London Londoni kaart Londoni ajalugu Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule 2000 aastat tagasi roomlased 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu Linna tutvustus Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn Asub Suurbritannias Rahvaste Ühenduse keskus Trafalgari väljak 2002. aasta turismipealinn Londoni metroo on maailma vanim metroo Londonis on 5 lennujaama, suurim Heathrow Londoni loodus HydePark Green Park Hampstead Heath Thamesi jõgi
Egiptus ja Mesopotaamia Mesopotaamias ja Egiptuses kujunesid välja ligi 3000 aastat eKr. Need olid esimesed tsivilisatsioonid, mis tekkisid ning need rajati suurte jõgede äärde. Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse kallastele ning Mesopotaamia tsivilisatsioon Eufrati ja Tigrise alamjooksule. Niiluse orgu piiravad kõrbed ja seal ei saja vihma, selle tõttu sõltusid sealsed elanikud kõige rohkem korrapärastest üleujutustest, mis Niiluse jõel toimusid. Ka Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes välja jõgede lähedal, kuid Eufrat ja Tigris ei ole korrapäraste üleujutustega jõed, vaid üleujutused on ettearvamatud. Selle pärast tegeleti mõlemas piirkonnas niisutuspõllundusega. Egiptuses polnud orjadel mingeid õigusi- nad olid täielikult oma omaniku käsutada,
1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. Milline loom imetas pärimuse järgi kaksikvendi , kellest ühest sai tulevane kuningas. -Emahunt 9
Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased,
Albertil oli laiem haare, kui ta eelkäijatel : · 1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. · Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste- vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama. · 1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade ordu) · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn, mis rajati vallutuste tugipunktiks ja piiskopi eluasemeks. · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks rajas 1202. aastal Toreida preester Theoderich Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mida hakati kutsuma mõõga
Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtte...
omahind väike. HEJ miinused: Puudused Ehitamine väga kallis. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: · hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad; · muutub kohalik ökosüsteem; · muutub kohalik kliima (suurem aurumine); · piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HEJ tammi tõttu: · on häiritud kalade liikumine jões; · Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat muda); · kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aegajalt puhastama. Näiteks KKT HEJ Paisu taha tekkinud veehoidla ujutas üle 1000 km 2 suuruse ala. Vee alla jäid ligi 100 linna ja 1,9 miljonit inimest pidi seetõttu mujale kolima; 24 500 ha põllumajanduslikku maad; umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust; väga paljud sh haruldased looma ja taimeliigid. TÄNAME KUULAMAST
rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. 1207 – liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. 1211 – Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu 4. Milline tähendus võiks olla faktil, et sarnaselt taime- ja loomaliikidega hävib kasvavas tempos ka inimkeeli?
Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul sai vilja . Mesopotaamias seevastu aga tekkisid esimesed asulad Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksule. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimiine võimalik maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul oli aga vaja maad kuivatada. Egiptuse kõige tähtsamateks loodusvaradeks olid vask, kivilademed, kuld ja papüürus. Mesopotaamias oli metallidest puudus ning seepärast olid neil juba algusaegadest head suhted naabertsivilisatsioonidega, kuid vastupanuks leidus Mesopotaamia aladel külluslikult datlipalme, savi ja pillirooga, millest viimased olid väga vajalikud ehitusmaterjalid.
tööstused. *puudused:üleujutuste tõttu peavad inimesed ära kolima, vee alla jääb rikas kultuuri- ja ajaloommälestiste piirkond+turismindus kohad kaovad, inimesed peavad otsima uue töökoha. C)Keskkondlikud *eelised:keskkonnasõbralik ja saastet ei teki *puudused:hävivad paljud looma- ja taimeliigid->kaovad elupaigad ja kasvukohad. Muutub kohalik kliima(suurem aurumine) Seismilised probleemid. Kalade liikumine jões häiritud, jõe alamjooksule jõuab vähem sette materjali e viljakat mulda, setted kuhjuvad tammi taha ja seda peab aegajalt puhastama hakkama. Põllumaad, elukohad hävivad. 13. Selgita mida tähendab energia kaudne väljavedu? (selgitus õpikus lk.75 Norra, Islandi ja Venemaa näitel. Ps üks energiamahukamaid tootmisalasid on alumiiniumisulatus ja nimetatud riigid just sellega tegelevad ja väljaveetav toodang on alumiinium. Miks ei veeta välja odavat elektrienergiat?) Veetakse
iii) Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile c) HÜDROELEKTRIJAAMA TAHA TEKIVAD VEEHOIDLA TÕTTU i) Hävivad paljud looma- ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad ii) Muutub kohalik ökosüsteem iii) Muutub kohalik kliima (suurem auramine) iv) Piirkonnas võib tekkida seismilisi (maakoore liikumine) probleeme d) HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TÕTTU i) On häiritud kalade liikumine jões ii) Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat mulda) iii) Kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama 13) Selgita mida tähendab energia kaudne väljavedu? (selgitus õpikus lk.75 Norra, Islandi ja Venemaa näitel. PS. üks energiamahukamaid tootmisalasid on alumiiniumisulatus ja nimetatud riigid just sellega tegelevad ja väljaveetav toodang on alumiinium. Miks ei veeta välja odavat elektrienergiat?)
Saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TAHA TEKKIVA VEEHOIDLA TÕTTU: Hävitab paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad Muutub kohalik ökosüsteem Muutub kohalik kliima (suurem aurumine) Piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TÕTTU: On häiritud kalade liikumine jões Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjale (viljakat mulda) Kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama TUULEENERGIA 83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks 2010 aastal andsid tuulikud 25% maailma elektrienergia toodangust SUURIMAD TUULEENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. saksamaa 4. hispaania 5. india 6. itaalia EELISED: Taastuv energia Keskkonnasõbralik ehk õhusaastet ei teki Jooksvad kulud väikesed ehk elektri omahind on väike
on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed, meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil. Nad olid Itaalias äärmiselt mõjuvõimsad. Nende kultuur ja ajalugu on aga teada üksnes arheoloogiliste mälestiste ning rooma ja kreeka kirjanike teoste poolt. 2. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, kuhu aja jooksul hakkasid ühinema karjuste jt asulad, linna kujunemine võttis aega mitu sajandit, aja jooksul hakat ehitama hooneid, templeid, müüre. Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus, kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia. 3
aastal 1992 tehtud uuringu kohaselt suurtaimestik suhteliselt vaene. Põhjaloomastiku biomass on võrdlemisi kõrge. Ülemjooksul esineb ka jõevähki, kuid alamjooksul mitte. (kaitsekorralduskava) Jõeforelli asustamine Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi. Ometigi pole andmeid, et seal see kala looduslikult elutseks. Aastatel 1992-1994 asustas Ervin Pihu jõe alamjooksule kuuel korral jõeforelle. Kokku asustati 219 kala, kes olid pärit viiest Eesti veekogust. Introduktsioon kandis vilja, ning kujunes püsiv, paljunev populatsioon, nelja kilomeetrisel lõigul Suure- Kambja paisjärvest kuni suudmeni.(E. Pihu) Idaoja Idaoja on 11 kilomeetrit pikk ja selle valgala on 48,8km2 . Lisaoja suubub Peeda jõkke 4km enne porijõge. Idaoja saab alguse Põlvamaalt, Maaritsast. Tema langus on 5,3m/km. Aastal 1992 oli oja vesi eutroofne ning mõõduka fosforireostusega
ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klient vaesed, kes on ennast andnud rikaste kaitse alla.
