MARGARET HILDA THATCHER Lada Rosljakova 2015 Margaret Roberts 13. oktoober 1925 a. Grantham, Inglismaa. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteaust. 1947-1951 töötas keemikuna ja hiljem kolm aastat advokaatina. Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga ja 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. Varajane poliitiline karjäär Alamkoja liige (19591970) Valiti ta Britti alamkotta, kus oli saadik 1992. aastani. 1961 1964 oli ta pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. Haridusminister (19701974) Aastatel 19701974 oli Thatcher Edward Heathi valitsuses haridusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige. Falklandi sõda (1982) Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja
loodesse kaldunud · Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas. · Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell. . Parlamendi hooned · Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks. · Esimest korda ehitati see 11. sajandil. · Oli kõige esimene Londoni palee inglise kuningatele kuni enamus hävitati tulekahjus 1512. aastal. · Taastamisel säilitas palee oma algse stiili ja kuningliku residentsi staatuse. · Ehitus algas 1840 ja kestis 30 aastat · Disainiti selle risti-gooti stiilis. · Esimest korda sai seal parlament kokku aastal 1295. · Selle nimi tuleneb naabrist Westminster Abbeyst
nimi. · Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell. · Teine kell, mis on tornis tänapäevani, kaalub 13,76 tonni, on 2,2 m kõrge ja 2,9 m lai. · hakkas tööle 1859. aasta juulis. Parlamendi hooned Ajalugu · Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks. · Esimest korda ehitati see 11. sajandil. · Selle nimi tuleneb naabrist Westminster Abbeyst · Paleel on kaks struktuuri: Old Palace, keskaegne ehituskompleks, mille hävitas suurem tulekahju 1834.aastal ja selle asendus,New Palace, mis seisab tänini. · Oli kõige esimene Londoni palee inglise kuningatele kuni enamus hävitati tulekahjus 1512. aastal. · Pärast seda oli see pralamendi hoone, kus kohtumisi on toimunud alates 13. sajandist.
Sest valitseja on Jumalast ja otsekui tükike jumalikust sõltumatusest. Ainult Jumal üksi võib tema otsuseid hinnata ja tema isikut suunata. Kelle ees peaks Bossuet arvates valitseja vastutust kandma? Miks? Miks peavad alamad tunnistama valitseja tingimusteta autoriteeti? Kuivõrd veenev tundub sulle Bossuet põhjendus valitseja õigustest? Põhjenda oma arvamust. Töö tekstiga. Väljavõte ,,Õiguste deklaratsioonist" (1689) Westminstrisse kogunenud vaimulikud ja ilmalikud lordid ning alamkoja liikmed, selle Kuningriigi rahva kõigi seisuste seaduslikud, täievolilised ja vabad esindajad, esitavad Williamile ja Maryle, Oranje printsile ja printsessile, deklaratsiooni, mille ülalnimetatud lordid ja alamkoja saadikud on järgmiste sõnadega kirja pannud. Seaduste kehtestamine või nende muutmine kuninga poolt ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Alamatel on õigus kuningale palvekirju esitada
ettevõtteid (nt BP jt), vähendas makse jne. NOORUS JA HARIDUS • Sündis 1925. aastal vürtspoodniku Alfredi ja Beatrice Robertsi tütrena Granthamis Inglismaal. • Õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. • 1947–1951 töötas keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat. • Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga. • 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. TEMA PERE KARJÄÄR • Alamkoja liige (1959–1970) • Haridusminister (1970– 1974) • Opositsiooniliider (1975– 1979) • Suurbritannia peaminister (1979–1990) SUURBRITANNIA PEAMINISTER • Range rahanduspoliitika (toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted). • Riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine.
,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt.
Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937. aastal kokku ebademokraatlikult valitud rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdase õigustega president, kes võis välja anda seadusi, parlamendi laiali saata, riigikogu seadusi tühistada jne. Loodi kahakojaline Riigikogu 40-pealise ülemkojaga, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80- liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse. Rahva õigusi vähendati. Kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. Positiivselt võib lugeda aga majanduse arenemist, kuid selle peamiseks põhjuseks oli siiski maailmamajanduse elavnemise elavnemine. Suurendati ka riigi osalust eraettevõtluses ning laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jätnud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva
Inglise neoklassitsism Sandra Silver · 18. sajandi II pool · Robert Adami stiil · Rooma stiili leidlik interpretatsioon · Ühendatud Louis XVI ja antiik · Nt geomeetriliset ranges planeeringus ovaalsed ruumid · Adam kujundas kõigi oma majade interjöörid · Interjöör konstrastis eksterjööriga · Seinad kaetud stukist groteskimotiiviga · Ümarkaarsed seinanisid skulptuuridega · Inspiratsioon etruskide kunstist Harewood House Väike, ent monumentaalne Kedleston Hall. Triumfikaare sarnane keskosa, kahepoolne kaarjas trepp. Kõrgete akendega põhikorrus. Teise mõjuka arhitekti William Chambersi Somerset House Inglise alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab sissekäigu esile sammasportikusega, rusikamotiiv. Osterley Park (Robert Adam) Pulteney Bridge Bathis Osterley Parki Etruskide saal. Etruskide hauakambrite seinamaalingutelt pärit motiivid, valgel foonil must+puna...
nõukogu). 2002.aasta oktoobrist on konkurss võetud EMCY ( Euroopa noorte muusikute konkursside liidu) liikmeks. Fr.Chopini loomingule pühendatud V rahvusvaheline Läänemeremaade noorte pianistide konkurss toimub 27.01.2004 - 01.02.2004 a. 4 Tradisioon Poola konstitutsioon kehtib alates 1997. aastast. President valitakse rahva poolt viieks aastaks. Parlamendi alamkoja (Sejm) 460 liiget ja senati 100 liiget valitakse neljaks aastaks otsestel valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ja näiteks kapsa ja seentega Chopin, teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski täidetud pirukad (pierogi). Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja ja Krzysztof Kieslowski, meie hulgast lahkunud paavst Johannes Paulus II.
· Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2
Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist. Inglismaa parlament koosnes kahest kojast: Ülem- ja alamkoda. Alamkoja liikmed valiti. Kuningas ei saanud parlamenti laiali saata. Parlamendi loata kehtestatud maksud tühistati. Absolutism Parlamentalism Võim on jagamatu Võim on jagatud Riigijuht võib anda välja seadusi ilma Parlament pidi heaks kiitma riigijuhi poolt heakskiiduta kehtestatud seadused Kuningas võis laiali saata parlamendi Kuningas ei tohtinud parlamenti laiali
ja Stuartite dünastiast James I) pidid arvestama parlamendi otsustega. • Charles I (1625-1649) katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata.(õ.lk. 17-18). • Toorid (tänapäeval konservatiivid) ja viigid (liberaalne partei) kujunesid välja 18. sajandi alguses. • Inglise parlamentarismi eripärad: kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem (enamusvalimised), Ülem- ja Alamkoda ( juba 17. sajandil oli Alamkoja tähtsus palju suurem Ülemkoja omast). Absolutism ja parlamentarism mujal maailmas • 17.-18. sajandil kujuneb absolutism enamal või vähemal määral välja enamikus Euroopa riikides ( Hispaania, Preisimaa, Austria). • Venemaal kujunes absolutism, mis püsis 20. sajandi alguseni. • Peeter I (1682-1725), kes nooruses külastas Inglismaad pidas pärast parlamendi istungi jälgimist seda ülimalt veidraks valitsemise viisiks.
parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele. Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4. Riigikogu struktuur: poliitiline ja formaalõiguslik, riigikogu ülesanded, seaduseelnõu menetlemine Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega
·2002. a. Läks Hispaania üle euro kasutamisele, majanduse kiire kaasajastamine. 3 Seaduslikud võimuorganid Hispaania on parlamentaarse monarhiaga ühtne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979. aastal sõlmitud leping
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud
Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform) · Otsesed valimised · Põhiseadus (V. Linde, Reform) Ülemkoda · Rahandus (T. Rõivas, Reform) · Seisuslik esindusorgan · Regionaalse printsiibi alusel · Riigikaitse (M. Raidma, Reform) · Tööjaotus · Sotsiaal (U. Reinsalu, IRL) Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin Erikomisjonid Ministrite varasem töökogemus parlamendis
" Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur
Kohtuprotsessil mõisteti 133 isikut kokku 1163.a.-ks vangi. ,,Tartu vaim" kujunes diktatuurivastase võitluse sünonüümiks. 4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus
Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on
Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles
Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised
Hispaanias on ~40 miljonit elanikku. Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Tänapäeval räägivad üle 500 miljoni inimese maailmas hispaania keelt, mistõttu on see teine enam räägitud keel maailmas.1 Hispaania riigikord on konstitutsiooniline monarhia (riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega).2 Võrdluseks Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlament Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Alamkoja (Saadikute kongressi) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi, ülemkoja (Senati) kohad aga majoritaarse süsteemi järgi. Kongress koosneb 350 saadikust (see arv võib tulevikus muutuda, sest põhiseadus sätestab maksimaalselt 400 ja minimaalselt 300 saadikut), kes valitakse otse üldvalimistel iga nelja aasta järel. Senat on osaliselt otsevalitud (üldjuhul 4 senaatorit provintsi kohta) ja osaliselt
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr ke...
Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922. Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledzi tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledzi hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui Leinster House pidid olema valituse ja parlamendi ajutisteks asukohtadeks, ent täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi. Poliitika 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vabariik, kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal
Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Saatis parlamendi laiali, võttis endale lordprotektori tiitli. 5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi! Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda. Majanduslik areng kiirenes. Parlamendi tähtsus kasvas. 6.Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni ! Valmisõigust pole väikeomanikel, palgatöölistel, vaestel, naistel. Seadusandlike võimu teostab parlament, jaguneb Ülem- ja alamkojaks. Alamkoja valivad maaomanikud, kodanlased. Parlamnet hääletab seadusteja maksude üle, ning kontrollib ministreid. Täidesaatva võimu teostab kuningas. Kuningas nimetab ametisse ministreid, kes rakendavad seadusi, ning nimetab ülemkoja. 7.Nimeta valgustusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid
Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel
päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed. 1832. aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti ,,pehkinud kohad". Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks. Iirimaa näljahäda Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda
Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005. a.). Poola Vabariigi President valitakse üldistel otsestel valimistel ning tema ametiaeg kestab 5 aastat alates ametivande andmise päevast. Parlamendi alamkoja - Seimi koosseisu kuulub 460 saadikut, kes valitakse üldistel otsestel valimistel. Seim valitakse neljaks aastaks. Ülemkoja - Senati koosseisus on 100 senaatorit. Senat valitakse neljaks aastaks. Peaminister on Donald Tusk. Poola lipp on Poola riigilipp. Lipul on kaks ühesuurust laidu, ülal valge ja all punane. Lipu värvid on võetud Poola vapilt. Vapil on krooniga valge kotkas punasel taustal. Poola keel (polski, jzyk polski [jenzõk polski]) on lääneslaavi keel. Geograafiline asend
