toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1.Elanikkond allus vabatahtlikult ülemkihile kes tegeles alamkihi elukorraldusega,seega oleks riik vaid parema ühiskonna korraldamise vahend. 2.Algusest peale on ühiskond kihistunud,ning riiklik korraldus tekkinud vägivalla sunni läbi,seega on riik vajalik ülemkihile et võimutseda alamkihi kallal ning alamkihi töö vilja omastamiseks. Esimesteks tsivilisatsioonideks peetakseMesopotaamiat,mis asus eufrati ja tigrise alamjooksul ja kus tänapäeval asub Iraak,umbes samal ajal tekkis teine tsivilisatsioon Egiptuse,seda siis niiluse kallaastel
Ülemkiht paneb alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Seega on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega. Nende arvates on inimkonna arengu aluseks hoopis mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni.
tsivilisatsiooni tekkimisega üheaegselt. See nõudis palju tööjõudu ja suure hulga inimeste tööde korraldamist. Selline tegevus tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse välja kujunemisele. Tsivilisatsioonide tekke võimalike põhjuste teise versiooni järgi ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Selle osa teadlaste järgi on moodustuv ülemkiht pannud alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See sund tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt
temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja kohe samas kirjeldatud alamkihi elukohti, näiteks Vaqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahetakse näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Näidatakse, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna
ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseid "Isa Goriot" valmis alles elukogenuma ja laiema maailma-vaatega inimesena, viisteist aastat enne tema elu lõppu. Niisiis, valmis raamat 1835. aastal ja kujutabki Pariisi elu nii ülem-kui alamkihi inimeste seas eelmise sajandi algul. Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne.
on samas väga inimlik. Balzac kasutab tohutus koguses andmeid, mis pärinevad reaalsest elust. Näiteks mainib Vautrin, et on läbi lugenud Benvenuto Cellini memuaarid. Cellini eksisteeris päriselt. Taolisi andmeid on raamatus väga palju välja toodud. Põhiliseks probleemiks on raha ja eetika, sõpru omasid tavaliselt need, kellel oli hea perekonnanimi ja palju raha, elus edasi sai põhimõtteliselt ainult läbi tutvuste. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Väga suur rõhk on isaarmastusel. Autor kasutab Rastignaci selleks, et näidata kuidas lihtinimene täie tahtejõuga püüdleb helgema ja parema positsiooni poole. Balzac saab sellega päris hästi hakkama , ja tõestab , et kui ise olla piisavalt nutikas ja pealehakkamist täis on elus ka palju kergem läbi lüüa.
Isa Goriot 1.Teose autor ja pealkiri ? Honoré de Balzac "Isa Goriot" 2.Tutvusta lühidalt teose autorit Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseks sai "Isa Goriot" . Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. 3.Mis ajal tegevus toimub? Tegevus toimus XIX sajandil 4.Missugune on teose sõnum lugejale? Nõustun või mitte ? Miks ? Raamat kajastab kirjeldab Pariisi kõrgseltskonna elu. ...