hüdrosõlmed "järve" veetase üle 30 m · Veehoidlad · Kanalid ja irrigatsioon Edela-osariigid · Kalapüük on USA kiiremini arenev regioon. Colorado tagab vee üle 30 · Turism miljonile inimesele http://www.gly.uga.edu/railsback/CTW/ColoradoRiverDams.jpeg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hoover_sm.jpg California osariik on USA Colorado alamjooksule ja värske köögivilja-, puuvilja- deltaalale jõuab vähem kui ja lilleaed ning veinikelder. 10% jõe vooluhulgast. Kõik see vajab tohutult Mehhiko põllumajandusele lisavett. USA-Mehhiko piirist peab piisama veest, mis
majanduslik ja sõjaline jõud, inimkapital, riigi suurus, aga ka veeressurss ja rahvusvaheline toetus. Ootuspäraselt on materiaalselt tugevaim riik Hiina, aga sugugi mitte igas kategoorias. Nii on Hiinal kui üsna kõrge veestressi näitajaga riigil probleeme, et varustada veega oma ligi 1,4 miljardit elanikku. Lisaks on Hiinal nõrgem rahvusvaheline toetus, kuna mitmed suurriigid, nagu USA või Jaapan, viivad oma abiprogrammid pigem Mekongi alamjooksule. Ülejäänud viis riiki jäävad küll selgelt Hiinast maha, aga on omavahel üsnagi võrdses olukorras. Tugevaim neist on Laos ning nõrgim Kambodža. Ühiselt kõigi eest Viimased kaks võimu liiki on eriti huvitavad, kuna ei ole niivõrd kergesti maailmakaardile vaadates või statistikat uurides nähtavad, vaid vajavad sügavamat analüüsi. Nendeks on läbirääkimised ja ideeline jõud, mida võib kõige paremini märgata kohtumistel peetud kõnelusi ning ajaleheartikleid uurides
mitmeid vürtside toimeaineid. Vanad vaaraod lasid oma ehitustöölistele välja jagada portsjoni küüslauku ja sibulaid mis orjatöölised hea tervise juured hoidsid. See, mis hoidis rasketöölised hea tervise juures äratas huvi ka välismaal. Varsti hakkasidki vürtsid läbi maailma eri suundades liikuma. [Renate Kissel, 2001, lk.7] Aleksander Suur vallutas aastal 332 eKr Tyrose saare kindluse, alistas Egiptuse ja asutas Niiluse alamjooksule Aleksandria. Kuna kõik mereteed jõudsid lõpuks sinnakanti, tegi see Aleksandriast põhilise vürtsisadama. [en.wikipedia.org] Araablased olid tollal need targad, kes ainsana teadsid kuhu minna vürtse otsima. Et varjata võimaliku konkurentsi eest vürtside tõelist päritolu, rääkisid kaupmehed suurtest ohtudest ja merekoletistest, kes pidavat varitsema vürtsilaevu. Vürtsidega liiguti ka mööda Siiditeed. Sealt jõudsid kaubad Hiina, Pärsia ja Väike-Aasia kaudu
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused London · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. · Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. · Londinium · Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastati 886. aastal. · Linna laastasid 1665. aasta katk, kus suri pool elanikkonnast ja 1666. aasta suur tulekahju, kus oli kannatanuid ainult 9. · 2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamänge toimunud veel aastatel 1908 ja 1948. · Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863.
väiksed ja seega elektri omahind väike. Puudused: ehitamine väga kallis, saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi, suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad, muutub kohalik ökosüsteem, muutub kohalik kliime (suurem aurumine), piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme. HEJ tammi tõttu: on häiritud kalade liikumine jões, jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat mulda), kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama. Hüdroenergia kasutamine Eestis. Eesti jõed on väiksed, üsna veevaesed ja väikese languga. Siiski on vesiveskite jõudu Eestis kasutatud juba alates 13. sajanist. Esimesed HEJ rajati 20. saj algul. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda paljud neist taastati, käiku lasti uusi veejõujaamu. Põlevkivienergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad mitteperspektiiseteks
Brasiilia ajalugu Praeguse Brasiilia maa-alade algsete asustajate hulka kuulusid ka Arawaki ja Caribi hõimud põhjaaladel ja Tupi-Guarani hõimud idas ja Amazonase jõe orus, Ge ja Pano hõimud muude aladel. Need hõimud olid enamuses rändrahvad, kes elatusid jahipidamisest, korilusest ja lihtsast põllumajandusest. Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzó...
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. Pealinnad London on Suurbritannia pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi.
kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamsti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. Idaranniku paikkond (96 km²) on lõunaosas kuni Nooni neemeni üsna sarnane samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, sest mõlemale avaldab mõju lõunasse kalduv järv. Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd.
tipukoormuse ajal rakendatakse hüdroenergia. 51. Milliseid negatiivseid keskkonnamõjusid hüdrojaamad tekitavad? HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: · hävivad paljud looma- ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad; · muutub kohalik ökosüsteem; · muutub kohalik kliima (suurem aurumine); · piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HEJ tammi tõttu: · on häiritud kalade liikumine jões; · Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat muda); · kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama 52. Mis on ideaalne ringprotsess? Carnot` ringprotsess on ideaalse soojusjõumasina ringprotsess, mille kasutegur sõltub ainult soojusallika ja jahutaja temperatuuridest ning ei sõltu töötava keha omadustest 53. Miks aurujõuseadmes ei saa rakendada Carnot' ringprotsessi? sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks
Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. 2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud.