veebruarini 2011* Mu ammar Gaddafi - Liibüa tegelik valitseja alates 1969. Aastast* Tony Blair - Suurbritannia tööerakondlane * Gordon Brown - Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 11. maini 2010. 19972007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees* David Cameron - Suurbritannia poliitik, praegune peaminister, Briti Konservatiivse Partei liige. Ta valiti parlamendi alamkoja liikmeks 2001. aastal Oxfordshire'i Witney valimisringkonnast* Jacques Chirac - Endine Prantsusmaa president ja Andorra kaasriigipea* Nicolas Sarkozy - Prantsusmaa parempoolne poliitik, alates 2007. aasta 16. maist Prantsusmaa president ja ametikohajärgselt ühtlasi Andorra kaasvürst* Gerhard Schröder Saksamaa liidukantsler 1989* Angela Merkel - Saksamaa poliitik, alates 2005. aastast liidukantsler* Vladimir Putin 1999 Venemaa peaministriks saanud, kes hakkas taastama
mai -> 8.aug) *Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25.aprill 1945 San Francisco *Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel: liitlased lubasid NLi mõjusfääri Kesk- ja Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee. Otsustati: * Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid. * Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud. 5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi
muulast! See oli suurim toetusbaas, mis meil iseseisvusvõitluse perioodil nende hulgas kunagi olnud. Ka Lätis ja Leedus läks iseseisvusreferendum hästi. Üllatavalt hästi Lätis, kus paljud põhiliselt venelastega asustatud piirkonnad hääletasid Läti riigi iseseisvuse poolt. Hoopis uue hingamise andsid referendumitulemused meile läänes. Referendumil vaatlejana osalenud briti parlamendi alamkoja liige Philip Flynn kinnitas: "Oleme väga rahul Balti riikides korraldatud referendumite tulemustega, see on suure tähtsusega tegur, mis aitab lõpetada nõukogude massiteabevahendite spekulatsioonid, nagu oleks Balti riikides võimu juures "vähemuse natsionalistlik juhtkond". [E. Savisaar. Peaminister, lk.524] * 1. märts miilitsa asemele loodi politsei * 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputs) Moskvas
valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat. Volitatud delegaadi teooria Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) Diskreetse esindaja teooria Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond
Aastal. Kuna opositsioon valimisi boikoteeris, osutus Rahvuskogu vägagi õksmeelseks ja võttis vastu põhiseaduse, mis vastas riigivanema soovidele. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris
14 treiler- filmitutvustus. Alati pole sellised tähendusmuutused head. Näiteks sõna test kasutatakse nii mitmetes tähendustes, kuigi see on algselt laenatud pedagoogika ja psühholoogia terminina. Eestlased on unustamas sõnu katse ja proov katse ja proov, mis tihti sõna test või testima asemel sobiksid. Samamoodi pole mõtet kutsuda Riigikogu esimeest spiikriks, sest see on sobiv Suurbritannia parlamendi alamkoja ning USA Kongressi esindajatekoja juhataja puhul.15 Kui sõna laenatakse juba mitmendat korda, võib selle kuju olla erinev. Nii on juhtunud näiteks spordivahend reket (inglise racket) puhul- uuemal ajal kasutatakse ka homonüümi räkit. 16 Rahvusvaheliste sõnade puhul tuleb olla ettevaatlik. Välimuselt sarnased sõnad võivad tihti omada eri keeltes erinevat tähendust. Mitmelegi sõnale on tahetud inglise eeskujul anda uusi
Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid absolutistlikku valitsemisviisi tal kehtestada ei õnnestunud. 1640.aastal kokku tulnud parlament (sotimaa mässu mahasurumiseks vajas kuningas parlamendi abi), esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, mille järel Charles I saatis ka selle esinduskogu laiali. See sama aasta tuli kuningal jälle parlament kokku kutsuda. See läks ajalukku kui Pikk Parlament. Parlament koosnes kahest kohast. Ülemkojas istusid kõrgaadlikud ja vaimulikud. Alamkoja liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessost elanikkonnal. Parlament üritas kuningalt nõuda võimalikult suuri järeleandmisi- kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
7. tulemuste väljakuulutamine-ametlikud tulemused mõned päevad peale valimisi Seadusandlik võim e. parlament 1. Ühekojaline 3 · Moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu · Balti riigid, Skandinaaviamaad 2. Kahekojaline · Saksamaa, Suurbritannia · Alamkoda moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu · Ülemkojal on nõuandev roll; kinnitatakse alamkoja otsuseid · Ülemkoja moodustamiseks on kaks võimalust: a. Tsensuslik printsiip- õiguse kuuluda annab teatud seisus või ametikoht b. Territoriaalne printsiip-igast piirkonnast kuulub teatud arv esindajaid · Näiteks USAs igast osariigist 2 esindajat Senatisse Parlamendi töökorraldus Peamised ülesanded: 1. Seaduste algatamine ja vastuvõtmine 2. Seaduste menetlemine (sh lugemine ja hääletamine) 3
võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 2. Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused: Kahekojaline: Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Vähemtähtsam! Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele.Võib panna veto, kuid sellest on võimalik üle sõita. Kinnitab ametisse tähtsamaid riigiametnikke.Kaitseb osariikide vabadusi õigusi. Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ). Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 3.
