teenindusklassist sõltumatult Vastuvõtupoolel jaotab AAL kiht saabuva andmevoo vastuvõtjale sobivasse vormi ATM kihis moodustatakse rakk, milleks AAL kihilt saadud andmetele lisatakse ATM päis Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 43 ATM võrgu kihid Convergence sublayer Rakenduse Rakenduse andmed andmed AAL AAL Koondamise alamkiht ATM kiht Segmenteerimise ja jaotuse alamkiht Füüsiline kiht Segmentation and reassembly sublayer Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 44 ATM võrgu kihid AAL kiht sisaldab mitmeid erinevaid protokolle, mis on kohandatud erinevate teenindusklasside (A, B, C, D) andmete töötlemiseks AAL kiht on jagatud kaheks alamkihiks:
BÜTSANSI ÜHISKONNA ÜLESEHITUS Ühiskonnapüramiid, üldine ülevaade ühiskonnakihtidest, võrdlus Lääne-Euroopaga MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLE...
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase ...
Jumala tahtest. Tänapäeval on see teooria tähtsuse kaotanud. 2) ühiskondliku kokkuleppe teooria selle kohaselt moodustasid inimesed riigi vastastikkuse kokkuleppe alusel, st osa inimesi andis võimu vabatahtlikult teistele. Nii kujunesid riigid näiteks mõnedel indiaanihõimudel. 3) sõdade teooria selle kohaselt tekkisid riigid sõdade tulemusel, nii et võitjatest sai ülemkiht ja võidetutest alamkiht. Riiki kui organisatsiooni oli ülemkihil vaja alamate kihtide vaoshoidmiseks. 4) marksistlik teooria (saksa ühiskonnateadlase Karl Marxi nime järgi) selle kohaselt viis eraomanduse teke klasside tekkeni ja klasside teke riigi kujunemiseni, sest rikas ja mõjukas ülemkiht vajas vaeste sõnakuulmises hoidmiseks riigiaparaati. Tõenäolisemad on 3. ja 4. teooria. Eestis tekkis riik 13. sajandil Saksa ja Taani vallutuse tulemusel (3. teooria)
kuivaks) 5. Külastajate teenindamine söögiajal 6. Iluteenindused (kõrvaldasid erakordse hoolikusega küünte vigastusi) 7. Lahutasid inimeste meelt 8. Pidude ettevalmistamine ● Tuua välja, kuidas seostub see tekst Yvon Thebert`i peatükiga “Ori” raamatus “Vana-Rooma inimene”. Minu arvates, nende teoste vaheline seos ilmneb just orjade kirjeldamises. Mõlemas tekstis orjad on ühiskonna alamkiht, mis oli loodud töötamiseks, teenindamiseks, meelelahutusteks ja tootmiseks.
Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus zanr satiiriline romaan
plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust). Ülemkiht: Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus. Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia
kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kaupmehed, käsitöölised. Olid ka orjad. Mehed olid tähtsal kohal ühiskonnas. Maksevahendiks olid kakaooad. Inkade riik oli totalitaarne, elasid külades
EGIPTUSE ÜHISKOND Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.HU Minevik Ühiskond rangelt hierarhiline Tipus absoluutse võimuga jumal vaarao Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi tree...
Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi. Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks moodustati Hansa Liit mis oli kaubalinnade organisatsioon. Hiilgeaegadel kuulus Hansa Liitu 70 suurt ja 100-130 väikelinna. Kuigi keskajal elamine oli raske ja vaevaline, said siiski inimesed ilusasti hakkama.
Kultuur Maaelanikkonnas säilis arhailine Linnades levis keskaegse Euroopa kultuur kultuur, ülemkiht jms saksastus kiirelt Keskaegne Eesti ühiskond oli sarnane Lääne-Euroopa ühiskonnaga selle poolest, et Eestis oli feodaalne killustatus, vasallid, kes allusid senjöörile, valitsemine käis feodaalse korra järgi. Erinevused: ülemkiht koosnes sakslastest, alamkiht põliselanikest. Põliselanikes juurdus väga aeglaselt nii katoliiklus kui ka keskaegse Euroopa kombed ja tavad. Allajäämine ristisõjas ei olnud ainult negatiivne, sest rahvus säilis, keel ja kultuur arenes, jäime siiski Euroopa osaks, mida poleks juhtunud, kui vallutajad oleksid olnud venelased, kelle oht oli aina kasvamas. 2. Eesti talupoja seisund enne ja pärast vallutust: a) Isiklik vabadus Algselt oli talupoegadel hea õiguslik seisund, vallutajad tunnistasid
Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees. Põhiline ülesanne oli koormiste kandmine maaisanda ees. Pidi tegema kõike, mida mõisnik käskis. Mõisnik kaitses talupoega vägivalla ja röövlite eest. 7. Iseloomusta lühidalt keskaegset linna ja linnaühiskonda. Kihistunud ühiskond: ülemkiht, keskkiht, alamkiht. Linn kuulus maahärrale, kes kinnitas linnaõigused, linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 10. Kirjelda Hansa Liidu idakaubandust ehk milliseid tooteid veeti itta ja mida toodi Venemaalt?
