eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes tahtsid paradiisi jõuda ning saavutada surmajärgset õndsust. Loomulikult nähti selles Moosese õpetuse eiramist ning Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel umes aastal 30 juuda prokuraator Pontius Pilatuse käsul. Jeesuse hukkamine ainult suurendas tema kuulutuste uskumist ning tema pooldajate arvate oli just Jeesus Vana Testamendi ettekuulutatud messias ehk Kristus. Juba varsti hakati teda pidama Jumala pojaks, kuna toimus ülestõusmise ime.
o Väärikad vaesed neile pakuti abi või tööd · Vaesed, kes oleksid võinud töötada, kuid ei teinud seda o Ebaväärikad vaesed avalik piitsutamine tänavatel, kuni nad mõistsid mida nad tegema peaksid · Vaesed, kes olid liiga noored/vanad või haiged o Väärikad vaesed nende paigutamine seekidesse, hospidalidesse, lastekodudesse, vaestemajadesse Vaeste seadus · Lõi võimaluse ühiskonna alamkihtide kontrollimiseks ja tugevdas sotsiaalse hierarhia tunnetust; Otta von Bismarck Saksamaa kantsler 1862-1890 Wilhelm I Saksamaa keiser 1871-1888 Saksamaa 1890 ,,Nendel, kes ei ole võimelised töötama vanuse või invaliidsuse tõttu on põhjendatud õigus riigi abile" Wilhelm I kiri Saksamaa parlamendile 1881 ,,Nimetage seda sotsialismiks. Minu jaoks on kõik üks ja see sama" Otto von Bismarck Riigipäevas 1881 Vanaduskindlustus süsteem 1889
Rohkem kui nelja aasta jooksul koges meremees üksinda saarel elades seda, mida Robinson Crusoe romaani lehekülgedel. Lugejate soovil kirjutas Defoe neli kuud hiljem teosele järje "Robinson Crusoe uued seiklused, mis moodustavad teise ja viimase osa tema elust ja kummalise aruande tema reisidest läbi kolme maailmajao. Tema enda kirja pandud.". Peale "Robinson Crusoe" kirjutas Defoe teisigi seiklus- ja olustikulisi romaane (näit "Moll Flanders" jt), milles leiab käsitlemist inglise alamkihtide elu. Juurde Defoe`st: "Maailmakirjandus I" lk 256 259
jooned lõhestatus * "Üks kuningas, üks veeuputus" revolutsiooni seadus, üks usk" äärele Milliseid probleeme ühiskonnas põhjustas Louis XV riigivalitsemise põhimõtte ,,pärast mind tulgu või veeuputus"? Talle olid tähtsad pidustused ja lõbustused, raiskab riigiraha. Miks ebaõnnestusid reformikatsed Louis XVI valitsemise ajal? Reform tõi kaasa hindade tõusu ja alamkihtide mässu. Reformide vastu astus välja kuninganna Marie Antoinette´i juhitud õukonnapartei. Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa Parlamendi 1215-suurvabadusekiri, hakkab kujunema parlament
Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle. Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune riiklik korraldus kasuks kogu ühiskonnale, on nende meelest riik eelkõige ülemkihi sunnivahend alamkihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks. 2 Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei ole saavutatud ja ehk ei olegi võimalik leida üht kõikehõlmavat põhjust tsivilisatsiooni tekkimisel. Paljud teadlased arvavad, et inimkonna arengu aluseks on justnimelt mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni. Kuniks ei ole leitud täpsemaid arheoloogilisi andmeid ja tõestusmaterjale, usun ka
Charles Dickens (1812 1870) Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja ning inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline. Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ning sotsiaalse romaani rajaja. Just tema tõi kirjandusse ühiskonna alamkihtide ja heidikute maailma, mida kujutas sooja huumori ja VEIDER JA LIIALDATUD tegelaskujude varal. Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism. Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja
