Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
4. Seadusandlik võim: 4.1. Parlament: Seadusandliku võimu kandjaks võimude lahusust järgivas riigis on parlament (pr k parler – kõnelema).Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade
4.1. Parlament: Seadusandliku võimu kandjaks võimude lahusust järgivas riigis on parlament (pr k parler kõnelema).Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see
sellele ametikohale. President tunnustab · Annab üle riiklikud autasud Eestis antakse välja kuut liiki teenetemärke · Kõrgeim teenetemärk, mida antakse Eesti kodanikele riigile osutatud teenete eest on Riigivapi teenetemärk. · Kõrgeim teenetemärk välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest on Maarjamaa Risti teenetemärk. Venemaa Föderaalkogu ja Riigiduuma (kahekojalise süsteemi alamkoda, kinnitab otsused) Läti Saeima Soome Epuskunda (valitsus on hallitus:D) Rootsi Rigstaag ehk riigipäev Saksamaa Liidu nõukogu ehk Kundesraat, alamkogu on Liidupäev ehk Kundesraa 8
Kaitseseisukord. Opo. Kaotas oma ajalehe, sest Postimees võeti riigi poolt Tõnissonilt ära. Paari aasta pärast otsustati koostada III põhiseadus. Koostamiseks valiti Rahvuskogu (valiti 1936). Seadusandlik võim pidi kuuluma RK, kes valiti 5. aastaks. RK tuli valida kahes osas 1. Ülemkoda (Riiginõukogu 40 liiget, osad kuulusid ameti poolest 6, 10 liiget nimetas president, 24 tuli valida erinevate organisatsioonide ja omavalitsuste poolt) 2. Alamkoda (Riigivolikogu 80 liiget, neid said rahvas valida) Seati sisse presidendi ametikoht, valiti 6. aastaks rahva poolt. Täidesaatevvõim kuulus valitsusest, mis koosnes peaministrist ja ministritest. Valitsus allus presidendile. Presidentaalne Vabariik. Valimisõigust oli kitsendatud (22. eluaastast). Kadus ka rahvaalgatuse õigus. Hakkas kehtima 1938. Hakati rääkima, et Eestis on juhitav demokraatia. Tuli ka kokku uus RK ja 1938 toimusid presidendi valimised
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
2) Meelevaldsed vangistamised on keelatud. 24 Magna Charta pani paika kuninga ja tema alamate võimupiirid. Parlamendi alguseks võib lugeda 1265a't, see lagunes 14saj kaheks kojaks: 1) Ülemkoda (The House of Lords), kuhu kuulusid kõrgaadlid (suguvõsade peamehed) ja piiskopid. Seal oli automaatne mandaat, ei toimunud valimisi. 2) Alamkoda (The House of Commons), kuhu kuulusid alamaadlid ja linnade juhtiv kodanlus (uusajal suurkodanlus). Esindajaid valiti. 17.saj võitluse põhjused: kuningad proovisid kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal, ei soovinud jagada oma võimu parlamendiga. Majanduslik tõus oli kasvatanud alamaadli ja suurkodanluse iseteadvust ja parlamendi alamkoja kaalu parlamendi alamkoda kaitses oma positsioone kuninga võimutaotluste vastu. Arengufaasid:
Opositsiooni ei tohtinud olla. Vabadussõdalased said vabaks ning moodustati nende liikumine. Nende likvideerimiseks lavastati riigipöördekatse. 8. dets 1935 arreteeriti nad kõik süüdistatuna relvastatud väljaastumise plaani haudumises. Ainus valitsusele vastu suutev panna organisatsioon oli ,,Tartu vaim." 1936. kutsuti kokku Rahvuskogu, et töötada välja uus põhiseadus. Eesti vabariigi peaks sai president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda ehk riigivolikogu ning ülemkoda ehk Riiginõukogu. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1934. majanduslik tõus, riik sekkus majandusse. Välispoliitika Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1921. aastal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA 1922. suvel. Eesti üritas kõigiga suhteid korda seada, julgeolekut kindlustada. Balti Liit
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
asutamist. Taani-vastane mäss Slesvig-Holsteinis (1848). Kriisi olukorras kutsus kuningas valitsusse taanirahvusliku liberaalse opositsiooni esindajad ja kutsuti kokku rahvuskogu, mille eesmärgiks põhiseaduse koostamine (1848). II Moodsa põhiseadusliku monarhia ajastu algus (1849-70) Taanis uus liberaalne põhiseadus jõustus (1848) , erand Slesvig-Holstein, kus toimus Taani-vastane ja saksameelne mäss (1848-51). Kahekojaline parlament, kellele kuulus seadusandlik võim: A) Alamkoda rahvating - valimisõigus üle 30-aastastel oma leibkonna toitjatest meestel B) Ülemkoda maating - kaudsed valimised ja piirav kõrge tsensus. Pole parlamentalismi enne 1901. Kodanikuvabaduse: sõna-, usu-, ja ühinguvabadus. Pöördeline Slesvig-Holsteini II kriis (1863-64): 1863 arvasid taanlased, et Preisimaa tähelepanu oli koondunud Poola kriisile ja kehtestasid Taani põhiseaduse Slesvigis (2-keelne), tulemuseks Taani/Saksa liidu (Preisimaa ja