abikaasade varandusest. 16. Sajandi rõivakorraldused kirjutati juba ette, milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda. 11. Millise linna vapp on kujutatud slaidil 3, miks on sümboliteks võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14
1. Millal algas Vabadussõda? Kellega sõditi? Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril ja lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu. 2. Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis? Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. ...
Rooma ühiskonnas oli väga tähtsal kohal avalikud mängud. Roomlastele meeldisid verised vaatemängud e. elukutseliste galdiaatorite võitlused. vabariigi ajal korraldasid Roomlased võistlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal aga jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võtlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud, nii ülemkihi kui ka rahvamasside lõbustamiseks. Rooma seisused. Rooma ühiskond oli seisuslik. Oli ülemkiht ja oli alamkiht. Ülemkihti kuulusid: Kõige kõrgemal oli keiser. Keisrile järgnes senaatoriseisus, ja senaatoriseisusele järgnes ratasanikuseisus. Alamkihti kuulusid aga: Vabad meged, nendele järgnesid vabakslastud ja viimased olid orjad. Senaatoriseisuse moodustasid rooma riigi üliku, senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusid senaatoriteks ka esamlt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia edindajaid
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal Ülemkiht (vabrikuomanikud) Alamkiht (töölised) Max Weber'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt... majandusressurssidest elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt... isikuomadustest (nt kompetents) sotsiaalse rolli täitmisest omandist (nii materiaalsest kui vaimsest) 9. Mõisteid sotsiaalsest staatusest Sotsiaalne stratifikatsioon inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võr...
(läänest itta?????? ei tea) Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool. Kõige olulisem väljaveokaup oli teravili. Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi Käsitöölisi ühendas tsunft. Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne. Väikegild - tsunftide ühendus Linn vajas rahva juurdetulekut, sest loomulik iive linnas oli enamasti negatiivne. Kui linna alamkiht oli eestikeelne, siis linna keskkiht oli juba saksakeelne. tuli üleminek saksa keelele ja kultuurile. KATOLIKU KIRIK JA KATOLIIKLUS KESKAEGSES EESTIS Kui katoliilus jõudis eestisse, siis see oli Euroopas juba tuhat aastat vana ning seetõttu ei hakatud eestis midagi uut välja mõtlema vaid see kandus eestisse lihtsalt. See jõudis eestisse ristisõdijatega 13. sajandi algusel Katoliku kiriku juhiks oli paavst. Talle allusid Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu,
.. suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism struktuur, Seisuslik ühiskond- ülemkiht, töölisklass. Ametiühingud, Perekonna rolli muutumised. suhted keskkiht, alamkiht (aadlid, avalikkuse teke. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused:
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli.
Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast nüüd tuleb mängu linn ja selle olulisus siinses kultuuris. Huvipunktis on alamkiht, talupoeg, veidi kritiseerib ka aadlikke, mis oli tol aja väga tavatu. [[Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes ...
7)kodanike julgeoleku tagamine 8)hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linna välimus Keskaegne linn algas eeslinnast. Eeslinn asus väljaspool linna müüri ning eeslinnaks oli tavaliselt agul, kus elas lihtrahvas ning linna alamkiht. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ringi staatus sõltus sellest kummal pool müüre ta asus. Niisiis jagasid müürid asustuse kaheks seda, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks toodi. Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Tänavad olid väga kitsad ning peatänavad viisid välja turuplatsile. Tänavad olid väga räpased, kuna aknast visati välja majapidamises tekkinud jäätmed
Tähtsaimaks ülesandeks oli luua kirikuhooneid ja kloostreid Kirikus kindel hierarhia Romaani Basiilikalik pikihoone Esimene iseseisev kunstistiil, pärast antiikkultuuri hääbumist Esimene üleeuroopaline stiil Tehnika areng (keerulised ehitised) Massiivne proportsioneeritud, artikuleeritud ehituskehand Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks, et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m) Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
ISLAM Islam tekkis 610. aasta paiku pKr, Mekas. Moslemid nimetavad islami-eelset ajastut tavaliselt dzahilija'ks ehk harimatuse ajastuks. Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi. Muhamed Koraan Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab ,,etteleotu". See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida ,,õiget teed". Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb ...
