Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad • Seedeelundkond keerulise ehitusega • Lahksugulised loomad • Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite
Tandeemselt kõrgeltkorduv mittekodeeriv DNA Esineb tandemkorduste blokkidena, mis võivad olla lihtsad (<10 bp) või keskmiselt kompleksed (10-100 bp). Sõltuvalt blokkide suurusest jaotatakse kolmeks alamklassiks: 1) Satelliit DNA 2)Minisatelliit DNA. 3)Mikrosatelliit DNA 1)Satelliit DNA: koosneb väga pikkadest tandeemsetest DNA korduvjärjestustest, mis võivad olla lihtsad ja keskmiselt keerulised.*Moodustab peamise osa heterokromatiinist ning paikneb peamiselt peritsentromeerselt. Esineb kolme tüüpi I, II, III, mida saab eraldada tiheduses gradient tsentrifuugimisega. Tüübid jaotatakse omakorda alamklassideks. *Eraldi klass alpha satelliit DNA (alphoid DNA). Koosneb 171 bp
identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus. Antiaine Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades
Mesopotaamia ja Egiptus: pigem erinevad kui sarnased Palju on vaieldud ning arutletud teema kas Mesopotaamia ja Egiptus on sarnased või erinevad. Kuid kuidas siis on? Kas nad on erinevad või sarnased? Egiptus ja Mesopotaamia asusid mõlemad jõgede delta aladel, kuid nad sõltusid üleujutustest, sest vihma neis riikides eriti ei sadanud. Niiluse alam- ning keskjooksul asuval Egiptusel olid siiski paremad tingimused, sest niiluse üleujutused olid igati korrapärased ning ettearvatavad. Mesopotaamias agaolid lood kehvemad. Üleujutused olid ettearvamatud: nad võisid tuua õnne, kuid samas võisid nad ka saagi täielikult hävitada. Samuti puudusid Mesopotaamias erilised maavarad. Ühiskonna poolelt oli mõlemas riigis orjade osatähtsus väike, kuid Egiptuses kasutati orje siiski paljude tööde tegemisel. Egiptust võiks ,,lauga lüües" üldse alamklassiks pidada, sest peamise elanikkonna moodustasid talupojad ning puudusid linnad...
Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti alad võõrvõimu alla. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks. Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega
Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria"
1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga.
algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile. Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond (kujunes LääneEuroopale iseloomulik killustatus), linnade teke (hakkas kujunema keskaegne linnakultuur), religioon (paganluse asemel ristiusk, paganlike traditsioonide segunemine katoliku kommetega), ilmalik kultuur
Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi
Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust, nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust. Põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad teistsuguste elukutsete ja tesitesuguse väärtusüsteem, kui on nende vanematel. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Eliidist eristub mass e. tavakodanikud. Kõige madalama staatusega inimgruppe nim alamklassiks. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud. Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku
Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid ei pruugi olla kaasatud valitsemisse. 31 Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Mass ei oma iseenesest halba tähendust, üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks, ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad
Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud , kuid ei pruugi olla kaastatud valitsemisse Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud . Mass ei oma iseenesest halba tähendust , üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks , ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd ,saavad vähe palka , nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi et eliidist räägitakse alati positiivselt , massist aga sageli negatiivselt ( hall mass) näitab et staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline.