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
Parlament (riigikogu) on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on täidesaatev võim (valitsus) muutunud sedavõrd tugevaks, et kipub seadusandjad varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valimisfunktsioone. · Parlamentide ülesehitus Parlament võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: · alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel · ülemkoda moodustatakse: - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
° Valimisõigus kuulub nendele, kellel on maaomand või raha. ° Teistel puudub valimisõigus. 8.Parlamentarismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul Inglise parlamendil olid 17.sajandiks juba pikaajalised traditsioonid. See oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Esimest korda kokku kutsutud 1265.aastal ning sellest ajast on omanud kindlalt kohta Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes kahest kojast: ° Alamkoda, mille valmis piiratud arv valimisõiguslikke mehi ° Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlamendi õiguste ümber uus võitlus. See viis konfliktide ja kodusõdadeni, mis mõjutasid oluliselt Inglismaa sisepoliitikat ka järgnevatel sajanditel. Inglise parlament oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. Parlament ja Stuartite dünastia 1603
Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile
Parlament apelleerib magna chartale (1215). Magna charta pani paika kuninga ja alamate võimu piirid. Kuningas pidi maksud kooskõlastama parlamendiga. Teine magna charta põhipunkt oli see, et meelevaldsed vangistamised on keelatud. Parlament ei esinda kogu rahvast, kuid seda ei õnnestu kuningal tasalülitada. 1265 on parlamendi algus Inglismaal. 14. saj-l jaguneb parlament kaheks kojaks. Ülemkoja mood kõrgaadel ja piiskopid, keda ei valita (automaatne mandaat). Pol võimuks kujuneb alamkoda (alamaadel ja suurkodanlus), keda valitakse. Alamkojas on varandusliku tsensuse kriteerium. Parlamendi pädevuseks on maksuküsimused ja seadusandlus. Stuartid üritavad kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus eelkõige maksuküsimustes. Stuartite I periood (1603 1648). Dünastia pärineb Sotimaalt. 1603 personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. James I (1603 1625) ja Charles I (1625 1649) võitlevad parlamendi vastu ning pooldavad
Moodustati konstitutsiooniline monarhia, kus konstitutsiooni aluseks oli Põhja Saksa põhikiri, mis ümber kohandati. Võeti vastu aprillis 1871. Saksamaa oli keisririik, aga võim polnud sugugi suur: peamiseks ülesandeks oli esindusfunktsioon ja olla relvajõudude ülemjuhataja. Võim läks kantsleri ja tema juhitud valitsuse kätte. Moodustati kahekojaline parlament: Riiginõukogu ülemkoda, mis kontrollis valitsust ja andis välja seadusi ja Riigipäev rahva poolt valitud alamkoda, mis võis eelarve koostamisel sõna võtta, aga mille ees kantsler ega valitsus ei vastutanud. Kodanike õigus alamkoda valida oli kõige esinduslikum selle aja Euroopas: valida said kõik meeskodanikud, olenemata ametist, seisusest, kes olid 25 aastased. Valimised olid salajased. Saksamaa oli ühendatud rahvuslikul pinnal ilma Austriata, aga jäi endiselt liitriigiks. Kõikidel liiduriikidel oli suur suveräänsus. Preisimaa oli üks Saksa liidu riik
omased valgustuslikud humanistlikud vaated. Need avalduvad enim ''Gulliveri reisides'' merereis, seikluslik lugu. Palju teosesiseseid poliitilisi vihjeid tolleaegsa Inglismaa raames. Hilisemas elus Swift pagendati, väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk. Haritud mehena oli ta kursis antiikkirjandusega ja hindas paljusid antiikautoreid, kellelt on saanud mõju. Ta oli veidi ka klassitsistlike vaadetega (eeskujuks Alexander Pope). Swiftile on omane vohav fantaasia. 1697 aastal kirjutatud ,,The battle of books"- ,,Raamatute lahing", ajastule iseloomulik raamatute
Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress kontrollivad teineteist ning nende vahelise konflikti korral võib senat ehk ülemkoda presidendi tagandada. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Seda iseloomustavad jooned: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil endal mingit erilist võimu pole (ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega), parlament on seadusandlik võim (kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks ning kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks
riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel. 40. Parlamendi mõiste ja liigitus: Parlament on riigi või tema omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlamendi struktuuri, saadikute arvu ja valimise korra sätestab riigi põhiseadus. Parlamend koosneb harilikult: 1) Ühest kojast 2) Kahest kojast Alamkoda (ametisse valitav töötab välja norme ja Ülemkoda (on ametisse nimetatav) kinnitab need Parlamentaarses riigis valib parlament tavaliselt riigipea. 41. Presidentaalse vabariigi mõiste: Presidentaalses vabariigis on kõrgeim võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte, kel on parlamendi kõrval seadusandlik pädevus ja kes mõnes riigis on ka valitsuse juht (USA). Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja valitsus ei vastuta parlamendi ees. 42
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas suuresti Leedu kultuurilist läänestamist ehk poolastamist ja katoliseerimist. 16. sajandil täienesid kapiitlid leedulastest vaimulikega. Kaotliiklus sai Leedus väga mõjukaks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mis kiirendas läänestumist. Leedu Liivi sõjas - 1557. aastal sõlmiti sõjaline liit Leedu ja Liivi ordu vahel
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
feodaalkohustuste kaotamine, üldine valimisõigus (mehed, 21), kiriku täielik lahutamine riigist. 1794-99 Seadusandlik direktoorium Ametisse määrati 7 ministrit, korpus alamkoda: kuid ei moodustatud valitsust. viiesajanõukogu Ülemkoda: vanematenõukogu (mehed, 40) Napoleon * 1799-1804 valitses ta konsulina oli nimetatud I konsuliks. -) Ta pidas ennast revolutsiooni päästjaks. -) Ta kehtestas ainuvõimu 1799 aasta põhiseaduses oli 39. Artikkel, milles oli mainitud, et võim kuulub Napoleonile kui I konsulile. Ta valitses absolutistlikult, sest ta otsustas ja
Pööras 27 tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguse universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Just seaduslikkus eristab ühiskonna anarhiast või despootiast. Modernse konstitutsionalismi kindlustumine Inglismaal 18. sajandil- Kahekohaline parlament, ülem- ja alamkoda. House of Lords on pärandatav ja house of Commons on valitav jõukate meeste hulgast. Parlamendi valimised iga 7 aasta tagant. Toorid ja viigid- toorid(konservatiivid)- lepivad tugeva kuningavõimuga; viigid (liberaalid) tahavad kuningavõimu piiramist. Rõhuvad rohkem tolerantsusele ja usuvabadusele. Rotten boroughs- piirkonnad, kus inimesed tänu linnastumisele on kadunud
Seejuures ei saa harilikult ühte ja sama isikut sellesse kohtusse valida/nimetada rohkemaks kui üheks ametiajaks. Sellega püütakse saavutada seda, et konstitutsiooni tõlgendamine ei muutuks jäigaks ja ei jääks ajale jalgu. Konstitutsiooniliste kohtute moodustamiseks on mitmeid mooduseid -- üheks on selle liikmete valimine või nimetamine parlamendi poolt, nii moodustatakse näiteks Saksa konstitutsiooniline kohus. Omapärane on siin see, et parlamendi alamkoda ei vali kohtunikke otse. Ta valib 12 valijameest ja need omakorda valivad kohtuliikmed, kusjuures vaja on 2/3 häälteenamust. Ülemkoda valib kohtuliikmed otse ja vaja on 2/3 häälteenamust. Küllalt sageli kasutatakse vastava organi liikmete valimist (nimetamist) erinevate võimuharude poolt, näiteks Prantsuse konstitutsiooninõukogu 3 liiget nimetab vabariigi president, 3 liiget Rahvuskogu esimees ja 3 liiget Senati esimees.
tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis, parlamendi töökohaks on Toompea loss. Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust,
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena. Näiteks Norras jaguneb parlament uue koosseisu alguses kaheks: seadusandluskärajad ehk Lagtinget ning maakärajad ehk Odelstinget; sama süsteem kehtib ka Islandil. Kahekojalistes parlamentides võivad kojad täita erinevaid ülesandeid: Inglismaa parlament - Alamkoda võtab vastu seadusi, Lordide Koda kontrollib tema tegevust, kusjuures Lordide Koda on teatud juhtudel sisuliselt kõrgeim kohtuinstants. Paljudes Euroopa riikides on kahekojalise parlamendi mõlemad kojad formaalselt võrdõiguslikud, ehkki tegelik "tööjaotus" võib olla üsna kaugele arenenud. 57 Koosseisu volituste kestus on Euroopa riikide parlamentidel valdavalt 4 aastat (varieerub 3 aastast
üha enam tooridest eemalduma ning võtsid endale liberaalse suuna. 1830ndatel hakati viige nimetama üha enam liberaalideks, kuni nad nibetati ümber liberaalseks parteiks. 1832. a parlamendireformini oli inglismaa endiselt 17. saj aktide juures kinni (bill of rights). Earl Grey diplomaat, tee looja Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli liberaal, kes viiski läbi parlamendireformi, mis seadustas uuesti inglismaa parlamentaarset korda, eelkõige valimiskorraldus, kuidas alamkoda valitakse. Üks 19. saj keskpaiga ja II poole küsimustest oli, kes võiksid saada valimisõiguse. Hääleõigus oli nendel, kes ületas mingi varalise limiidi. 1867. a laiendati taas valijaskonda, kuid siiski vähem kui pooltel täisealistel oli valimisõigus. 1884. a laiendati valmisõigust uuesti, kuid ainult 67 % meestest said valimisõiguse. Kui inglismaal toimus alguses parlamentiseerumine ja siis demokratiseerumine, siis näiteks saksamaal oli vastupidi. Oli
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Rahaühikuks Inglise nael (GBP). Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, riigipea on päritava võimuga kuningas või kuninganna, kelle osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb ülemkojast e. Lordidekojast (751 kohta) ja 646-kohalisest alamkojast e. Kogukondadekojast. Lordidekojas on 90 pärilikku liiget ja mittepärilikud liikmed nimetab monarh; alamkoja liikmed valib enamusvalimistel rahvas. Poliitiliselt on olulisem alamkoda, ülemkoda võib seaduseelnõude vastuvõtmist edasi lükata. Suurbritannias on mitmeparteisüsteem; juhtivad erakonnad on Leiboristlik Partei ja Konservatiivne Partei. Valitsusjuht on monarhi poolt nimetatud peaminister ja valitsus on vastutav alamkoja ees. Ühtse dokumendina kirjutatud põhiseadust pole, selle asemel on põhiseaduslikud aktid, näiteks Suur Vabaduste Harta, Õiguste Bill, Õiguste Petitsioon jt.
