalia nuihirsi alamliigid: 1)tsümiis 2)mohaar Sorgo(sorghum moench) *kultuursorgo jaotatakse kaheks alamliigiks: 1)haruline 2)tompjassorgo *kasutamisotstarbe järgi jaotatakse sorgot 3 rühma: 1)terasorgo(terade saamise pärast, sõkaldega kaetud) 2)suhkrusorgo(söödaks ja siirupi valmistamiseks, kõrgekasvulised)
Elevant Elevantide hulka ei kuulu mastodonid, kes kuuluvad sugukonda Mammutidae, ega sugukonda Gomphotheriidae kuuluvad perekonnad. "Loomade elu" nimetab elevantideks kõiki londilisi[1], kuid see seisukoht pole üldtunnustatud. Üleüldse pole väljasurnud londiliste klassifikatsioon veel kindlaks muutunud. Eristatakse elevandiperekondi Primelephas, Elephas, Loxodonta, Mammuthus, Stegodon, Stegodibelodon, Stegolophonodon ja Stegotetrabelodon. Neist kõik peale kahe on välja surnud. Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim nendest ja suurim maismaaimetaja üldse on aafrika elevant (Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant ol...
Mais Botaaniline nimetus harilik mais Hedi Taelma Ajalugu Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m ...
pamparebane (Dusicyon), kõrvukrebane (Otocyon), hallrebane (Urocyon) ja polaarrebane (Alopex; kõige lähedasem). Nii hall- kui ka polaarebaseid on tahetud liita perekonnaga Vulpes. Üks ettepanek on vaadelda perekondi Vulpes, Fennecus ja Urocyon, kuid mitte perekonda Alopex) koera perekonna (Canis) alamperekonnana. Põhjaameerika punarebast on mõnikord nimetatud eraldi liigiks Vulpes fulva, kuid enamasti arvatakse ta punarebase alamliigiks (Vulpes vulpes fulva). (Punarebase levik) Kokkuvõte Rebane ehk punarebane on koerlane, kes elab Euraasias ja Põhja.Aafrikas. (euroopa punarebane) ning Põhja-Ameerikas(ameerika punarebane). Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Seljakarvad on oranzid. Eelistab mitmekesist elupaika, Eestis metsatukkasid
antud temperatuuril, on tegemist luminestsentsiga (lad. = valgus). Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. "Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks. Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad
Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest. Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis Isiksus- on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid(isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.) Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Inimene- Homo sapiens ('tark inimene'), mille alamliigiks on omakorda homo sapiens sapiens (nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu. Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Intergratsioon- Üldõpetus-
Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid. Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3.Savannisebra (Equus burchelli) on sebradest kõige tavalisem ja laiemalt levinud liik. Jaguneb neljaks alamliigiks, mida on kerge eristada kaelavöötide arvu ja jalavöötide asetuse järgi. 3.1.Burchelli savannisebra (Equus burchelli burchelli), kes varem elas Oranje vabariigi territooriumil, on praeguseks hävinud. 3.2.Chapmani savannisebral (Equus burchelli antiquorum), kelle levila ulatub Lõuna-Angoolast Transvaalini, on kehal suhteliselt kitsad vöödid, mis laskuvad jalgadele, kuid ei ulatu kapjadeni. 3.3.Selousi savannisebral (Equus burchelli selousi), kes elab Sambias, Lõuna-
Polnud innovaatilised, ei uurinud oluliselt ümbrust. Peamised leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania Twiggy (OH 24 Homo erectus 1 - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid võrreldes eelnevate eellastega suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu Migreerusid Aafrikast välja Homo erectus 2 Elukohtade järgi jaotatud kümnekonnaks alamliigiks. Peamised leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud 2005 Gruusiast leitud mitu koljut Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H. sapiens'iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens'iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens'iga arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem
viisid inimese eellaste kujunemisele. Inimese eristumine inimahvidest toimus arvatavasti ajavahemikus 5-7 miljonit aastat tagasi. 1-5 miljonit aastat tagasi Aafrikas inimese esimesed esindajad nimega australopiteekus. Neist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Targa inimese üheks alamliigiks olid samal ajal Maal elanud neandertallased. Nad olid suhteliselt lühikest kasvu, pikkade käte ja lühikeste jalgadega. Praeguseni teadmata põhjustel surid nad välja umbes 35 000 aastat tagasi. PILET 8 1.Mitoosi faasid, kirjeldus ja tähtsus. Profaas kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaas kääviniidid lühenevad ja kromatiidid eralduvad ja liiduvad pooluste poole.
perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes KeskmassiiviniPrantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide Page 3 of 14 Tallinna Ehituskool siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400– 500 aasta vanuseks. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu. Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50– 60 m kõrguseks[3]. Suurimad puud on
Joonis 1. Kuusk Keila-Paldiski raudtee lähedal1 Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).
päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks olu- liseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neander- tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimes-
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks olu- liseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neander- tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimes-
juhuslikult sattuda eraldatud elupaika. Uues elupaigas võivad ökoloogilised (biol. ja abioloogilised) erineda endistest. Kui eraldunud pop. väike, on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Enamasti heidikud surevad . --- Et heidikud ei sureks, peab olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Võidakse klassifitseerida uueks teisendiks või alamliigiks. Liigiteke on slow as hell 10k a lahus olnud põhjapõdrad ikka alles alamliik. --- Kui heidikud naasevadtm siis kas 1) Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad edukalt ja sulavad aja jooksul tavaliselt kokku. 2) On tekkinud ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur, jätkavad iseseisvate liikidena 3) Osaline bioloogiline isolatsioon, peamiselt just viljastumisjärgne sobimatus. Ristumine piiratud, hübriidid arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
· Realistliku romaani lähianalüüs (probleem, süzee sündmustik, Balzac, Stendal...) · Realism vene kirjanduses, Tostojevski elu ja looming · Tostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelane Raskolnikov 23a vaene üliõpilane, juba mõna aega kooli ja tööta. Üksi oa väikses kitsas korteris, pole mitu aastat pere näinud. Teos rääkis mõrvari psühholoogiast. Läbivaks teemaks oli inimeste jagunemise küsimus, alamliigiks (harilikeks), kes järglasi ilma juurde toovad ja kõrgemad ehk need kes ümbritsevale uusi tähendusi annavad, nad toovad muudatusi, uuedusi ja on vägivaldsed. Elav, rahvapärane romaan- detektiiviloo elemendid, keerel intellektuaalse teema ümber. Küsimus kas seadused kehtivad vaid karjainimestele ja kas erandlik üliinimene võib ehk isegi peabki rikkuma. Raskolnikov pidas end kõrgemaks ja
nina. ,,Habe" lõua all rippuv pikkade karvade kaetud nahavolt. Pullidel sarved. Sarved on alguses karvased. Vana põder viskab sarvest peast juba oktoobri lõpus ning siis on jahimehel tgemist, et aru saada, kas on emane või isane. Sarved suurened igal aastal kuni umbes 6, 7 eluaastani, siis hakkavad sarved taandarenema. Põder elab harva üle 10a. Levik: Põder on levinud Põhja poolkera parasvöötmes, Euraasias. Põdrad on jaotatud 8 alamliigiks. Põdra ,,päriskodu" on Rootsis. Eestis levinud euroopa põder. Arvukus Eestis: ~12 000. Toitumine: Täiskasvanud põder sööb päevas ~30kg massi. Ta on dendrofaag sööb puude/põõsaste võrseid, koort, lehti jms. Sööb ka rohttaimi, kuid see on talle raske tänu pikkadele jalgadele. Kõige maitsvam põdrale on pihlakas. Suvel toitub palju kaskedest. Üldiselt sööb suurt osa meie lehtpuudest. Ei meeldi lepp, leeder. Sigimine; Jooksuaeg algab augusti lõpul, saavutab
sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi.