seeria jooned. · F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide (kaltsium, magneesium) jooned. · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Iga põhiklass jaguneb kümneks alamklassiks, mida tähistavad araabia numbrid nullist üheksani. Spektriklassi sümbolile lisatakse tavaliselt veel tähe kiirgusvõimet väljendav heledusklassi tähis, milleks on rooma numbrid I VII. Heledusklasse nimetatakse: · I ja II -- ülihiiud, tähtsümbol c; · III -- hiiud, tähtsümbol g (giants); · IV -- allhiiud, tähtsümbol sg (subgiants); · V -- kääbused, tähtsümbol d (dwarfs); · VI -- allkääbused, tähtsümbol sd (subdwarfs);
ning sisaldab lisainformatsiooni. Spetsiifilisema elemendi eksemplari saab kasutada kõikjal, kus üldisem element on lubatud. Üldistamist kasutatakse klasside, use case – ide jm. mudelielementide (näiteks pakettide) jaoks. Üldistamist kasutatakse tüüpide, mitte eksemplaride tasemel. Üldistusseost võib lugeda spetsiifilisema elemendi poolt üldisema poole “on” või “on liiki” (auto on sõiduk, müügijuht on töötaja) Tavaline üldistusseos Spetsiifilist klassi nimetatakse alamklassiks (subclass) ja üldisemat ülemklassiks (superclass). Alamklass pärib ülemklassi kõik omadused: atribuudid, operatsioonid, assotsiatsioonid. Avaliku nähtavusega atribuudid ja operatsioonid ülemklassis jäävad avalikuks alamklassis. Privaatse nähtavusega atribuudid ja operatsioonid päritakse, kuid pole kasutatavad (ei saa pöörduda) alamklassi seest. Kaitstud (protected) atribuute ja operatsioone (tähistatakse märgiga #) ei saa kasutada teised
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
132. Putukad on lahksugulised 133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne, kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse 134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei sarnane valmikuga välimuselt ega eluviisilt, kestub mitmeid kordi, kuni muutub nukuks, kes sarnaneb juba valmikuga;dopisatj u Birgit 135. Putukate hulgas on ovovivipaare õige 136. Putukate klass jagatakse 2 alamklassiks 1) SbCl. Apterygota Ürgtiivutud 2) SbCl. Pterygota Tiibputukad 137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades?
- Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat staatust kui teised * Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust,maad,päritolu,nahavärvi) * Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka jne. · Minu omistatud staatuse tunnused: vanus, sugu ,rass, õde ja tütar, Eesti VB · Mina omastatud staatuse tunnused: ma olen gümnaasiumi õpilane, abiturent, autojuht · Inimgruppe saab ühiskonnas eristada: - varanduslikud rikkad ja vaesed - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
Seega on peajalgsetel vaenlasi palju. Looma kehal nähtavale tulevad arvukad taevassinised täpikesed, helenduselundid ehk fotofoorid. Harilikult arvatakse, et peajalgsete munade viljastumine on sisemine. See pole siiski õige. Viljastamine toimub väljaspool looma keha. Zooloogid on siiani kirjeldanud juba ligi kuussada peajalgsete liiki. Laevukeselistel on neli neeru, neli lõpust ning neli lõpussüdant. Seetõttu eristavad zooloogid neid neljalõpuseste peajalgsete alamklassiks. Kaheksahaarmelisi, kalmaarilisi ning seepjalisi, kellel on üksnes kaks lõpust, vaadeldakse aga kahelõpuseste alamklassi kuuluvaina. 13 Alamklass: neljalõpusesed ehk väliskojased Laevukeselised on üpris primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda on spiraalne, eksogastriliselt käändunud ning vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Loom paikneb viimases, kõige suuremas kambris. Kõik ülejäänud kambrid on täidetud gaasidega
saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine: enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 vahel harva ka 4 kaupa). Vastavalt viljakeha puudumisel või esinemisel ja tema tekkimise viisil jagatakse kottseened kolmeks alamklassiks: väliskottseened (nt. Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. Hk. Kandseened Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost
Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik. Teede ääres oli arvukalt kõrtse ja veskeid et seal saaks ööbida. Ühiskond hakkas jagunema alamklassiks ja ülemklassiks(sakslased ja eestlased). 9. Linnad Vana-Liivimaal. Kuidas nad tekkisid, kes seal elasid ja millega tegelesid? Gildide ja tsunftide tegevus. Vana-Liivimaa linna tähtsamad osad: väravad, linnamüür, tor n, raekoda, turuplats ja kirik. Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Narvas, Rakveres. Riia õigus kehtis Tartus, Viljandis, Paides, Uus Pärnus. Piiskopi õigus kehtis Vana Pärnus ja Haapsalus.
saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine: enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 vahel harva ka 4 kaupa). Vastavalt viljakeha puudumisel või esinemisel ja tema tekkimise viisil jagatakse kottseened kolmeks alamklassiks: väliskottseened (nt. Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. Viljakeha ehitus??? Hk. Kandseened Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost
koopiatest. Klasterdatud geeniperekonnad sisaldavad sageli protsessimata pseudogeene või geenifragmente (HLA I perekond 6p21.3 koosneb 20 geenist). Protsesseeritud pseudogeenid ja retrogeenid tulenevad RNA transkriptide pöördtranskriptsioonist (LINE-1 elemendid) ja integratsioonist genoomi. 18. Tandeemselt kõrgeltkorduv mittekodeeriv DNA esineb tandemkorduste blokkidena, mis võivad olla lihtsad (<10 bp) või keskmiselt kompleksed (10-100 bp). Sõltuvalt blokkide suurusest jaotatakse kolmeks alamklassiks: Satelliit DNA, Minisatelliit DNA ja Mikrosatelliit DNA. Satelliit DNA: koosneb väga pikkadest tandeemsetest DNA korduvjärjestustest, mis võivad olla lihtsad ja keskmiselt keerulised, Moodustab peamise osa heterokromatiinist ning paikneb peamiselt peritsentromeerselt, Esineb kolme tüüpi I, II, III, mida saab eraldada tiheduses gradient tsentrifuugimisega. Tüübid jaotatakse omakorda alamklassideks, Eraldi klass alfa satelliit DNA (alphoid DNA). Koosneb 171 bp tandeemsest kordusest
Praegu peetakse kõige autoriteetsemaks Martin'i ja Davise vähkide klassifikatsiooni [1], kus vähid jaotatakse kuueks klassiks: Lõpusjalgsed Branchiopoda Mõlajalgsed Remipedia (väike klass soolaste vete koobastes elavaid vähke) Pimevähid Cephalocarida Aerjalgsed Maxillopoda Karpvähid Ostracoda Kõrgemad vähid Malacostraca Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks: Alamklass Alamvähid Entomostraca Selts Lehtjalalised Phyllopoda Selts Karpvähilised Ostracoda Selts Aerjalalised Copepoda Selts Lõpushännalised Branchiura Selts Vääneljalalised Cirripedia Alamklass Ülemvähid Malacostraca Selts Kakandilised Isopoda Selts Kirpvähilised Amphipoda Selts Kümnejalalised Decapoda Areaal Jõevähi areaal on valdavalt Euroopa: Prantsusmaalt läbi Kesk-Euroopa Balkani
Kapitalistlikus ük- s on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, s.o tehased, kaevandused, kaubandusev-d. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikud ük-s on palgatöölised. Max Weberi teooria on lähtutud pm-st, et jaotus ük-s on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Weber tõi esile ük kihistumise kolm mõõdet: 1) majressursside järgi kihistub ük kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistutakse elulaadi, väärtushinnangute ja päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine: milline on kellegi juurdepääs võimu ja poliitikale Max Weberi õpetus töötati välja 20. saj alguses. Talcott Parsons on lähtunud ük stratifitseerimisel kolmest kriteeriumist: 1) kvaliteet inimese teatud omadused, osakused ja kvalifikatsioon 2) täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi v halvasti
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
Tavanäiteks on kujundid või graafikakomponendid, mis igaüks ennast vastavalt oma omadustele joonistavad. Aga sarnaselt üle kaetavad võivad olla voogudesse andmete kirjutamise käsklused või andmestruktuuridesse andmeid lisavad või sealt eemaldavad käsklused nii, et neid käsklusi kasutav programm võib lihtsalt kasutatavat tükki usaldada, et tal on vastava nimega käsklus olemas ning ta selle soovitud ajal sooritab. Siin näites on Inimese alamklassiks tehtud Daam, kel kõik muud kirjeldatud omadused hariliku Inimesega sarnased. Kuid vanuse ütlemine käib mõnevõrra teisiti. Et käske saaks rahus üle katta, selleks on Inimese juurde käsu ehk meetodi YtleVanus ette lisatud sõna virtual, Daami vastava meetodi ette aga override. Selliselt on kummatki tüüpi objektil vanuse ütlemine selge, need lihtsalt käituvad erinevalt. using System; namespace Parilus3{ class Inimene{ protected int vanus; public Inimene(int uvanus){
Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad 17 väga niisketes kasvukohtades
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus
hingamine trahheedega. Sigimine sisemise viljastamisega, täismoone, vaegmoone. 50. Hulkjalgsed kerelülisid ja jalapaare palju, süda pika toruna, ainult maismaal, peamiselt niiskes kohas, mullas, kõdus, kivi all, vastsejärku pole, ümber spermatofoori on võrk. KL: sadajalgsed (harilik kivihark, hiidskolopender), tuhatjalgsed (täpik-tuhatjalg), harusabased, harvjalgsed. 51. Varem jagati putukate klass tiivutute ja tiivuliste alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased. Siselõugsetel on suu ja suised peakapsli sisse peidetud, ja need putukad ise on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. Siselõugsed tõukjalised, hooghännalised, harkhännalised tillukesed, mullas või maapinnal tegutsevad tiibateta putukad. N: Eestis hooghännalised
Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Tavanäiteks on kujundid või graafikakomponendid, mis igaüks ennast vastavalt oma omadustele joonistavad. Aga sarnaselt üle kaetavad võivad olla voogudesse andmete kirjutamise käsklused või andmestruktuuridesse andmeid lisavad või sealt eemaldavad käsklused nii, et neid käsklusi kasutav programm võib lihtsalt kasutatavat tükki usaldada, et tal on vastava nimega käsklus olemas ning ta selle soovitud ajal sooritab. Siin näites on Inimese alamklassiks tehtud Daam, kel kõik muud kirjeldatud omadused hariliku Inimesega sarnased. Kuid vanuse ütlemine käib mõnevõrra teisiti. Et käske saaks rahus üle katta, selleks on Inimese juurde käsu ehk meetodi YtleVanus ette lisatud sõna virtual, Daami vastava meetodi ette aga override. Selliselt on mõlemat tüüpi objektil vanuse ütlemine selge, need lihtsalt käituvad erinevalt. using System; namespace Parilus3{ class Inimene{ protected int vanus;
Gametofüüt kujutab endast püstist telge – kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete – fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
rääkides 2 vastandlikkusest klassist unustab ära ta vahepealsed kihid: käsitöölised, kaupmehed, vabad talupojad. Marx töötab oma õpetuse välja 19. sajandi keskpaiku ja ta õpetus leidis arvukalt toetajaid. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: 1) majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistumine toimub ka elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine selle
Tavanäiteks on kujundid või graafikakomponendid, mis igaüks ennast vastavalt oma omadustele joonistavad. Aga sarnaselt üle kaetavad võivad olla voogudesse andmete kirjutamise käsklused või andmestruktuuridesse andmeid lisavad või sealt eemaldavad käsklused nii, et neid käsklusi kasutav programm võib lihtsalt kasutatavat tükki usaldada, et tal on vastava nimega käsklus olemas ning ta selle soovitud ajal sooritab. Siin näites on Inimese alamklassiks tehtud Daam, kel kõik muud kirjeldatud omadused hariliku Inimesega sarnased. Kuid vanuse ütlemine käib mõnevõrra teisiti. Et käske saaks rahus üle katta, selleks on Inimese juurde käsu ehk meetodi YtleVanus ette lisatud sõna virtual, Daami vastava meetodi ette aga override. Selliselt on mõlemat tüüpi objektil vanuse ütlemine selge, need lihtsalt käituvad erinevalt. using System; namespace Parilus3{ class Inimene{ protected int vanus; public Inimene(int uvanus){
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
