seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete arvutustes: Maxvooluhulki on vaja teada, kui ökosüsteeme rannikuv pinnav maismaa pool moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained mõõtmestatakse arvutusliku maxvooluhulga merepoolse lähtejoont, millest mõõdetakse langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi läbilaskmiseks. Arvutusvooluhulk oleneb ehitise
kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus,
Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi
aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst. Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla. Rooma tekkimine Rooma Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas tasasel soisel alal u 25 km merest. Rajate seitsmele künkale (tähtsamad Palatium (asusid valitsejate paleed) ja Kapitoolium (asus linnus)). Küngastevaheline soo kuivendati -> turg (foorum). Romuluse ja Remuse legend. Roomat olevat alguses valitsenud 7 kuningat, laienes tasapisi Tiberi suudmeni, kuhu rajati Ostia sadam. 510 eKr ülestõus viimase etruskist kuninga Tarquinu Superbuse vastu, tekkis vabariik. Rooma ühiskond
Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel *Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 21. apr. 753 eKr · Kuningate aeg Roomas *Esialgu valitses seitse kuningat *Roomast kujunes tõeline linn *Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned · Varane Rooma ühiskond *Valdavalt talupojaühiskond *Roomlase tähtsaim kohustus riigi ees sõjaväeteenistus *Vaesed kodanikud - proletaarid
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe erosioon langu ja voolukiiruse muutudes? Soot on jõesängist eraldunud seisuveekogu. Mida suurem on jõe langus seda suurem on voolukiirus, jõgi on sirgjooneline ja sang on v-kujuline. Laugemal jõel on voolukiirus aeglasem ja sang on u-kujuline, looklemisega tekib lamm. Alamjooksul on lang väga väike ja vool on aeglane ja jõgi on väga looklev, võib tekkida lammiorg. 4) Aafrika kaart
· Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511): 1) Võttis vastu ristiusu, mille järel olid kõik frangid sunnitud laskma end ristida. Edaspidi toetas katolikukirik Chlodovech'i tema ettevõtmistes.
Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat
Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad surnute linnu
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus Tavaliselt sängi kalle ehk lang suurem ülemjooksul ja väikseim alamjooksul ( erandid nt. Põhja- eesti jõed, mis suubuvad Soome lahte, sest neil alamjooksudel joad) Oma teekonnal lähtest suudmeni teeb jõgi nn. tööd VOOLUKIIRUSE SEOS JÕE POOLT TEHTAVA TÖÖGA ülemjooks voolukiirus keskjooks suur voolukiirus alamjooks keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri
külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa metsavöötmes just savinõude kasutuseletulek suute muutuste esmakuulutajaks. Eestis loetaksegi neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist meie alale. Läänemere ümbrusesse jõudis savinõude valmistamise oskus kultuurilaenuna. Varasema Kunda kultuuri asemel eristatakse nüüd Narva kultuuri, mis sai oma nime 1950. Aastatel uuritud Narva jõe alamjooksul paiknevate muististe järgi. Eestis on see vaid varaneoliitline nähe. Keraamika leviku üldisi levikusuundi arvestades hakati savinõusid varem valmistama Eesti lõunapoolsetel aladel ja siis põhjapoolsetel. Praeguseks tuntakse Eestis üle veerandsaja narva kultuuri asukoha. Valdav enamik neist paikneb rannikul. Matuseid, mis võiksid pärineda varaneoliitikumist, on Eestis leitud seni vaid kahest asulast.
põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti. Lammimullad (A): gleistunud, glei-, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi.
aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst. Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla. Rooma tekkimine Rooma Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas tasasel soisel alal u 25 km merest. Rajate seitsmele künkale (tähtsamad Palatium (asusid valitsejate paleed) ja Kapitoolium (asus linnus)). Küngastevaheline soo kuivendati -> turg (foorum). Romuluse ja Remuse legend. Roomat olevat alguses valitsenud 7 kuningat, laienes tasapisi Tiberi suudmeni, kuhu rajati Ostia sadam. 510 eKr – ülestõus viimase etruskist kuninga Tarquinu Superbuse vastu, tekkis vabariik. Rooma ühiskond
ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks.Talvemussoon tekib sellepärast, et maapind külmeneb. Meri on soojem, kui maapind ja mere kohale tekib madalrõhkkond. Ja kuna õhuvoolus liiguvad kõrgemalt madalamale, siis sellepärast, seal ei sajagi. 9.) Selgita, miks on rohkesti sademeid Madagaskari idarannikul, Gangese alamjooksul, Jaapanis, P6hja- Ameerika idarannikul 50.- 50. laiuskraadide vahel. Madagaskari idarannikult möödub soe hoovus. Gangese alamjooks Asub mussoonkliimaga alal. Jaapanis- Üheks peamiseks kliima kujundavajaks on Jaapani meri, mis muudab kliima mõõdukamaks: talved on soojemad ning sademeid rohkem. Jaapan on igast küljest ümbritsetud veekogudega ning Jaapan asub väga laial alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik- 10
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223). ● Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba-ja sõjatee äärde viimase kaitseks. ● Peipsi järve ja Tartut ühendava Emajõe äärde rajati kaks kivilinnust (veetõkkelinnust), Vana-ja Uue-Kastre. ● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal. 6 1.4 Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkonda1228. a moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna. Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud:
ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal. Arengu üldsuund-varanduslikult kihistunud ühiskond,
ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele. Suur osa rabadest kaitse alla võetud. Rabad sageli reljeefi poolest kumera pinnaga, sageli ümbruskonnast kõrgemad (Lääne-Eesti). Turismi poolest suurema väärtusega. Anormaalsed mullad: lammimullad A Lammimullad jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. Aa kiht peale tekkinud. Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski üleujutust enam ei ole kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured. Kaldalammil on
neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane. Vahemerre suubudes moodustab suure delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta. Etioopia (Abessiinia) mägismaa mussoonvihmad põhjustasid varem Niiluse kesk- ja alamjooksul üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6- 7 meetrit), nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset Assuaani lähedale rajatud hüdrosõlm. Deltast lähtub mitu mageveekanalit (Suessi kanali piirkonda, Faijumi oaasi ja Aleksandriasse). Peamised püügikalad on niiluse ahven, niiluse hulkuim, vesihunt ja hammaskarp. Kõrgpaisude ja suurte veehoidlate rajamine on Niiluse reziimis põhjustatud olulisi, kuid
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid Egiptuses osaliselt tuntud juba enne tsivilisatsiooni.
Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia, kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaaliat asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaalia pealinn on Rooma, mis asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad: 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E. Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi) Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga. Näiteks kui Eestis on kell 20.15, siis Itaalias on kell 19.15.
Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrval pea alati ka ema nimi. Ka pidusöökidel osalesid naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Jumalaid oli neil palju, eriti kuulsaks said etruskid aga jumalike ennete tõlgendamise kunstiga. Etruskid pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latikumi maakonnas. Latiini keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kujunes ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani. Rooma linn asub 7l künkal. Kuningate aeg Roomas Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlike hooneid. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus
jooksul. Kujutati mitmesuguseid loomi, eriti lõvisid, tiibadega härgi, fantastilisi loom-inimesi ja lohesid. Loomad pidid tooma õnne ning peletama vaenlasi eemale. Uus-babüloonia kunstis olid nad tugevamalt stiliseeritud kui Assüüria kunstis. Istari värava koopia Berliini muuseumis (allikas:http://1.bp.blogspot.com/dwkKy92kDg/TWTTsrOYkeI/AAAAAAAAy4U/Lo96KN1D1v4/s1600/Ishtar_Gat e_at_Berlin_Museum.jpg ) 2. EGIPTUS Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptlaste elus oli Niilusel tähtis koht, sest elu sõltus jõe üleujutusest, mis tõi põldudele viljakat mulda ja elustavat vett. Niiluse org ja selle ümbruskond olid rikkad ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Niiluse mäeahelikes oli rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Niiluse orus kasvasid peale pilliroo ja palmide ka akaatsiad ja viigipuud. Egiptuses oli ka metallegi oru lähikonnas
on üsna olulised veekogude kinnikasvamisel, räni-kardheina jt., kiirema vooluga vetes ka tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikad). Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhja- loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod jm.); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja
28. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) metsaks. Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 29. Selgita oruterrasside teket? 37. Millal leidis aset?
Jules Verne Jules Gabriel Verne sündis 8. veebruaril 1828. a. Loire'i alamjooksul asuvas Nantes'i sadamalinnas, kus ta maast madalast tegi tutvust meremeeste eluga ning nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi.