Kujutas tühisust ja labasust esteetilises vormis " Madame Bovary" HONORE de BALZAC Väga produktiivne autor (100 romaani, mitu tuhat tegelast, haaratud kogu Prantsusmaa) Ihkas kuulsust ja tuntust Soovis välja tuua oma maailma pahed " Inimlik komöödia" (Prantsusmaa "kommete ajalugu") CHARLES DICKENS Sotsiaalse romaani rajaja Tõi kirjandusse ühiskonna heidikute ja alamkihtide maailma Teostes kriitiline realism ja sentimentalism " Oliver Twisti seiklused" " David Copperfield" LEV TOLSTOI Sõjateema Pärisorjuse kaotamine ja inimese kõlbeline ümberkujundamine Iga üksikisik on osa rahvast Soov väljendada rahva huve Vene tegelikkuse kriitika " Sõda ja rahu" " Anna Karenina" FJODOR DOSTOJEVSKI Üks esimesi tunnustust leidnud vene kirjanikke
Linna keskel asuv foorum oli piduliku välimusega. Linna kaunistasid ka obeliskid ja triumfikaared. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võistlusi. Termid, e. saunad olid avatud kõigile, neis leidus isegi raamatukogusid. Roomlased ei pidanud sportist lugu, kuid nad olid vaimustuses näiteks veritest võitlustest amfiteatrites ning hoburakendite võidusõitudest. Algselt olid need vaid rikastele ning ühiskonna koorekihile mõeldud. Hiljem said neist avalikest mängudest aga alamkihtide toetamiseks abinõud. Mõõgavõitlejate e. gladiaatorite võitlus seisnes nii metsloomadega kui ka omavahel kaklemisega. Kahevõitluse ajal valis rahvas ise võitja, kui aga keiser oli kohal, oli au otsustada temal. Gladiaatorid aga olid enamasti orjad, ning nende seas oli kerge kuulsaks saada. Roomlased uskusid lugematul hulgal igasuguseid vaime, kes elasid kivides, majades, puudes ja kõikjal mujal. Roomlastele olid väga olulised esivanemate hinged
asevalitsejad, leegionite ülemad, 2.ratsanikuseisus-rikkad ja mõjukad inimesed, 3.käsitöölised ning maal vabalt elavad rentnikud.-rooma kodanikud kes tegelesid antud elualadega. 4.orjad ja vabakslastud. 8) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Rahvas nõudis leiba ja vaatemängu ning keisril oli aukohus seda neile pakkuda. Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. 9) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi? Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Enamik Rooma jumalaid olid iseloomulike tunnustega ja kujunenud Kreeka jumalate eeskujul. Roomlased uskusid et riigi edu sõltub jumalate heasoovlikusest. Tähtsad pühamud olid riigi kontrolli all ja preestriks valiti. Jumalatele annetati toitu, loomi ja väärtuslikke esemeid. Rituaale järgiti täpselt. 10) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted
2. Küsimus Egiptuse ühiskond oli maaühiskond, sest peamiselt tegeleti põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid tegelesid eelkõige tavatööde – põlluharimise ja teiste asjadega. Egiptuse tüüpiline perekonnamudel oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonnapea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. Abielludes naine säilitas oma vara ja võis lahutades selle tagasi saada ning samuti võis pretendeerida osale perekonna varandusest.
Ea Jansen Jakobsoni ,,Sakala" uurijana Sissejuhatus Ea Janseni eesmärgiks oli oma uurimustöös, läbi Jakobsoni ,,Sakala", astuda lähemale kodanliku rahvuse tekke, rahvusliku liikumise klassiolemuse ja ajaloolise funktsiooni mõistmisele. Samuti on see pühendatud Jakobsoni ühiskondlik-poliitilise võitluse analüüsile ning eestlaste rahvusliku kujunemise probleemi vaatamisele eelkõige sotsiaalsest ja poliitilisest seisukohast. Autor jälgis 19. sajandi teisel poolel alanud rahvusliku liikumise ideestiku, missuguseid ajaloolisi ülesandeid need täitsid, missuguse klassi huve väljendasid ja kuidas neis ideedes kajastus eesti rahvuse kui omaette sotsiaalse organismi huvi. Jakobson Ea Janseni uurimustöös Jansen tegi kindlaks, et Jakobson oli juba noorelt vägagi auahne ja domineerimishimuline. Tema jaoks oli oluline ainult tema missioon-julgus võidelda oma tõe eest. Jakobson võttis osa põhimõtteliselt kõike talurahvast puud...