suuteline kohe ujuma. 2. VIIGERHÜLJES (Phoca hispida) on väiksem ja saledama kehaga. Täiskasvanud isendite pikkus on kuni 1,5 m ja kaal kuni 60 kg, harva üle 90 kg. selg ja küljed tumepruunid, varustatud piklike heledate rõngaslaikudega. Kõhupool heledam, üksikute tumedate rõngaslaikudega. Viigerhülge päriskoduks on Põhja-Jäämere bassein. Läänemeres elab ta jäänukloomana ehk reliktina hilisjääajast, olles siin kujunenud eri alamliigiks. Kõik hülged toituvad kaladest. Poegib jää peale- pojad pika pehme valge karvaga, võimelised ujuma hiljem. 3. HALLHÜLJES (Halichoerus grypus) on Läänemere hüljeste hulgas suurim. Kuni 300 kg, kuni 2,7m. Pruunikashall, emased heledamad. Tavaline ka meil. Eelistab avamerd, 1-2 poega. Mitu nädalat- 1 kuu, lähevad vette. 4. PRINGEL (Phocaena phocaena) vaalaline. Kuni 1,7 m, on leitud eesti vetest. Armastab rannikulähedasi alasid
Millega ta seda õigustab? Ciorani arvates iga tunde läbi elamisele järgneb häbi. Sama tunde mitmekordsel läbielamisel muutub see tunne aga tavaliseks. See aga muudab inimest vanameelseks. Inimesed kes sooritavad oma tunnete harjal enesetapu on ainsad kes väärivad Ciorani meelest mainimist. Sest enesetapp on ainus tunne millele ei järgne häbi. 4.Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciorona võitleb elu vastu kuna me oleme muutunud selgrootuks alamliigiks, mis valgub üle mateeria ja rüvetab tema oma limaga. Elu on Ciorona meelest täis ainult kibestumisi. Elada tasub vaid umbes kolmekümnenda eluaastani. Nii kaua on veel midagi uut leida. Pärast seda on vaid üks kordus teise otsa. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel
kasvavad või lamedad õhukesed . Võivad olla veel keskmise arenuga rünkpilved või võimsad tornikujulised , sademed võimalikud kui lühiajaliselt . Suured tornikujulised võivad niipalju niiskust koguda et osa vajub läbi õhuvoolude ikka maa peale ja võiv vihma sadada. 11) Rünk-sajupilved ehk äikesepilved ( Cumulonimbus Cb) - Vertikaalarengu pilvede kõige võimsam vorm. Vastavalt vertikaalsele arengule jagunevad kolmeks alamliigiks: Cb calv, Cb cap, Cb inc. Algavad kondensatsiooninivoost ja võivad ulatuda konvektsiooninivooni, seega võib nende kõrgus alusest tipuni tropikas olla ule 20 km. Tugev vihm, äike. Väga ohtlikud lennundusele . Võivad olla ümaratipulised ( kiilaspea) , pilve areng pole veel konvektsiooninivooni jõudnud ja seetõttu pole tipp laiali valunud. Juustega liik , laialivajunud tipp , ohtralt sademeid ja äikest
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
puuliikide vähenemise. Männimetsade mõningane uus laienemine algas ligikaudu 3000 aasta eest ja sõltub tänapäeval eelkõige inimese kaasabist. Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Sageli kasvab ta puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades. Segapuistus on ta kaaslaseks tavaliselt kuusk või kask. Peamiselt kasvukohast tingitud puude suurte välistunnuste varieeruvuse järgi on harilik mänd jagatud mitmeks alamliigiks või teisendiks. Näiteks madalatüveline ja okslik rabamänd (P. sylvestris var. nana) või rannaluidetel meretuulte poolt mõjutatud ühekülgse võra ja viltuse tüvega madal P. sylvestris f. deflexa. Omal ajal tekitas meie metsakasvatuses probleeme kõvera ja oksliku tüvega ning Eesti kliimaoludele ebasobiv darmstadti mänd (P. sylvestris var. superrhenana, var. haguenesis). Need tänaseks raiutud rohked darmstadti männipuistud rajati aastatel 18701885 Saksamaalt Darmstadti
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