1264-1265 kodusõda parunitega, 1265 kutsuti kokku parlament (piiras kuninga võimu). Oxfordiprovisioon-15parunit-parlament Parlament. Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307-1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Päts nimetab end riigihoidjaks. Samal aastal keelatakse hiromantide ja kaarditarkade tegevus. Majanduses asendub tööpuudus tööjõupuudusega. 1938 - jõustub uus põhiseadus. See lõppetas Pätsi autoritaarse valitsemise. Valiti riigikogu ja moodustati Riiginõukogu. Loodi presidendi ametikoht. Esimeseks Presidendiks valiti aprillis Konstantin Päts. Paralment muutub kahekojaliseks: ülemkoda ehk riiginõukogu 40 liikmega ja alamkoda ehk riigi volikogu 80 liikmega. Opositsiooni jääb Jaan Tõnisson. 1939 - Suured tulekahjud: poolenisti põleb maha Võõpsu alev ja Petseri linn. Teisemaailmasõja puhkemisega suur kriis Eesti majanduses. Eesti kaubalaevad pidid jääma alanud sõja tõttu jääma sadamatesse, kus nad parajasti viibisid. See takkistas Eestit importimast. BAASIDE AJASTU 15.09.1939 - Tallinna sadamasse tulid Poola allveelaev Orze. Eestis kehtiva neutraliteedi tõttu oleks
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Saksamaa- parlamendi alamkoda valitakse kasutades majoritaarset kui proportsionaalset valimissüsteemi. 1950. aastal väljakujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast 6 ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhjal (nagu USAs ja Suurbritannias), teine pool valitakse liidumaade kaupa ülesseatud kinniste parteinimekirjade põhjal (second ballot) võrdelisuse alusel
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
konservatiivseks parteiks. Sir Robert Peel, inglise peaminister. Whigs (viigid) hakkasid üha enam tooridest eemalduma ning võtsid endale liberaalse suuna. 1830ndatel hakati viige nimetama üha enam liberaalideks, kuni nad nibetati ümber liberaalseks parteiks. Earl Grey Earl Grey diplomaat, tee looja Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli liberaal, kes viiski läbi parlamendireformi 1832, mis seadustas uuesti inglismaa parlamentaarset korda, eelkõige valimiskorraldus, kuidas alamkoda valitakse. kuninganna Victoria. Victoria oli riigiasjades väga hoolas, üritas kõigega ise kursis olla, avaldada oma arvamust, samal ajal hoidis parlamendi suveräänsust, millega teenis rahva austuse. Emmeline Pankhurst- üks kuulsamaid naisõiguslasi ja sufrazettide liidreid. Thomas Robert Malthuse-Malthusti ärritas, et inimesed ei tee tööd, vaid ainult toodavad uusi inimesi juurde. Malthus ütles, et niimoodi võib rahvaarv kasvada teooreetiliselt, kahekordseks iga 25 a tagant,
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht
Kahes osariigis (Maine, Nebraska) arvestatakse eraldi valimisringkondi, muudes osariikides saab rohkem hääli kogunud erakond kõik kohad. Juhtumeid, kus kandidaat annab valimispäeval hääle teisele presidendikandidaatidele on vähe. Kui ükski kandidaat ei kogu valimispäeval enamust, valib uue presidendi Esindajatekoda kolme enim hääli saanud kandidaadi hulgast, põhimõttel et igal osariigil 1 hääl. Nii on läinud ajaloos kahel korral (1800 ja 1824). Saksamaa – parlamendi alamkoda valitakse, kasutades nii majoritaarset kui proportsionaalset süsteemi. 1950. aastail välja kujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhjal (nagu USA-s ja Suurbritannias), teine pool valitakse liidumaade kaupa ülesseatud kinniste parteinimekirjade põhjal (second ballot) võrdelisuse alusel. Ülemkoda koosneb oma suurusest sõltuvalt 3-6 liidumaa valitsuse liikmest, kelle määrab liidumaa valitsus.
President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel(USA parlamenti nimetatakse kongressiks). Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. 10 Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda e esindajate koda ning ülemkoda e senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamiseks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal,
ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku.