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Kreeklastelt erinevalt ei pidanud Roomlased spordist suurt lugu. See vastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna tegelased peamiselt kultuuripidustustel. Varases keiser riigi ajal hakti tihedamalt mänge korraldama. Tasuta leivavilja jagamine ning avalikud mängud olidki riigi peamised abinõud Rooma linna alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. Rahvas nõudis leiba ja vaatemänge ning seda püüdsid keisrid talle ka pakkuda. 11) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi? Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud.Roomlased uskusid,et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele autasustamisele.Tähtsamadpreestrid olid pontifeksid,kelle
1682.aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles'sse. Pärast Louis XIV surma sai uueks kuningaks Louis XV (1715-1774). Absolutistlikku valitsemisviisi kritiseeriti üha avalikumalt ja teravamalt. Hävitav kaotus tagas Prantsusmaad Seitsmeaastases sõjas. Louis XV-le järgnes Louis XVI, kes lootis riiki majandusreformidega välja tuua üha rohkem süvenevast majanduskriisist. Viljakaubanduse vabakslaskmine riigi kontrolli alt tõi aga kaasa alamkihtide mässu (hindade tõusu tõttu). Reformid kukkusid läbi, Prantsusmaa oli revolutsiooni ääre. Parlamentarismi areng Inglismaal- Pärast Elisabeth I surma, astus troonile James I. Uus kuningas ei saavutanud populaarsust. Kuningas jätkas anglikaani kiriku toetamist, tegemata järeleandmisi katoliiklastele, kartes vandenõu. 1605.aastal paljastati Londonis püssirohuvandenõu- G.Fawkes (katoliiklane) paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta
ülesanded. 1932 pandi PS-se muudatus esimest korda rahvahääletusele, kuid rahva passiivsuse tõttu kukkus see läbi. Katset korrati järgmisel aastal (1933), kuid tulemus oli sama. Seejärel kuulutati riigis välja kaitseseisukord, millega piirati poliitilisi vabadusi. 1934.a märtsi riigipööre: 1920ndate lõpul asutasid Vabadussõja veteranid oma organisatsiooni- Vabadussõjalaste Liit, eesmärgiga toetada veteranide majanduslikke nõudmisi. Organisatsioon sai populaarseks kesk- ja alamkihtide hulgas ja kujunes kiiresti Eesti arvukamaiks organisatsiooniks, mis hakkas tegelema ka poliitiliste küsimustega- hakkasid nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org. etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk. Organisatsioone tekkis üle Eesti ja kuna see oli asutatud erusõdalaste organisatsioonina ja selle nõudmiseks kohati sarnanevad partei nõudmistega, on vabadussõjaväelasi e vapse võrreldud ka Itaalia fasistidega.
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata
4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata
3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata
juuli 1415 ketserina tuleriidal Kontanzis · Husi tulesurm ei lõpetanud hussiitide liikumist · Algasid usklike kogunemised kõrvalistes kohtades eriti mägedes · Üks selline mägi, kus olid kogunemised t´abor · 1419 kogunes sinna üle 40 000 inimese · hussiidid rajasid sinna oma kindlustatud laagri · eksisteerib tänapäevani · 1419 aasta suvel puhkesid prahas suvel käsitööliste ja alamkihtide rahutused · neid rahutusi läks maha suruma kuninganna sophie väed · Pärast tänavalahinguid saavutasid hussiidid loa rakendada jumalateenistustel mitut reformaatorliku uuendust 4 · Samalaadseid rahutusi toimusid ka paljudes teistes linnades ja maal, kus feodaale talurahvaga liitus · Hussiitide liikumise massiliseks muutudes arenes selles kas suunda: · Kariklased
Nende olukord halvenes ja nad hakkasid Prantsusmaalt välja rändama. Madalmaad 16. saj. lõpp-17. saj. algus. Hispaanlased üritasid kalvinismi välja suruda ja madalmaad tahtsid iseseisvust. Olulised sündmused olid 1566. a. toimunud pildirüüste, kui tungiti kirikutesse. 1572. Aastani 8000 inimest, madalmaadest 60000 pages resressioonide eest Saksamaale. Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa.