saj eKr kaotama Rooma tõusu tõttu. Itaalia on paljuski mõjutatud kreklastest. Kreeklased rajasid kolonisatsiooni käigus lõunarannikule (Taras/Tarentum) ja Sitsiiliasse (Sürakruusa) palju linnu, kus paljud neist ka elasid. Kokkupuude emamaaga oli neil sage. Nad tõid Itaaliasse oliivi- ja viinamarjakasvatuse, linnriikliku korralduse, tähestiku, mündid, eeposed ning ka jumalad. Kreeka kirjameestelt pärinevad vanimad ülestähendused Itaaliast. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, tollasesse Latiumi maakonda. Varaseim Rooma linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes välja ~600 eKr. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Tnp peame Rooma linna asutamisajaks 21.04.753 a eKr. Pärimus: Sõjajumal Mars ja noor preestrinna said kaksikud Romuluse ja Remuse. Julma isa käsul visati nad korvis Tiberisse, kus emahunt nad oma hoole alla võttis, üles kasvatas nad kerjus
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Rahvastiku vanuseline koosseis: Rahvastikupüramiid: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm Suurlinnad London London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi.
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed
sissetunge, aga samuti Mesopotaamia enda tsivilisatsiooni laialdase leviku naaberpiirkondadesse. Sellest tulenevalt oli Mesopotaamia tsivilisatsioon Egiptusega võrreldes vähem endassetõmbunud, suurema muutumis- ja kohanemisvõimega, aga ka ebastabiilsem. Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi. U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias. U 6000 eKr levis põlluharimine ka Eufrati ja Tigrise alamjooksule, millest järgnevalt kujunes Mesopotaamia tsivilisatsiooni lähtekoht. U 4000 eKr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn, millest hiljem sai ka üks olulisemais Sumeri linnriike. Õpiti kasutama purjekaid ja ratast. Linna ja ümbruskonna elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid ja jõepurjekaid, ning hankisid metalle küllalt kaugetestki mägipiirkondadest. Linna keskel kerkis suur templikompleks kaugele paistva astmiktempliga
Materiaalne kultuur sarnane Süüria põhjaranniku ja Anatoolia kultuuridega. Hooned täisnurksed, keskel suur ruum, selle ümber väiksemad ruumid (panipaigad). Majade vahel väikesed hoovid, kus valmistati toitu (koldeasemed). Surnuid maeti elamute alla. Rohkesti saviskulptuure. Maaviljeluse ja karjakasvatuse levimine Mesopotaamia tasandikul Varasem viljelusmajanduse areng toimus mäestikes Eufrati ja Tigrise ülemjooksul. Siit liikus see alamjooksule. Zagrose eelmäestiku rahvastik kasvas, osa inimestest siirdus madalamatele aladele. Algselt sesoonsetesse asulatesse jäädi elama aastaringselt. Siingi suurem osa maaviljelusele, õpiti kasutama kunstlikku niisutust. Vanimaks muistiseks Mesopotaamia tasandikul on tell Hassunah. Selle järgi nimetatakse ka piirkonna vanimat keraamikaga kultuuri (u 60005250 eKr). Seal nii asula kui kalmistu. Asulas oli tempel, matustes palju keraamikat, savikujukesi
Samal sajandil saabusid lõunast Tazi jõgikonna aladele sölkupid (kellest moodustus põhjasölkupi etniline grupp) ja läänest Jenissei äärde neenetsid, kellega eenetsid sõdisid ja kelle eest taanduti või kellesse sulanduti. Veel umbes 1850. aastal toimusid kokkupõrked (Turutseda järve lähistel) eenetsite ja neenetsite vahel (Golovnjov 1995: 108). 19. sajandi lõpuks oli eenetseid jäänud alles umbes 500 ja nad olid valdavalt taandunud Jenissei alamjooksule. 1930. aastatel toimus kollektiviseerimine ja ajapikku ka paiksustamine küladesse. Paljud tundraeenetsid on 20. sajandil enamasti sulandunud Avami nganassaanidesse (kuni 1970. aastateni, mil nganassaanide paiksustamise tõttu sidemed katkesid) ja neenetsitesse. See on ka peamine põhjus, miks eenetsite rahvaarv 20. sajandil vähenes. ELATUSALAD Eenetsid olid kuni viimaste sajanditeni põhjapõdrakütid. Tavaline oli ajujaht vibude ja püünisaedikutega (nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
