22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse, sest rahvas ei taha enam vägivallatsemist,sellega diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine 1795-seadusandlik korpus-koosnes alamkojast ja ülemkojast seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi
Prado muuseum · Üks vanimaid traditsioone on tants ,,Flamenco" mida tantsitakse baarides, klubides, tänavatel jne https://www.youtube.com/watch?v=XNhfV_53W7A · Talvel korraldatakse jõululaat mis kestab 2-3 päeva ja inimesed on riietunud kostüümidesse Poliitika ja erakonnad · Hispaanias on parlamentaarne monarhia · Seaduseandlik võimuorgan on kahekojaline parlament mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ning 226 liikmelisest ülemkojast · Kõrgeim kohtuorgan on riigikohus · Linnavolikogu koosneb viiekümne seitsmest liikmest kellest üks on linnapea · Madridis on palju erinevaid erakondi · Erakond Podemos · Erakond Ciudadanos · Sotsialistid · Liberaalid
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
· 1760ndatest saab Inglismaal alguse tööstuslik pööre · See levis mujale Euroopasse pärast suurt Prantsuse revolutsiooni INGLISMAAST SAAB JUHTIV TÖÖSTUSRIIK KOGU MAAILMAS. 19.saj · Inglismaa on eeskujuks paljudes alades teistele riikidele ( majandus, sisepoliitika, kultuur, välispoliitika) · Probleemid Iirimaaga 1840.a oli suur ikaldus II Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil § 8 Parlament tuli esimest korda kokku 1265, koosnes Alamkojast ja Lordide kojast (Ülemkojast). Parlamendi ja kuninga vahel käis pidev võimuvõitlus. Inglise parlamentarism on olnud eeskujuks kogu maailmale. 1603-1625 oli Inglismaa kuningaks hukatud Mary Stuarti poeg James I, tema järel eelmise poeg Charles I (1625-1649), mõlemad valitsesid absolutistlikult. Kuninga piiramatu võim takistas Inglismaa arengut. Kuninga vastu olid ka mitmed ühiskonnakihid puritaanid, uusaadlikud.
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Hispaania Euroopa turismigeograafia Pärnu 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................3 lk. 2. Loodus...................................................................................................4 lk. 3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibr...
Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi- in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil.
mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli vaja maksude kehtestamiseks saada alamkihi nõusolekut. Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal.
Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva. Rüütliks said aadli päritolu noorukid; 7 aastaselt alustasid nad paažina 15. aastaselt kannupoiss ja 20. Aastaselt löödi rüütliks
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
· baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Poliitiline süsteem Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
1794 juuli Robespierre ja tema lähimad kaaslaseda arreteeriti ning hukati. Tühistati 1793.a. põhiseadus 1795 Võeti vastu uus põhiseadus. Parlamendiks sai Seadusandlik Korpus, mis koosnes alamkojast ja ülemkojast. Korpus valis omakorda direktooriumi ehk kollektiivse valitsuse. 9.november 1799 Napoleoni riigipööre, konsulite ajastu Prantsusmaal Revolutsiooni tagajärjed: * monarhia kaotamine * feodaalkorra hävimine * vabariigi loomine * inimesed võrdsed seaduse ees * eraomandi puutumatus * rahvustunde tõus
sümboolikat. · Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast. · Ajalehtede lugemine on keelatud. · Ei tohi plaksutada · Hoones on üle 100 treppide ja 3 miili koridori. Tal on oma spordisaal, lasketiir ja juuksurisalong. Parlament · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. Alamkoda · viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. · Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust.
aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine ja tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. 1628
põhjalaiusel 20° 25' Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. ( 1 ) Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus , mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast . Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ( "päikeseketas" ), mis kujutab punast 4
20. Ühekojaline ja kahekojaline parlament. Kahekojalise parlamendi ülemkoja moodustamisel kasutatavad tsensuslik ja territoriaalne põhimõte, näiteid kasutavatest riikidest? (vana õpik lk 101-104) Ühekojaline parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu ning see omab seadusandlikku võimu. Ühekojaline parlament on omane eelkõige unitaarriikidele. Ühekojaline parlament on näiteks Rootsis, Eestis, Lätis ja Taanis. Kahekojalised parlamendid koosnevad ülem- ja alamkojast. Alamkoda valitakse rahva poolt ning see täidab ühekojalise parlamendi rolli. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan (Suurbritannia Lordide koda koosneb aadlikest) või mõeldud esindama regionaalseid huve (suurtes riikides delegeeritakse parlamenti kohalikud saadikud või ka ülemkoja valib rahvas). Ülemkoda koosneb vaid esinduslikest, haritud ja kõrgema klassi inimestest. Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve
2. Riigikord ja rahvastik 2.1. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati pärast II maailmasõda 1947. aastal. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu. See koosneb alamkojast ehk esindajatekojast (Shugi-in) ja ülemkojast ehk nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu. Kui kojad jäävad eriarvamusele, siis mõne seaduse puhul on esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni
Suurbritannia riigikeeleks on inglise keel, mida üle maailma valdab ligi 2 miljardit inimest vähemalt elementaarse suhtlemise tasemel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08) Suurbritannia riigikorraks on parlamentaarne monarhia, riigipeaks on alates 1953. aastast Elizabeth II, kellel on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega. Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendatud Kuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Suurbritannia valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev.
revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid
oma 1820°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. 6 3 POLIITIKA 1978. aasta põhiseaduse järgi on Hispaania parlamentaarse monarhiaga riik. Riigipea on kuningas, kelle troon on päritav. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline, mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ja 259 liikmelisest ülemkojast. Hispaania täidesaatvat võimu teostab valitsuse esimees ehk peaminister ning ministrite kabinet. Peaministri kandidatuuri, kelleks on tavaliselt parlamendi enamuspartei või koalitsioonipartei esimees, seab üles kuningas ja kinnitab parlament. Praegu on valitsev partei peaminister Jose Luis Zapatero juhitav Sotsialistlik Erakond, kes saavutas 09. märtsil 2008. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 169 kohta.
· Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat. · Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast. · Ajalehtede lugemine on keelatud. · Ei tohi plaksutada. Parlament · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. · Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ning monarh. Alamkoda · Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Act'i alusel alamkoda, mis
puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu. Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga- aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid toimuma iga kahe
4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole. Seda asendavad mitmed põhiseaduslikud aktid, seadused, põhiseaduslikud kokkulepped ja tavad ning ülemkohtu otsused. Riigipea on kuningas/kuninganna (alates veebruar 1952 Elizabeth II), kellele kuulub kõrgeim võim. Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita. See koosneb printsidest, päritava aadlitiitliga peeridest, monarhilt saadud eluaegse aadlitiitliga isikuist, Sotimaa peeride seast valitud esindajatest, eluaegsetest Iiri peeridest, kõrgematest kohtuametnikest, peapiiskoppidest ja piiskoppidest. Liikmete arvu pole täpselt määratletud. 8 5. Majandus 19
kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde · 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid, et kehtestada uusi riigimakse · Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast. Võimul oli Elizabeth I, keelel lapsi polnud, ja seega sai võimule tema troonikonkurendi Mary Stuarti poeg, Soti kuningas James I nime all: · Alus Stuartite dünastiale · Soovis olla absolutistlik valitseja, ei meeldinud parlamendi võim · Parlament: määras makse, monopolide reguleerimine Võimule sai Charles I: · Parlamendi-vastane tegevus (nt kinnitamata maksude kogumine), väitis et kuningavõim ei sõltu parlamendist
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ü...
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7....
stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad
läksid seejuures tülli parlamendiga, sest üritasid ilma viimase nõusolekuta kehtestada makse. 1640 oli Carles I sunnitud vahepeal laiali saadetud parlamendi (nn Pikk parlament, 1640 - 1648) taas kokku kutsuma, et saada enesele toetust Šotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks. Tollane parlament koosnes kahest kojast: Ülemkojast (ing k House of Lords – Lordidekoda), kuhu kuulusid päritavate kohtadega kõrgaadlikud ja vaimulikud ning Alamkojast (ing k House of Commons), mille valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meestest. Parlamendi ja kuninga vastasseis maksuküsimustes ning kuninga ja parlamendi volituste suuruses kasvas üle kodusõjaks (1642 – 1648). Kodusõjas kandus sõjaline ülekaal parlamendi sõjaväe poolele (nim ümarpead), milles olulist rolli mängisid hästi distsiplineeritud ja usuliselt motiveeritud
(Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd.