Paralleelselt tehti takistusi opositsioonile. Einbund ähvardas, kui keegi teeb avalikult propagandat ,,ei" ütlemise kasuks, satub see inimene kriminaalkaristuse alla. Rahavhääletus leidis aset 23-25.02.1936. jah 76%, ei 24%. Ainus linna, kus ,,ei"d olid rohkem, oli Tartu. Seega sai Päts võimaluse 81 rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Tegelikult jõuti selleni umbes aasta pärast. Alamkoda dets 1936, II koda alles jaanuaris 1937. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata, sest rahva haigus võiks tagasi tulla. Okt-s 1936 tuli opositsioon lagedale kõigesuurema avalsudega kogu vaikiva ajastu jooksul (4 riigimehe kiri Pätsile, milles näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson,
Kartes vandenõud, kandis ta alati paksu vateeritud vammust, mis pidi leevendama pistoda lööki. Kõigele lisaks oli kuningas avalik homoseksuaal, kaasaegsete sõnul ,,naiste suhtes kõige karskem kõigist kunagi elanud valitsejatest." Kuninga tuntuim favoriit oli George Villier, kellest hiljem sai Buckinghami hertsog. Kuninga katsed oma võimupiire avardada viisid ta õige pea vastuollu parlamendiga, kellele kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli: ,,Parlamendi alamkoda on nagu peata kana. Istungitel ei ole muud kuulda kui kisa ja karjumist. Imestan, kuidas küll mu esivanemad lubasid sellist asutust." Peamiseks tüliõunaks kuninga ja parlamendi vahel kujunes maksude kehtestamine. Et kuninga sissetulekud olid määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam suurenenud kulutusi katta. James I pillav elulaad ei soosinud jällegi parlamenti nende küsimustega tegelema.
], 1979-... · Halsbury's laws of England.. Annual abridgement, 1974-... London [etc.]: Butterworth [etc.], 1974-... · Halsbury's statutory instruments, being a companion work to Halsbury's statutes of England..., 1951-... London [etc.]: Butterworth [etc.], 1951-... · Statutory instruments, 1890-... London: HMSO, 1891-... Veebiallikad: · Ühendkuningriigi parlament: http://www.parliament.uk/ · Ülemkoda: http://www.parliament.uk/about_lords/about_lords.cfm · Alamkoda: http://www.parliament.uk/about_commons/about_commons.cfm · Ühendkuningriigi ametlike väljaannete andmekogu (UKOP): http://www.ukop.co.uk/info/index.html · POLIS (parlamendi vahetu arvutipõhine indekseerimisteenus): http://www.polis.parliament.uk · TSO (Kantselei): http://www.archive.official-documents.co.uk/ · Eelnõude indekseeritud andmekogu: http://bills.ais.co.uk/AC.asp · HMSO, Tema Kuningliku Kõrguse Kantselei: http://www.legislation.hmso.gov.uk/
Vastupidi, vabadustarmastava inimesena ei võinud ma endale isegi ette kujutada mitte mingit muud valitsemisvormi. Diktatuuriidee, milline ta ka ei oleks minu suhtumisel Habsburgide kotta, näis mulle kuriteona vabaduse ja mõistuse eest võitlemise vastu. Küllaltki palju aitas sellele kaasa ka see, et minus, palju ajalehti läbilugenud noores inimeses, elas alateadlik lugu-pidamine Inglise parlamendi vastu. Sellest tundest ei suutnud ma nii kergesti vabaneda. Inglise Alamkoda ajas asju suure väärikusega (vähemalt kujutas seda nii hästi meie ajakirjandus) ja see imponeeris mulle kõige kõrgemal määral. Kas siis võiski keegi enesele isegi vaid ette kujutada enam-kõrgemat vormi rahva omavalitsemiseks? Kuid just seetõttu olin ma Austria parlamendi vaenlane. Austria Riigipäeva töö välised vormid tundusid mulle üldse mitte suure eeskuju väärilistena. Sellele lisandus veel järgmine.
graafiku abi. Õpetaja kasutab lihtsat histogrammi. Vertikaalne telg jookseb 0-st (vaikus), läbi 2 • Õpetaja peaks selgitama – isegi arutlema – kuidas ta saaks töötamise ajal abi paluvatele (sosistamine) ja 5 (sõbrahääle ülemine piir) kuni 10-ni. Igasugune hääl vahemikus 5-10 on liiga õpilastele õiglaselt toetust pakkuda. Selgitus sisaldab ilmselget tähelepanekut (huumoriga vali (10 on parlamendi alamkoda tavalisel päeval!). öeldud), et õpetaja pole kaheksajalg. Horisontaalne telg on jagatud kolme- kuni viieminutilisteks ühikuteks. Iseseisva õppimise • Õpetaja peaks arutlema selle üle, kui oluline on „kontrollida etteantud ülesannet kõigepealt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