Saavutatud staatus (USA) ) Ühiskonna põhiklassid/kihid 1 Ülemkiht e. kõrgklass ---- väike osa rahvastikust, omavad rikkust ja võimu, vana (Morganid, Rockefellerid), uus (Bill Gates) 2 Keskkiht e. keskklass "valgekraed"----- enamus elanikkonnast- osakaal kasvab "vana keskklass" ---- väikeomanikud, farmerid jne. Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ; 3 klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne ja/või poliitiline jõud. Sotsiaalne mobiilsus Mõiste võttis kasutusele Pitirim Sorokin (1889 1968) ---- "Social Mobility" -1927.
jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele. Kerkisid esile juristid ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Roomas sai alguse õigusteadus. Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: ülemkiht ja alamkiht. Need omakorda jagunesid paljudeks alamseisusteks, millest kõige kõrgem oli senaatoriseisus, madalaim aga orjaseisus. Kõigi õigused ja kohustused tulid nende seisuslikust kuuluvusest. Senaatoriseisus oli kõigist kohustustest ja maksudest vabastatud. Kõik madalad olid maksumaksjad. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond .Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin veelgi suurem kui Kreekas .Orjad olid pärit eri
22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küsimuse teravnemine:
Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri,
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on konts...
unikaalne riistvaranumber. Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. ///// MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht. /////// DLL kihi teine alamkiht on loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC) . // EHK Kautatakse, et saada datagramm ühest liidesest teise füüsiliselt ühendatud (samas võrgus asuvasse) liidesesse. 48-bitine aadress kõrvetatakse ROMi sisse. Igal adapteril, mis on LANis on oma unikaalne aadress. Aadresside jaotust administreerib IEEE. Tootja ostab hulga MACi aadresse, et tagada unikaalsus. Analoogia: MACi aadress on nagu isikukood, IP aadress nagu postiaadress
Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP- protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. ///// MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht. /////// DLL kihi teine alamkiht on loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC) . // EHK Kautatakse, et saada datagramm ühest liidesest teise füüsiliselt ühendatud (samas võrgus asuvasse) liidesesse. 48-bitine aadress kõrvetatakse ROMi sisse. Igal adapteril, mis on LANis on oma unikaalne aadress. Aadresside jaotust administreerib IEEE. Tootja ostab hulga MACi aadresse, et tagada unikaalsus. Analoogia: MACi aadress on nagu isikukood, IP aadress nagu postiaadress. ////
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
tragöödiani. Autor uurib vastust küsimusele, kas väike inimene on võimeline tõusma ühiskonnas kõrgemale positsioonile jäädes samas eetiliselt puhtaks. Autor jõuab välja selleni, et see paraku pole nii võimalik. Juba antiikajast peale on kirjanikud üritanud vaadelda nn inimtüüpe, kellest ühiskond või kogukond koosneb (see iseloomustab ka Balzaci ja Stendhali). Ühiskond jagatakse hierarhiateks. On alamkiht, vaimulikud, maa- aadlikud, suur-aadlikud. Veel sisust: „Punase ja musta“ peategelane üritab alguses sotsiaalsel redelil tõusta naiste kaasabil. Talle soovitatakse vaimulikku ellu minna, aga seda ta ei taha, kuna teda tõmbab ikka ilmaliku maailma poole rohkem. Ta siirdub Pariisi, kus peab kaasa mängima kõrgühiskonna mänge (reetmised, intriigid jms). Selle viimase tõttu algab ka tema allakäik – riigireetmisega seotud kirja kohale toimetamine saab talle saatuslikuks. Stendhalil oli
- kristliku perioodi rahvapärimus - J. M. enda looming - klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes "Ilias" ja "Odüsseia" ,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed Primitiivne (ARHAILINE) Talupojad Eliit - Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta Maal elav nn alamkiht Linnas elav nn ülemkiht Johann Gottfried Herder - 1744-1803 - Riias 1764-69 - Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern) 19. sajand Eesti folkloristikas Estofiilid: 1) Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846 2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 4) Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 ,,Spielgas" avaldas esimese rahvaluule kogumise üleskutse (1843)