üle ning Inglismaa kaotas oma territooriumi Prantsusmaal. 13. saj-l kujunesid välja parlamendid. Vastu kuninga tahtmist pidi John Maata nõustuma Magna Chartaga 1215, millega tunnustati aadlite privileege. Sellest sai alguse ka kohtusüsteem ning kuningavõimu asus kontrollima kõrgaadli nõukogu. Viimasest sai alguse parlament (1265). Lisaks rüütlitele said esindatuse linnad ja vaimulikud. Parlament jagunes ülem- ja alamkojast. Prantsusmaal kutsuti parlament kokku kuninga soovil. Philippe IV Ilus, kes oli rahahädas, soovis kehtestada uusi makse ning vajas seisuste nõusolekut. 1302 kutsuti seepärast kokku generalstaadid. Viimane ei olnud siiski nii mõjukas kui Inglise parlament. Samuti ei tekkinud Inglismaal teravaid seisusevahesid kui Prantsusmaal. Viimaseks paganlikuks saarekeseks jäi Põhja-Euroopa (Baltimaad). Baltimaade ristiusustamine sai alguse 12. saj lõpul
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...............................................................................................................
b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega:
peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott. Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskogu; mis koosneb ülemkojast e. Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister. Kehtib 1997.a. põhiseadus. Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in/km2, tihedaimalt on asustatud Sileesia (381 in/km2), hõredaimalt piki riigi ida- ja läänepiiri paiknevad vojevoodkonnad. 61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%)
Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut. b) Levellerite liikumine: · Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. · Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele. · Parlament koosnegu vaid alamkojast. · Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik. · Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele. · Liikumise kõrgpunkt Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha. · Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile. c) Tõelised Levellerid: · Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis ...
moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse nimetada või ametist tagandada. Ta sõlmib rv lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress arvestab seadusi luues. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast e esindajate kojast ning ülemkojast e senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane
sajandi algul. Kuninganna ametlik tiitel on Elizabeth the Second, by the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and of Her other Realms and Territories Queen, Head of the Commonwealth, Defender of the Faith. Monarhil on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega. Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Britannial ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Alamkojas on 659 kohta, Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil - oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat loetakse valituks. Valitsuse poolt reformitavas Ülemkojas ehk Lordidekojas vähendatakse päriliku tiitliga aadlikke osakaalu ja suurendatakse eluajal tiitli omandanute osakaalu
Riigiduuma kokku tulekut oli valitsus välja kuulutanud eelpool mainitud Venemaa esimese põhiseaduse, millejärgi oli sisuliselt kogu riigivõim endiselt tsaari käes ja talle jäi terve hulk seadusandlike ja täitevvõimu õigusi, muuhulgas kontroll armee ja välispoliitika üle ja ka võim saata laiali Duuma ja ametist tagandada oma ministreid. Duuma pidi selle seaduse järgi koosnema kahest kojast, ülem- ja alamkojast. Ülemkojas määrati pooled ametisse tsaaripoolt, alamkoda aga valiti valimisõiguslike meeste poolt salajase hääletamise kaudu. Valimised toimusid nii, et kõigepealt valiti valimiskogu, kes siis omakoda valisid omaseast uued valijad 9 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 84 7 kes alles siis valisid Duuma saadikud
Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne. Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet enamasti sellega, et need parandavad seadusandluse ja üldse paralamendi tegevuse kvaliteeti. Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi erinevusi ei ole. Ülemkoda valitakse otsestel valimistel ning just see on paralmendi tähtsamaks osaks. PRESIDENDI VALIMISED. Umbes pooltes parlamntaarsetes vabariikides valitakse president kautselt, umbes pooltes otseselt. Presidendi otsevalimist eelistavad enamsti maad, kus riigipeal on laialdased võimupiirid. Kaudsetest presidendivlaimistest on levinuim riigipea valimine parlamendi poolt.
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
nimekirjadega (ka Eestis 1991-93)- valitakse erakondi, mitte isikuid (nt Rootsi). Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas
Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti
Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga kahe aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas
lordide kojas osaleda. Kõik lordid ei löö kaasa lordide töös. Töötav osa on enam vähem sama suur kui alamkoda. Lordide koja pol meelsus oluliselt mitmekesisem kui alamkoja oma . Lordide koja esindajate hulgas suure osa moodustavad mitmepinklased, kes otseselt ei toeta ühte parteid , kuid üle poole on neist konservatiivide toetajaskond. Lordide koda ei algata seadusandlust, ei hääleta eelarve ja maksustamisega ja raha kogumisega seot seadusandlust . Lordide koda peab heaks kiitma muud alamkojast tulnud seadused, kuid lordide koda ei tohi vastu hääletada seadustele , mis tuginevad valitsuse programmile. ( Salisbury /addisoni doktriin) .Võib Seadusandlust tagasilükata juhul kui see läheb vastuollu olemasoleva seadusandlusega. Käsit kui briti parl juriidilise analüüsi keskust muuhulgas ka põhjusel , et lordide hulka kuulub suurem osa juhtiatest õigusega seotud asjaoludest, - 1,207 members 17
Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president
Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. Senjöörile nõu andmine.
kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. Senjöörile nõu andmine.
kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. Senjöörile nõu andmine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