Raamat, mis pani mind mõtlema ,,Oliver Twist" Raamatu ,,Oliver Twisti" tegevus toimub 19. Sajandil Londonis ja selle läheduses. Sellest raamatust saab väga põhjaliku ülevaate sel ajal esinenud sotsiaalsetest probleemidest, eelkõige sotsiaalsest kriitikast vaeslaste ja alamkihi inimeste suhtes. See on raamat, mis pani mind mõtlema. Vaeslaste elu oli tol ajal Inglismaal väga raske. Neist ei hoolitud, neid koheldi nagu orje ja kõrgemast klassidest inimesed kasutasid neid oma kasuks ära. Neid vaeseid inimesi koheldi, nagu oleksid nad kõigile koormaks ning pigem taheti neist lahti saada. Siinkohal võib tuua raamatust näite, kus võeti vastu otsus vaestemaja hoolealuste toiduportse vähendada, kuna neile paistis, et vaestemaja
Ta hakkab oma positsiooni parandama naisi ära kasutades. Rastignac kohtub viimaks Gorioti tütre Anastasiega ning armub temasse. Üsna pea jõuab Eugen'le kohale, et ta on teinud vea ja samuti saab aru ka sellest, miks isa Goriot nii kehvas seisus on. Rastignac hakkab isa Goriot kaitsma ning jääb tema kõrvale kuni Goriot'i surmani. Pärast surma alustas Eugene Gorioti tütardele kättemaksu isa ärakasutamise eest. Teoses oli välja toodud võrdlusi kõrg- ja alamkihi elust, mis teose ilmumise ajal näitas inimestele elu sellisena nagu ta päriselt oli. Samuti saavad ka kaasaja inimesed ülevaate tolle aja elust. Raamat paneb ka mõtlema selle üle, kui palju vaeva tegelikult näevad meie vanemad, et tagada meile hea haridus ja mugav elukeskkond. Oma tõepära on selles, et kui tahad elus olla edukas, siis ei piisa ainult heast haridusest, vaid vaja on ka sidemeid ja tutvusi.
Kui ma oleksin ori Vana- Roomas Olen ori Vana- Roomas ning kuulun alamkihi kõige alumisse kihti. Sündisin perre, kus isa oli võetud orjaks. Hiljem, kui isa suri asendati mind temaga. Oma nime olen saanud peremehe Quintiporti järgi- mind kutsutakse Quintiuse poisiks. Kuna Roomas on orjanduslik ühiskond, siis on meid üsna palju ning tänu vallutussõdadele tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka
· Pistrikujumal Horose kehastus. · Maailmakord MAAT pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega. · Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 8.) Kuidas suhtusid egiptsaled surmajärdsusesse? Mille alusel seda otsustada. Too näiteid! Egiptluse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavaöt juurdunud ja detaiöideni väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tänapärasel viisil ka pärast surma. See oli vaga võimalik vaid juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilitamise
sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli ka saksa käsitöölisi ja kaupmehi. Võrreldes 18. sajandiga oli 17.sajandil kroonumõisate talupoegade elu parem, sest neil oli rohkem õigusi ja nad polnud pärisorjad. Rootsi kuningal oli plaanis vabastada ka rüütlimõisate talupojad pärisorjusest, aga see ei õnnestunud. Venemaa vajas aadlike toetust ja selletõttu talupoegade elu halvenes, aga nende aktiivne osalemine maakaubanduses tagas neile omandiõiguse vallasvarale
Hiina Uusaeg Hiina ühiskond 16.-18. saj. 16.-18. sajanditel Hiina ühiskonnas suuri muudatusi ei toimunud. Püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna eliidi eunuhhid, kelle kätte koondus võim pealinnas Pekingis ja ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestu...
Vaheriik. b) Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid.
klaarisid tülisid ning kõikke muud mis oli kogu ühiskonna heaoluks ja vajas kordineerimist. Väga oluliseks tegevuseks võis olla näiteks tagavarade soetamine ja nende väljajagamine ikaldus-aastatel või suure hulga inimeste mobiliseerimine niisutussüsteemide ehitamiseks. Niiviisi aastasts aastasse ja põlvest põlve täites ühiskonna huve tõusis nende eneste prestiiz ja positsioon muutus päritavaks. Pikapeale kujuneski neist päriliku võimuga ülemkiht ja nende võim alamkihi üle oli selle arusaama järgi vältimatu kaasnähtus e. riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Teise varjandina näevad teadlased, et juba algusest peale on ühiskond kihistund vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada,
ja nad ei läinud isa kordagi vaatama.Goriot sai aru,et ta tütred ei hooli temast ja ta oli neile vajalik ainult raha pärast.Üks tütardest küll tuli,kuid jõudis isa Gorioti juurde liiga hilja. Isa Goriot suri raske haiguse tõttu. Eugene mattis isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei olnud nõus seda matust kinni maksma. Tütred ei tulnud isegi matustele. *Raamat meeldis mulle väga. See teos tõi häid võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust ning selles raamatus oli väga õpetlikke lauseid. Tähtsus selle kirjutamise ajal oli kindlasti see, et ta näitaski seda elu rahvale nii, nagu see tegelikult on. Kõik oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kus kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles põhiliselt raha ja hiilguse ümber. Kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks.
· Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon
Fikseeriti koormised ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. 8.kaubandu, käsitöö, põllumajandus Oli teraviljakasvatamine (rukis), härjad, lehmi vähe. Mõisates oli loomi vähem ning selle tõttu oli ka väetamise probleem. Mõisapõllud suuremad kui talupõllud Maakaubandusega tegelesid mõisaametnikud, pastorid, kõrtsmikud, sõdurid, linnakodanikud ja linna alamkihi esindajad.Välismaale veetavate kaupade hulgas oli esikohal kõrgelt hinnatud rehtedes kuivatatud teravili.Peamine käsitöö keskus oli Tallinn.Üksikud käsitööharud jagunesid alaliikidesse, millest igaüks moodustas omaette tsunfti. 9. Haridus ja kirjasõna Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama
,,Folkloori uurimine oli väga tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid
naerualuseks. Isa Goriot oli minu jaoks kergelt häiriv tegelane. Ma ei mõista tema pimedat armastust oma tütarde vastu, kes teda ei austanud ega armastanud. Mõistetav on vanema armastus, kuid kuskil on piir millest üle ei saa enam astuda. Samuti oli tema karakter aeglane, veidi rumal ja piiratud maailma vaatega. 6) Autori juht mõte: Probleemideks on raha ja eetika. Autor toob välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Käsitleb ka isaarmastuse olemust. Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahab autor näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Ta näitab, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. 7) A - Anastasie B - Bianchon C - Coutuer D - Delphine E - Eugene Rastignaci H - haigus I - Isa Goriot
Astronoomia arenes tänu sellele, et taheti ennustada tähtede järgi. Egiptuses arenes geomeetria. Nad oskasid arvutada erinevate kujundite pindalasid. Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega. Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine. Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus. Neil oli aastas 365 päeva ja see jaotati 12 kuuks. Mesopotaamia kalender ei olnud nii täiuslik kui Egiptuse oma. Seda nimetati
üliõpilane, kes ei olnud just kõige jõukamast majast. Et endale elatist teenida, ei keeranud nad end halvale teele, vaid üritasid pääseda rasketest olukordadest ausat tööd tehes. Nende ainsaks lootuseks, et saada rikkamaks, oli Rastignac, kes läks Pariisi õppima. Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac on toonud võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust. Vanaproua Vaquer pidas Pariisis ühes väga viletsas ja vaeses kohas juba nelikümmend aastat pansioni, milles elasid nii mehed kui ka naised, olenemata vanusest. Maja seinad nägid välja kui vanglamüürid ning õuel elasid koduloomad. Toas oli tunda hallitus lehka ning laes olid vihmavee jäljed. Sellele pansionile vastandusid täielikult kõrgseltskondade uhked, suurte söögitubade ning salongidega elukohad. Kuid tegelikult ei erine rikkad vaestest sugugi palju
Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. ·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. ·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege.
üliõpilasse armunud ja vastupidi. Krahv Restaud´ga abiellunud Anastasie ja suurpankur Nucingeni abikaasa Delphine on mõlemad nii hõivatud, et neil pole aega isa matustele minna. Isal polnud neile enam midagi pakkuda. 9 TEOSE PROBLEEMISTIK Teose probleemideks on raha ja eetika. Kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed ja erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja alamkihil elukohti, näiteks Vauqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Isa polnud kunagi oma tütardele midagi keelanud. Nad said kõik mis nad tahtsid. Abielus olles piirasid aga nende abikaasad nende kulutusi ja nõnda pöördusid nad tagasi oma isa juurde. Goriot loobus tervest oma varandusest, et olla oma tütarde meele järgi.
Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Linnale tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus. Neli Eesti linna kuulusid ka Hansa Liitu. Linnas oli vähe ruumi, majad tihedalt koos. Elanikke oli suhtleliselt vähe, kõige rohkem oli Tallinnas ja Tartus. Kõige rohkem oli eestlasi, kes olid vaesed ning moodustasid alamkihi, elasid agulites. tähtsamad kodanikud saksa rahvusest kaupmehed kaupmehed moodustasid valitseva nõukogu- RAAD, liikmete arv sõltus elanike arvust Kaupmeeste tuli tuli vahenduskaubandusest, nt sool, mida veeti Venemaale Kaupmehed moodustasid GILDI Tallinnas SUURGILD- abielumehed, MUSTPEADE VENNASKOND- vallalised kaupmehed Käsitöölised olid koondunud erialade kaupa TSUNFTIDESSE, võidi
süüdi mõista ega karistada, kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale 5) Joonista Rooma ühiskonna püramiid(hierarhia) ja iseloomusta neid kihte? Ülemkihi moodustasid Rooma riigi ülikud: keiser(riigi pea ja kõige tähtsaim), senaatorid(suurmaavaldajad, neist määrati leegionite ülemad ja provintside asevalitsejad) ja ratsanikud(rikkad ja mõjukad roomlased, neid nimetati nii kuna neil oli alati võimalik soetada endale ratsahobune). Alamkihi moodustasid enamasti käsitöölised ja põlluharijad(väikemaaomanikud ja rentnikud), Mõned orjad said ennast vabaks osta need olid vabakslastud ja orjad olid orjad. 6) Iseloomusta Vana-Rooma avalikke mänge(gladiaator, amfiteater, Colosseum)? Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, elukutseliste gladiaatorite(mõõgavõitleja) võitlusi. Kõikjale rajati sellise võitluse jaoks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene ehk amfiteatreid, kuulsaim neist on Colosseum Roomas
Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema
Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 1520°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on ka suured, mõnikord kuni 40°. Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega(et.wikipedia.org). 1.2. Troopiline ookeaniline kliima Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks. Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käs...
ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli vaja maksude kehtestamiseks saada alamkihi nõusolekut. Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi. Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis oli tugev ja hästi toimiv kuningavõim, ning seisuste esindajad kaitsesid kõikide õhiskonnakihtide huve.
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
tingimustega elupinnad, mis võimaldas üksiti rahvaarvu tõusu ja parema elukvaliteedi.) 5) Millistes olukordades oli venelaste osakaal 18.saj Eestis suurim? Miks? (sõjaolukordades, kuna Tallinnas asusid venelaste merebaaasid ja ülekogu Eesti asus ohtralt sõjaväe baase, seega oli siin vene sõjamehi ohtralt, sõjaajal kuni 30% elanikkonnast.) 6) Millise kihi ühiskonnas moodustasid Venelased? (Koos eestlastega alamkihi, siinsed venelased olid tüüd otsivad talupojad)
Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22° vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 1520°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on kuni 40°. Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab troopilisele mandrilisele kliimale BW kliimatüüp. Taimestik Taimed on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate
Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus) Venelased varauusaja eestis: · 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus) · Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal moodustasid sõjaväelased 5-15% ja sõjaolukorras isegi kuni 30% elanikkonnast. · Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel kodanikuõigused puudusid. · Vene kogukonda kuuluvad õigeusukiriku vaimulikud Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Haldusjaotus: · Eesti kubermang (Läänemaa; Harjumaa; Järvamaa; Virumaa) · Liivimaa kubermang (Pärnumaa; Tartumaa; Riia maakond; Võnnu maakond + alates 1645. a. Saaremaa) Riigivalitsus: · Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindralkuberner ( Tallinnas ja Riias)