Lisaks klassikalistele tööülesannetele pidi riik hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamiseda- s.o haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne. Nüüdisühiskonna etapid on: 4) Industriaalühiskond 5) Teenindusühiskond 6) Teadmusühiskond e. infoühiskond Ühiskonna tüübid:(kihistus) 1) Feodaalne ühiskond: talupoeg, aadel, vaimulik 2) Industriaalühiskond: alamklass, keskklass, ülemklass 3) Oluline muutus toimub ka nüüdisühiskonnas: kõrgkiht, keskkiht, alamkiht. 3. Budism Budism on usk, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur,(mille rajajaks on väidetavalt Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde: 1. Tõde kannatusest 2. Tõde kannatuse põhjusest 3. Tõde kannatuse lakkamisest 4
naturalismile. Tegelane Julienne, vaatleb tema karjääri algusest traagilise lõpuni. Viletsast perekonnast noormees, kes on aga nägus ja andekas. Läbib esimese etapi hästi, hakkab silma kohalikule vaimulikule, õpib kiiresti. Vaimulik soovib, et noormees valiks sama kutse. Julienne alustab oma teed, liikudes oma keskkonnast väljast, nõmedate vendade ja isa seltskonnast ära. Temast saab kohaliku maa-aadliku perekonna guvernöör(koduõpetaja). Ühiskond jagatakse hierarhiateks: alamkiht, vaimulikud, maa-aadlik, suuraadlik. Julienne'i eesmärk on tõusta aristokraatide hulka. 19. saj realistlikue romaanide tegelased läbivad kõiki neid kihte ja seeläbi antakse üiskonna kirjeldus. Lastakse Julienne'il läbida need kihid alt üles. Loodab tõusta naiste kaasabil. Hoolimata sellest, et patroon teda hoiatab. Kuid teda tõmbab ilmalik elu. De la Mole märkab tema terasust ja võtab ta omale sekretäriks, järgneb tõus. Seal juba reetmine, intriigid jne
Talupojad muutuvad sunnismaiseteks. Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi. Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt, teises teist. Kõrgkiht: kaupmehed, raehärrad; keskkiht: käsitöölised; alamkiht: teenijad Ametinimetused vihjavad mittesakslastele. Keelemõjud mõlemapoolsed: Karristraate (Karja tn) jms. Sõber – linnakaupmehe talupojast partner. Liivimaa linnad Riia 1201. Linn on juriidiline mõiste. Linn – linnaõigusega asula või muu tunnus? P. Johansen ajab, et linnad juba varem: Skandinaavia kaubahoov Oleviste juures ja Saksa hoov Nigulistes. Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu. Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj
ja tekkisid "maksud"/erinevad koormised. * Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht. * Kultuur/haridus enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne-kunst. ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. * Uus usk katoliikluse miinus oli see, et see oli ladina keelne; plussiks oli aga
kiiremini, teised aga ei mugandu nii hästi ja jäävad kängu. Euroopa siis mugandunud. Kehvemini kohandunud rahvad on nagu lapsed ehk nende vaimne- moraalne pool kängu jäänud, seega puudub ka arenguperspektiiv. Seevastu eurooplasi ootab ees helge tulevik ja aren jätkub. Kandis sellist mugandust üle ka meeste ja naiste arengusse ehk mehed paremini mugandunud naised kehvemini. Samuti kandis seda üle ka eliidile ja alamkihile. Ehk eliit areneb, alamkiht mõttetu ja kängu jäänud. Nimetatakse sotsiaal Darwinismiks ehk eliit võimekam ja parem, alamkihid geneetiliselt halvemad. Tylor sõnastas kolm ühiskonna tüüpi: metslus, barbarism (põlluharijad), tsivilisatsioon. Need omased kõigile rahvastele, kuid rahvad jõudnud erinevatele tasemetele. Tema arvates pole need, kes on arengus maha jäänud erinevad, vaid lihtsalt aeglasemalt arenevad. Igas kultuuris pärandatakse edasi kasulikud