Positivist: tegeleb makrotasemega. Uurib objektiivset maailma. Tõde on üldtõed, võistlevate väidete avalik kriitika. Kritiseerib tõde ennast. Tahab leida objektiivset teadust. Humanistid tõrjusid liiga rutakat matematiseerimist, kirjutasid teadusartikleid vähem kuivalt, selgitas makro- ja mikrotasandi erinevust. Rajas käitumisgeograafia. Radikaalsed, marksistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Radikaalne geograafia: vajadus tegutseda praktiliselt; kritiseerimine. Alamkihtide elu parandamine (samal ajal olid USA-s populaarsed nt Black Pantherid, feminism, rohelised). Marksistlikud geograafid: vastukaal peavoolu inimgeograafiale, mis teenib ülaklasse. Teadlane sai valida vaid ühe poole. Ühiskonna ruumiline korraldus (kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus
Positivist: tegeleb makrotasemega. Uurib objektiivset maailma. Tõde on üldtõed, võistlevate väidete avalik kriitika. Kritiseerib tõde ennast. Tahab leida objektiivset teadust. Humanistid tõrjusid liiga rutakat matematiseerimist, kirjutasid teadusartikleid vähem kuivalt, selgitas makro- ja mikrotasandi erinevust. Rajas käitumisgeograafia. Radikaalsed, marksistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Radikaalne geograafia: vajadus tegutseda praktiliselt; kritiseerimine. Alamkihtide elu parandamine (samal ajal olid USA-s populaarsed nt Black Pantherid, feminism, rohelised). Marksistlikud geograafid: vastukaal peavoolu inimgeograafiale, mis teenib ülaklasse. Teadlane sai valida vaid ühe poole. Ühiskonna ruumiline korraldus (kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus
amfiteatris. Võidusõitjad ja gladiaatorid oli enamasti orjad, kelle hulgast aga tõusis esile mitmeid tuntud ja kuulsaid meistreid. RISTIUSK Kristluse tekkimine Rooma võimu all oli ka judaistlik Palestiina. Juudid olid rahulolematud oma olukorraga Juuda prokuraatori võimu all. 1.sajandil tegutses rändjutlustaja nimega Jeesus, kelle õpetus viletsate ja alandlike jumalariiki pääsemisest kogus populaarsust alamkihtide hulgas. Juudi aristokraatia survel lasi prokuraator Ponitus Pilatus umbes 30a. Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Pooldajate meelest oli aga Jeesus lubatud messias, ehk kreeka keeles christos (,,salvitu"). Teda hakati pidama Jumala Pojaks, kes oli tulnud inimeste patte lunastama. Kristluse levik Kristlus tekkis juudiusu raames selle ühe sektina, aga varsti hakkas see võitma poolehoidu ka teiste Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse
Ilmus käsk prostituudi kõrvad ära lõigata, mille tulemusena see tegevus läks põranda alla ja kuritegevus suurenes veelgi. Prostituute hakati avalikult hukkama. Louis XIV ajal hakati tegelema heategevusega. Toetati kultuuri ja teaduse arengut. Pariisi rajati loomaaed ja tähetorn. Richelieu ajal loodi Prantsuse Akadeemia, mille eesmärk oli kehtestada ühtsed prantsuse keele normid, arendada teadust ja kultuuri. Keele reglementeerimine viis õukonnakeele eristamisele alamkihtide tavakeelest, Juba kõne põhjal võis eristada, millisesse kihti kuuluti. Prantsuse keel oli eeskujuks teistele keeltele Euroopas. Prantsuse keel hakkas asendama ladina keelt. Prantsusmaa hakkab määrama moetrende Euroopas. Louis XIV söögikombed mõjutasid kogu Euroopat. Süvenes ja jätkus merkantilistlik majanduspoliitika, mida viis ellu Jean-Babtiste Colbert. Ta koondas Prantsusmaale suure hulga ettevõtjaid, jagas neile soodsaid laene
elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed. Kaasaegne aatomimudel ? Tuuma umber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved ehk orbitaalid, mille erine vates osades on elektroni leiutoenaosus erinev. ? Elektronpilve piire, jarelikult ka aatomi mootmeid, ei ole voimalik tapselt maarata ? Mitme elektronkihiga aatomite elektronkate on kihiline ? Erinevate elektronkihtide ja alamkihtide taitumisel kehtivad 2 printsiipi: ? Pauli keeluprintsiip: uhes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni uhesuguses kvan tolekus, mis on maaratud kvantarvude nelikuga n, l, m, s; ? energia miinimumi printsiip Spektrite jaotus tekkepohjuse jargi: ? kiirgusspekter naitab, millise lainepikkusega ja intensiivusega keha kiirgab. ? neeldumisspekter naitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. Kiirgusspekteris ja neeldumispektris asuvad jooned samadel kohtadel.
Pidev riigi järelevalve tagas küll linnakäsitööliste toodangu ühtlase ja kõrge taseme, kuid hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samal ajal toimus Lääne-Euroopas küllaltki kiire protsess. Seepärast hakkasid just Itaalia käsitöömeistrid Oma toodanguga Bütsantsist ette jõudma, seda nii kvaliteedi kui ka hinna osas. Järgmisel sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle sügava kriisi. Selle tõttu paljud käsitöölised laostusid ning täiendasid linna alamkihtide arvukat peret. 11 Orjad ja koloonid. Kuni I aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid üsnagi suure elanikkonna Bütsantsi ühiskonnast. Eriti kasvas orjade arv edukate vallutussõdade perioodil, mil enamik sõjavange muudeti orjadeks. Ametlikult lubati orjasid müüa vaid riigi poolt määratud hinnaga, kusjuures kümnes osa orja hinnast võeti riigilõivuks. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja
Vana Rooma suurnikkond oli kaotanud oma endise sõltumatuse ja painutas selga iga rikka ja eduka väejuhi ees. Vaba Rooma kehvikkonna kõlblus ei olnud palju parem. Vabariigi lõppaegadeks oli talupoegkond veelgi enam laostunud ja täitis omalt poolt linna jõudehulkade ridu. Caesari ja Octavianuse veteranid, kes olid pikkade sõjaretkede aegu võõrdunud tööst, müüsid oma maatükid ruttu edasi. Kõik katsed restaureerida talumajalpidamist kandsid ebaedu. Linnarahva alamkihtide suurem hulk oli lõplikult võõrdunud tööst ja elas andidest, mis talle langes rüppe riigilt ja üksikuilt rikastelt: tasuta söömaaegadest, raha ja leiva väljajagamisest jne. Selle tööta pööbli seas arenes kirg tooreste ja veriste vaatemängude järele. "Leiba ja lõbumänge!" sai rooma masside hüüdsõnaks. Rahvakoosolek, mis koosnes sellest demoraliseeritud jõude- massist, oli niisama hõlpsasti äraostetav nagu senatki.