2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja kõik raamatu väljaandmisega seotud tapeti ära.Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu", mis räägib Hiina perekonna tõusust ja langusest
teenindusklasside (A, B, C, D) andmete töötlemiseks AAL kiht on jagatud kaheks alamkihiks: koondamise alamkiht (convergence sublayer) segmenteerimise ja jaotuse alamkiht (segmentation and reassembly sublayer) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 45 ATM võrgu kihid koondamise alamkiht teisendab pealmiste kihtide ühendusega või ühenduseta bitivoo alumisele alamkihile või ATM kihile vastuvõetavale kujule segmenteerimise ja jaotuse alamkihi funktsioon on edastada 48 baidised paketid ATM kihile ja vastuvõtval poolel vastu pidises suunas Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 46 ATM. Teenindusklassid A ja B Tihendamata heli ja video Tihendatud heli ja video 2 A klassi teenused
esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel sattusid nad aga suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombed ja uskumused. Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal kohal asus pärilik senati-aristokraatia. Kandsid valget rüüd punase triibuga(tooga). Senaatorile järgnes ratsanikuseadus moodustasid ka rikkad ja mõjukad inimesed. See oli ülemkiht. Alamkihi moodustaid käsitöölised ning maal elavad talupojad-rentnikud. Vaesed proletaarid. Neile jagati tasuta vilja. Orjad ja vabakslastud Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguste kultuuritausta ning ühiskondliku positsioonidega inimesi. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölisena ja isegi arstide ning õpetajatena. Seaduse ees olid nad peremahe vara. Peremees võis orjaga teha mida ta tahtis, ka tappa
Roomlased hakkasid lisama oma nimele ema nime, selleks, et rõhutada oma sidet emaga. Naised käisid oma varandusega ümber nagu tahtsid. Lapsed olid kõige tähtsamad pärijad. Tekib küsimus, et mille või kelle heaks naised oma varandust kasutasid. Naised nagu mehedki seisid esmalt oma suguvõsa ja perekonna asjade ja au eest. Abielu ja lahutus Abielu sõlmimist vanust peab oletama. Kõrgklassi tütarlapsed abiellusid 11-17 aastaselt. Alamkihi tüdrukud abiellusid 12-18 aastaselt ja poisid 19-21 aastaselt. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat. Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas. Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks. Protsess kohtles karmimalt naist,eriti varanduseta naist. Uuesti abiellumine oli tulenes lühikesest elueast, et mehed abiellusid vanemalt kui naised ja sünitusel suremustest. P
Hiljem kasutatakse nimetust saunik või pops. Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide
tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel. SAKSLASTE VÕIMAS TUNG ITTA Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtlemisviisidega, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. Feodalistlik ühiskond jagas inimesed kindlatesse seisustesse, milles üks olenes teisest. Aadlimehe määramisõigus talle alluvate talupoegade üle oli enesestmõistetav.
Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil. 10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid, mis sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad,
üha rohkem täitma mingit ühiskonnale olulist koordineerivat ülesannet. Selle läbi kasvas ka nende eneste prestiiz. Nende positsioon muutus päritavaks ja nad said hakata ühiskonna kasvavat rikkust järjest ulatus- likumalt kasutama ka isiklikes huvides ja oma võimu suurendamiseks. Pikapeale kujunes neist päriliku võimuga valitsev ülemkiht. Selle aru- saama kohaselt oli ülemkihi võim alamkihi üle teatavas mõttes vaid ühiskonna arengu vältimatu kaasnähtus. Riik oleks seega eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Ülesanne, mille täitmise kaudu ülemkiht esile kerkis, võis olla ühis- konna juhtimine kõige laiemas mõttes, tülide lahendamine, naabritega suhete korraldamine, sõjategevuse juhtimine jne. Oluline võis olla ka taga- varade soetamine ja ikaldus- ning nälja-aastatel nende väljajagamine.