(lastega) (lasteta) 3. Sotsiaalne kiht Sotsiaalse kihi moodustavad tarbijad, kellel on sarnane ühiskondlik positsioon. Kihtideks jaotamise kriteeriumideks on varaline seis, sissetulek, haridus, tegevusala, eluaseme asukoht ja tüüp, sotsiaalne staatus, elustiil, pere päritolu. Levinuim liigitus koosneb kolmest põhikihist: 1) kõrgkiht, 2) keskkiht, 3) alamkiht. Sotsiaalne kiht mõjutab ostetavaid tooteid, nende kvaliteeti ja kogust. N.: portselani, golfivarustuse, reiside ja investeeringute turg kuulub valdavalt kõrgkihile. 4. Võrdlusgrupp Võrdlusgrupp on inimeste kogum, kes mõjutab isiku vaateid ja käitumist. Võrdlusgrupiks võib olla perekond, kolleegid, eakaaslased, koolisõbrad, selts, klubi, erakond. Tarbija üritab ennast võrdlusgrupiga samastada. Kui üks suudab teist panna tegema midagi sellist, mida
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Arnoldile tegi muret demokraadia. Ta leidis, et see on paratamatu ja võttis selle omaks. Ta ei tahtnud, et see läheks anrahiaks. (Kõik pole samas ju võrdsed, näide: professor ja inimene tänavalt pole tarkuselt võrdsed.) Arnold: ,,Inimloomus ei tähenda, et me kõik oleme ühtemoodi võrdsete võimalustega, vaid me kõik peame teadma kus meie õige koht on." Arnoldi suurim mure: Harimata inimene ei tohi tulla valitsema. · Probleem: haridussüsteem. Hairduse kaudu tuli alamkiht eemaldada anarhiast. · Arnoldi jaoks haridus: o Haridus madalamale klassile tähendab seda, et neid oleks võimalik juhtida ja suunata. Masside saatus oli saada juhitud. Nad pidid oskma end laskma juhtida. Teadmised ei puutunud neid. · Arnoldil oli idee tugevast riigist: o Kui aristokaadia oli taandumas, siis riik pidi hakkama kontrollima. o Riik pidi vaatama madalama klassi käitumise üle seni, kuniks alamklass on
Puhta vaimu filosoofia – vaimsus on lahutatud elust (ontoloogiline elu mõiste) ja on puhtal kujul, see on reaalsuse eitamine ja üleolev suhtumine. „tõde“ on miski, mida keegi esindab, aga kui tõde esindab eimiski. Lk 13. Kaasaegse filosoofia “arheoloogiline” käsitlus: Ptk 9. millegi maa aluse välja kaevamine? – arheoloogia. Ühelt poolt on kultuur on ka kihiti struktueeritud. Teiselt poolt on õpetus „arhest“ – need kihid ei ole mehaaniliselt teineteisele peal, vaid iga alamkiht on aluseks järgnevale. Mida enam kihte eraldama, seda enam jõuame selle poole, mis seda determineerib. Kui jääda kristluse puhul pealispinnale, siis ei vaadelda kihte. Seos võimu ja tõe vahel. Tõde on võimu tahte akt. Tõe pretensioon on võimu tahtele, seal tagab peitub võimupositsioon. Seminar 9. Friedrich Nietzsche. Antikristus. Jätk. kaasaegse filosoofia “arheoloogiline” käsitlus Kanti ja kantiaanluse kriitika
asuvatele isikutele. Seda eriti mitteformaalse sotsiaalse kontrolli puhul, kuid ka formaalse kontrolli puhul. · Negatiivsed sanktsioonid ei avalda madalamalseisvatele isikutele nii suurt mõju, sest mida madalamasse sotsiaalsesse kihti isik kuulub, seda vähem on tal kaotada. Teatud juhtudel negatiivsete sanktsioonide rakendamine hoopis kergendab nende olukorda. Mida suurem on alamkiht ja mida vähem ühiskond nende päästmiseks ette võtab, seda enam on ühiskond ohustatud. See ei kehti füüsilise karistamise puhul. · Isikud, kellel on sidemeid väljaspool oma kultuuriruumi, ei löö risti ette õiguserikkumiste sooritamise osas, sest nad teavad, et nad võivad vajadusel igal ajal kas füüsiliselt lahkuda (ära sõita) või moraalselt lahkuda (sidudes oma huvid teise ühiskonnaga) ja pääseb seeläbi karistusest
Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine (lad k stratum, strata tase, tasemed => stratifikatsiooni mõiste võetud üle geoloogiast erinevad maapinna kihid) võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia. · võim võime sundida teistele inimestele oma tahet peale · prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus · omand varandus Reeglina eristatakse kolme kihti: ülem-, kesk- ja alamkiht - straatumid Sotsiaalne stratifikatsioon ehk ebavõrdsus ehk kihistumine (vertikaalne dimensioon) inimeste vahelised erinevused hüvedes (raha, staatus), mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised. Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Ebavõrdse kohtlemise alused: · oskused · sissetulek · sugu · vanus · rass · religioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