Populaarseks muutus ka saunad ehk termid. Termides sai teha väga palju erinevaid tegevusi alustades ujumisega ja lõpetades raamatute laenutamisega. Kõike neid ehitisi täiendasid veel amfiteatrid, kus korraldati veriseid vaatemänge. Avalikud mängud Võrreldes kreeklastega ei pidanud roomlased spordist väga palju lugu, aga seevastu armastasid nad vaatemänge hipodroomidel ja amfiteatritel. Seal jagati tasuta leiba ja selle tõttu kujunesid need need pealmiseks alamkihtide toetamis ja lõbustamis tegevusteks. Üks kõige tähtsamaid rooma hipodroome asus keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus ehk suur ring. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristati värvide järgi. Igal võistkonnal olid omad kirglikud pooldajad, kelle vahel tuli ette ka vägivalda. Võidusõit ise toimus küllaltki pikal sirgel rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema riskantse ja suuri oskusi nõudva tagasipöörde.
vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele
loovad intelligentsihierarhia ehk pälvokraatia, mis põhineb indiviidi kaasasündinud talendil Konflikti teooria esindajad: · koolid sorteerivad õpilasi võitjateks ja kaotajateks- soo ja sotsiaalse klassi alusel · Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust · usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseenast · heakskiidetud kultur teeb kõik selleks, et tunnustada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid · Vastupidiselt alamkihtide vaestele vanematele kelle lapsed õpivad koos keskklassi lastega suudavad viimaste vanemad kindlustada oma lastele privileege Uskumuste süsteemid uskumuste süsteem arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas Durkheim ja Weber usust Durheim- arvas : · kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist ja sisust sama objektiivne tähtsus
inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut. Süütult surma saadetud tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja jumala armu vili. Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet Kristlus tõi leevendust moosese käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala kätes, sõltub tegudest. Kirik ja õigus - algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtide pärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab ristiusk õiguse järk-järgult uuele eetikale – õigus peab olema jumala armu ja kristliku halastuse segu. Andes õigusele uue eetilise aluse, ei vaidlusta kristlus samas õiguse (s.t. paganlikuRooma riigi õiguse) olemasolu ega selle kehtivust
Kiriku ja usu arengujooni 1. Ristiusu teke ja esiaeg Ristiusu teke jääb meie ajaarvamise algusse ning erinevate kultuuride mõjuvälja. Sõna "kristlane" kasutati esimest korda Antiookias. Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia Algkristlus levis esmalt õigusteta alamkihtide seas, pakkudes lootusetu olukorra vaimset mõtestatust ja lohutust, kuid kristlus ei taotlenud ühiskonna vägivaldset muutmist, vaid jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest. Algkirik väitis, et rahu (rahulolu) ei ole võimalik saada (juudi kombel) kõigi seaduste range täitmisega (49.a. apostliku kirikukogu otsus), kuid rahu ei saavuta ka Rooma tavadele vastava sõjalise ning juriidilise rahustamisega. Rahu on võimatu oma õigusseisukoha ohverdamiseta.
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
Konfliktiteoreetikute kriitika: · Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 19 Sotsioloogia alused Liina Käär · Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. · Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: 1. Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel) 2
Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. 71. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaal kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1
Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. 71. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 8
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
põnevust ja närvikõdi tekitavaid vaatemänge. Need omakorda jagunesid hoburakendite võidusõitudeks hipodroomil ja veristeks vaatemängudeks amfiteatris. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna- ning riigitegelased peamiselt religioossetel tähtpäevadel. Keisririigi ajal hakati mänge korraldama tihedamalt ja sellest sai esmajoones keisri aukohus. Avalikud mängud olid nüüd koos tasuta leivavilja jagamisega peamised riiklikud abinõud Rooma linna alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. Rahvas nõudis leiba ja vaatemänge, ning seda püüdsid keisrid neile ka pakkuda. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli otse keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (suur ringrada). Võistlused toimusid nelja võistkonda jagunevate kaarikute vahel, miida eristasid kaarikujuhtide erinevat värvi rõivad – valged, sinised, punased ja rohelised. Igal võistkonnal olid omad kirglikud pooldajad, kelle vahel tuli ette ka vägivaldseid kokkupõrkeid. Võistlus ise
Peale Terentiust hakkab kirjanduslik traditsioon hääbuma. Sagenesid poliitilised intriigid, sagenes oraatori kunst ebastabiilsus. Läksid moodi ajaloolised näidendid pretekstad (purpurääristusega tooga järgi) näidend Rooma ajaloost, mis püüdis lahendada poliitilisi probleeme (publikut ärgitati ühe või teise poolt hääletama). Nende järgi tõstatati päevakorralisi probleeme, neid ei huvitanud filosoofiline pool. Poliitilised allegooriad. Tekib togata näidend rooma alamkihtide elust. Kadusid moraalsed hinnangud. Autorite suur riskitahe vaadata sinna elupõhja. Rooma vaataja oli väga konkreetne. Kreeklased tegelesid ideedega, roomlased selge mõistusega ja praktilised. Sellepärast neile selline dokumentaalne zanr istus. Togatas oli elu kriitikat, tõusikute ja preestrite kriitikat jne. Oli nö vox populi rahva hääl. Togatasid tihti keelustati ja ei lubatud. Atellaanid olid samuti päevasündmusi kajastavad.
Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgilannetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop(paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Kirik ja õigus Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtidepärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab ristiusk allutab õiguse järk-järgult uuele eetikale – õigus peab olema jumala armu jakristliku halastuse segu. Andes õigusele uue eetilise aluse, ei vaidlusta kristlus samas õiguse (s.t. paganlikuRooma riigi õiguse) olemasolu ega selle kehtivust
Rochelle. Suur osa katoliiklasi pidas Nantes'i edikti liigseks järeleandmiseks. Kuningale korraldati enam kui kakskümmend atentaati, enne kui 14. mail 1610 õnnestus fanaatilisel katoliiklasel Ravaillac'il Henri IV tappa. Henri IV valitsusajal kodusõjas laastatud Prantsusmaa kosus, paljuski tänu rahanduse peakontrolöri hertsog Maximilian de Sully tegevusele, kes korraldas ümber riigi maksusüsteemi. Kuningas ei unustanud ka alamkihtide heaolu, pidades vajalikuks, et ,,ka kõige vaesem Prantsuse talupoeg saaks pühapäeval kana potti panna." Louis XIII Prantsusmaa troonile tõusis mõrvatud kuninga üheksa-aastane poeg Louis XIII [161043]. Tema valitsusaja algus möödus kodusõjas (161420), kus aristokraatia üritas veelkord kuid asjatult kuningavõimu tugevnemisel kaotsi läinud positsioone tagasi võita. Louis XIII valitsusaja pöördepunktiks sai 1624
- see on preromantiline võte. R arvas, et inimest ei tohi vormida liiga kunstlikult ja mingite ideede järgi. Kasvataja peab üritama kasvatavale sisendada mingeid hoiakuid ja väärtusi. Tuleb sisendada kaastunde- ja empaatiavõimet, inimlikkust, leebust jne. Tuleb tõrjuda temas türannia algeid. R on üks autoreid, kes rõhutab oma teostes loodusikkust, loomulikkust. Kirik või institutsioon rikub ka loomuliku usu ära ja kirik hakkab teda sellep jälitama. Tekkisid ka konfliktid. R oli alamkihtide vastu. Tema kunstiline looming. 1761 a ilmunud ,,Uus Héloise ehk Julie" , siis ,, Rousseau pihtimus" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklused". Uus Héloise- see on viide kuulsale armastusloole, mis on läänekultuuris tuntud. See on lugu Hélouse ja Avelari armastusest. See lugu on kuulus hiliskeskaegne lugu. Siin on näha tsitaatsus. Keskseks on naine , kelle nimi on Julie. R mängib siin oma kaasaega ümber selle kuulsa loo. Siit võib aimata, et
Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme. Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
· Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Konfliktiteoreetikute kriitika: · Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. · Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. · Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Erinevad lähenemised: Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: · Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel)
vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad. Ülemkihid kokku olid u 3% Vene ühiskonnast. Keskkihtidega olukord palju parem polnud, sinna kuulusid ettevõtjad- töösturid, kaupmehed, väike- ja keskmaaomanikud, enamik haritlaskonnast ja ametnikkonnast, oli u 8% rahvastikust. Lõpuks alamkihid- ennekõike töölised, tööstustöölised, mõisatöölised, teenijad, jahimehed, kalastajad jms. Nende alamkihtide osakaal u 20%. 69% rahvastikust liigitatakse talurahva hulka. Polnud enne I ms ühtne tervik, võis olla ühtne kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861, sealt algas diferentseerimine, külaühiskonnas olid I ms eel märgatavad üldine jagunemine jõukateks, kesktalunikeks ja kehvikuteks, tavaliselt seda siiski välja ei tooda. Protsendid kipuvad alati suuresti erinema. Majanduslik olukord polnud üldse ühetähenduslikult määratletav. Võrreldes Lääne-Eur riikidega
Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile. Seejärel oli neil võimalus ka oma küla elanikke vallutada ja sundida neid maksma andameid. Nii tekkiski ühiskonnas ebavõrdsus. Kuid ülemkiht tugevdas ja kindlustas oma positsiooni ühiskonnas ning lõid tasapisi range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega sunniti alamrahvast rohkem tööle. Kuid selline asjaolu tuli ühiskonnale pigem kasuks, kui kahjuks. Kuid seda tehti alamkihtide heaolu arvel. Kuid antud arusaama järgi on riik pigem ülemkihi vahend, millega võimaldas allutada alamkihti ja nende töö vilja. Mõlemat eespool välja toodud põhjust ei ole teadlaste poolt üheselt vastu võetud. Vaieldakse tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste oletuste üle. Sellepärast arvavad paljud teadlased, et tsivilisat- siooni tekke põhjus ei ole kõikehõlmav ja üks ühele. Arvatakse, et tsivilisatsiooni ja riigi tekkimine
Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile. Seejärel oli neil võimalus ka oma küla elanikke vallutada ja sundida neid maksma andameid. Nii tekkiski ühiskonnas ebavõrdsus. Kuid ülemkiht tugevdas ja kindlustas oma positsiooni ühiskonnas ning lõid tasapisi range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega sunniti alamrahvast rohkem tööle. Kuid selline asjaolu tuli ühiskonnale pigem kasuks, kui kahjuks. Kuid seda tehti alamkihtide heaolu arvel. Kuid antud arusaama järgi on riik pigem ülemkihi vahend, millega võimaldas allutada alamkihti ja nende töö vilja. Mõlemat eespool välja toodud põhjust ei ole teadlaste poolt üheselt vastu võetud. Vaieldakse tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste oletuste üle. Sellepärast arvavad paljud teadlased, et tsivilisat- siooni tekke põhjus ei ole kõikehõlmav ja üks ühele. Arvatakse, et tsivilisatsiooni ja riigi tekkimine
Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile. Seejärel oli neil võimalus ka oma küla elanikke vallutada ja sundida neid maksma andameid. Nii tekkiski ühiskonnas ebavõrdsus. Kuid ülemkiht tugevdas ja kindlustas oma positsiooni ühiskonnas ning lõid tasapisi range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega sunniti alamrahvast rohkem tööle. Kuid selline asjaolu tuli ühiskonnale pigem kasuks, kui kahjuks. Kuid seda tehti alamkihtide heaolu arvel. Kuid antud arusaama järgi on riik pigem ülemkihi vahend, millega võimaldas allutada alamkihti ja nende töö vilja. Mõlemat eespool välja toodud põhjust ei ole teadlaste poolt üheselt vastu võetud. Vaieldakse tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste oletuste üle. Sellepärast arvavad paljud teadlased, et tsivilisat- siooni tekke põhjus ei ole kõikehõlmav ja üks ühele. Arvatakse, et tsivilisatsiooni ja riigi tekkimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