Mõned ajaloolased, eriti marksistid, on kasutanud ka mõistet 'Inglise (kodanlik) revolutsioon', mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4. jaanuaril saabus ta 400 sõduriga nende vahistamiseks parlamenti, kuid nood olid asjast varem teada saanud ning ei olnud sel päeval parlamendi istungil kohal. Ka teised parlamendi liikmed keeldusid kuningaga koostööd tegemast, misjärel monarh parlamendist ja 10. jaanuaril ka Londonist lahkus
Ka väga kuulsad kõnelejad Charles de Gaulle (olulise tähtsusega olid II maailmasõja aegsed raadiokõned Winston Churchillilt ja Charles de Gaulle`ilt), Martin Luther King (kes 60-ndatel võitles mustanahaliste õiguste eest), Lenin, Hitler, Castro jne. (Aava 2003: 39) Inglismaad võib pidada Euroopaliku väitluse kodumaaks. Selle riigi tuntumad ülikoolid – Oxford ja Cambridge omavad väga pikaajalised väitlustraditsioonid. Alates 1911. aastast, mil suurenes alamkoja mõjuvõim Suur-Britannias, kujunevad välja omanäolised ja värvikad briti parlamendi väitlustraditsioonid, mis kujunesid sageli üsna ebadžentelmenlikuks, kus vastase isiku ründamine, siltide külgekleepimine ja muu säärane demagoogia olid üsna tavalised nähtused. Inglismaal paljudes ülikoolides on oma väitlusklubid, kus koosolekuruum on sisutatud alamkoja eeskujul. Inglise parlamendiväitluse traditsioonist on ka väga tugevalt mõjustatud
esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat: 1. Volitatud delegaadi teooria Selle põhimõtte järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga töötanud, sest seni pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Suurbritannia parlamendi alamkoja saadikud läksid XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamenti, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) 2. Diskreetse esindaja teooria Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes tegutsevad kuni järgmiste valimisteni oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid üles seadnud erakond.
97-99) Põhiseaduslik vorm Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik
künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud
Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas
Winston Leonard Spencer Churchill Nimi Klass Tartu 2012 1 Winston Leonard Spencer Churchill sündis 30. novembril 1874. a aristrokraatlikku perekonda Oxfordshire'is. Winston Churchillist sai 20. sajandi Euroopa ja maailma ajaloo võtmeisik. Winstoni Churchilli isa Lord Randolph Henry Spencer-Churchill (1849-1895) oli Suurbritannia Alamkoja liige ja rahandusminister. Ta teenis oma isa, kes oli Iirimaa asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Just siis kui Winston sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri. Randolph suri 24. jaanuaril 1895. a 45-aastaselt. Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ameerika finantsmaakleri tütar, kelle soontes voolas ka indiaanlase verd. Ta kohtus lord Randolphiga 12. augustil 1873. a
Iirimaa tahtis maaseadust, mis vabastaks neid endale maarentimisest ja tagaks neile õigusi ning soovisid viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda. Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tsartistid koostasid rahva harta -> soovisid üldist valimisõigust. Kehtestati salajane hääletamine ja kaotati parlamendisaadikute varanduslik tsensus. Tähtsaimad valitsushooned:
kahekordistamist, sotsiaalmaksu vähendamist kojukandega tegelevatele töötajatele ning postikuludu tõusu edasilükkamist. Valitsus kehtestas võimaluse 18-aastastele tellida omale vabal valikul aastaks üks väljaanne tasuta. ("Eesti Päevaleht'' 25.01.2009) Kevadel andis parlamendi alamkoda oma õnnistuse presidendi kavale allutada Prantsuse relvajõud taas NATO ühendatud juhtimisele. Nicolas Sarkozy ei soovinud otsust ainuisikuliselt teha, vaid saatis asja parlamendi ette. Alamkoja rahvusassamblee liikmetest 329 oli hääletusel lõpuks NATO ühise juhtimise alla pöördumise poolt ning 238 vastu. ("Eesti Päevaleht'' 18.03.2009) Valitsus hakkas riigi uut imagokampaaniat toetama ja jagas turismisektorile tänapäevastamiseks rohkem raha, sest 2008. aastal külastas Prantsusmaad 79,3 miljonit turisti, mis oli vähem kui aasta enne seda. Langus on toimunud eelkõige Ameerika turistide arvelt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