A. Dundese arvates võib mõiste ´rahvas´ tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon. On tähtis, et see, mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Varasemas määratluses on öeldud, et sõna ´rahvas´ määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimese hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandina sama ühiskonna ülemkihile e eliidile. 7. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse "nähtamatu" folkloor "nähtavaks"? Mille poolest erineb "nähtamatu" folkloor "nähtavast" folkloorist? Folklorist läheb mingi rühma juurde, tegeleb vahetult jälgimise ja tegevustes osalemisega, teeb kirjalikke märkmeid, kui saab midagi uut teada. Viib läbi küsitlusi, teeb intrevjuusid jne. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja
üha rohkem täitma mingit ühiskonnale olulist koordineerivat ülesannet. Selle läbi kasvas ka nende eneste prestiiz. Nende positsioon muutus päritavaks ja nad said hakata ühiskonna kasvavat rikkust järjest ulatus- likumalt kasutama ka isiklikes huvides ja oma võimu suurendamiseks. Pikapeale kujunes neist päriliku võimuga valitsev ülemkiht. Selle aru- saama kohaselt oli ülemkihi võim alamkihi üle teatavas mõttes vaid ühiskonna arengu vältimatu kaasnähtus. Riik oleks seega eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Ülesanne, mille täitmise kaudu ülemkiht esile kerkis, võis olla ühis- konna juhtimine kõige laiemas mõttes, tülide lahendamine, naabritega suhete korraldamine, sõjategevuse juhtimine jne. Oluline võis olla ka taga- varade soetamine ja ikaldus- ning nälja-aastatel nende väljajagamine.
· Maailmakord MAAT pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega. · Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 4. Sõjavägi hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. a. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. b. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee, mis loodi sundvärbamisega: · Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks. · Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki. c. Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud
selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne. Vanal-Livimaal ei moodustanud talupojad mitte ühtset kihti, vai mitu erinevat. Mõningad talupojad üritasid pääseda ka linna: kui nad olid edukad, siis nad saksastusid, kuid kui olid edutud, siis nad jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana-liivimaa joaks uus nähtus, sest linnad tekksid koos vallutustega. Siia tulid elama nii käistöölisi kui ka kaupmehi, eeskätt Saksamaalt, koondudes ühte kohta. Linnaõiguse annetas Taani kiningas, ordu kuninas või vastav piikop maakonna pea. 5 Eesti aladele tekid 9 linna:
kaldale elama asunud venelastega. Sajandi lõpuks moodustasid eestlased juba 95% rahvastikust, linnades see aga üle 50% piiri ei ulatanud. 2) Venelased Eestis XVIII saj: 18.sajandil venelaste püsiasutus jäi väikeseks, kuid suurima osa moodustasid sõjaväelased, keda oli rahuajal 5-15%, sõjaolukorras kuni 30% elanikkonnast. Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi 3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga sarnasused, erisused: Rootsi ajal olnud 10-le linnale lisandus Paldiski ja Võru [Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Viljandi, Vana-Pärnu, Valga, Haapsalu, Paide, Rakvere, Paldiski ja Võru 12] 8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj. 1) asehalduskord millal, miks, millised muutused:
Rahvas on mis tahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Pole tähtis, milline see siduv tunnus on – kas religioon, keel, elukutse – tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa. Varem mõisteti rahvast kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandudes ülemkihile. Rahvas on kirjaoskamatu, maarahvas, talupojad. Nendes allapoole jääb metsik ehk primitiivne (kirjaoskuse-eelne või kirjaoskuseta). 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. • Lähedased tänapäeva muistenditele ehk linnalegendidele (kuulujutt võib olla lühem) • Eksisteerivad kommunikatsioonimomendil, kuid ilmekamad võivad
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
hõimud(Seldzukkid) olid vallutanud Vike-Aasia, süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