kokku lugeda. Puhas allikavesivesi paistab läbi põhjani, olgu see või mitme meetri sügavusel. Sopa allika sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. See on Eesti sügavaim allikas, mille vooluhulk on aastaringselt ühtlane. Kaitsealal voolab 5 jõge ja 5 oja. Põltsamaa (Piibe) jõgi koos lisajõgedega moodustab ühtse keeruka vetesüsteemi järvedega, mida täiendab Räägu kanal. Teljena läbi kaitseala keskosa loogeldes koondab Põltsamaa väiksemate jõgede, ojade ja kraavide veed. Alamjooksul kohtub ta Pedja jõega, et ühiselt Emajõe poole voolata. Põltsamaa paremkalda lisajõed saavad alguse veerohketest allikatest ning neid toidavad ka jõgede põhjas olevad allikad. Preedi ehk Vardja jõgi, mis algab Pandiveres Varangu allikatest, on neist pikim. 6,4 km pikkune Oostriku jõgi algab samanimelisest allikast. Temasse suubub omakorda allikajärvest algav Norra oja. Põhjavee ilmumine maapinnale annab alguse 5,5 kilomeetri pikkusele Võlingi ojale
Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège'i provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%). 1.7 Vaatamisväärsused Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid.Vanalinnas asub Belgia suurim gooti stiilis ehitis, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadne seitsmelööviline Jumalaema katedraal.Antwerpen on teemandikaubanduse keskus,seal asub ka Teemandimuuseum. Brugge oli Hansa Liidu keskuseks,seal on säilinud kaunis vanaaegne kesklinn. Kogu kesklinna ilu kuulub alates 2000. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas on palju kanaleid kus korraldatakse laevareise
.., 2008). 2. Magevee-varud ja veekasutus Euroopas Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest. Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100 m3 inimese kohta aastas (vähem kui 5 000 m3 peetakse väikseks). Ebapiisavad veevarud on Lõuna Ukrainas, Moldova Vabariigis, kesk-ja alamjooksul Volga jõge piirkonnas, Kaspia madalikul, Lääne-Siberi lõunaosas, Kasahstanis ja Türkmenistani madalikul. Liigne vee kasutamine on eriti silmapaistev Kesk-Aasia vabariikides, Venemaal ja Ukrainas (Water Availability in Europe..., 2010). Aastas ammutatakse umbes 10% kõigist Euroopa magevee varudest. Et tagada vajalik veevarustus, on paljud riigid ehitatud omale veehoidlad. Kui vee tarbimise nõudlus ületab saadaoleva koguse, siis tekivad veepuuduse probleemid
luksuslikud, seinamaalingud. On ühed peamised allikad nende eluviisi ja uskumuste kohta. · Naise kõrge positsioon. Naised meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. · Jumalakartlikud. Kuulsad jumalike ennete tõlgendajad. Tähelepanu elule pärast surma. Surmajärgne oli meeldiv. · Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. Rooma linn: · Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. · Elanikud latiini rahvusest karjused ja maaharijad. · Rooma oli üks linnataoline asula riikliku moodustise keskus. · Ametlik keel latiini e ladina keel. Ladina tähestik, mida kasutame siiani. · Asub seitsmel künkal. Kuningate aeg: · Ajaarvamise alguseks. · Foorum- turu- ja koosolekuplats. Künastevahelistes orgudes. · Kapitooliumi künkal asus kindlus. · Ehitati templeid, ühiskondlikke hooneid.
Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata
teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats-foorum-, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müüridega ning asuti rajama templeid ning teisi ühiskondlikke hooneid. Rooma linna on asutatud 21.aprillil 753. aastal eKr. Pärimuse järgi on Rooma linna rajaja Romulus. Legend jutustab, tütarlapsee isa, jõhker ning
Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid paljusid jumalaid, surmajärgne elu, ennustuskunst. 8.-6. saj eKr mõjuvõimsaim rahvas Itaalias, al 5. saj eKr langesid Rooma riigi võimu alla. Rooma linn Kesk-Itaalias Tiberi alamjooksul. U 600. a'ks eKr - algne linn. Foorum, Kapitoolium. Hiljem kinnitati - 21. aprill 753 a eKr. Remus ja Romulus -> pärimuse järgi I kuningas. Valitses 7 kuningat - Rooma muutus tugevaks. Tiberi suudmes Ostia sadam. 510 eKr ülestõus, kuningas kukutati, hakati valima riigi ametnikke. Roomat juhtis rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas koos senatiga. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, need omakorda perekondadeks. Pereisal piiramatu võim.
Õigustatult on Moche kuulus oma kolme kultuurilise tunnuse poolest: nendeks on tohutud savitellistest ehitised, rikkalikult väljendusrikas modelleeritud ja maalitud keraamikapärand ja keeruka metallitöötlemise ainulaadselt uuenduslik traditsioon. Moche tsivilisatisooni võimu ja mõjuvõimu esindasid selle kultuuri kaks suuremat ehitist: Huaca del Sol ehk Päikese Püramiid ja Huaca de la Luna ehk Kuu Püramiid, mis mõlemad asetsevad Moche jõe alamjooksul. Huaca de Soli peetakse kuninglikuks paleeks ja valitseva dünastia mausoleumiks, kuna erinevate terasside alt on avastatud ülikuhaudu. Püramiid ehitati hinnanguliselt 143 miljonist aboodist, olles suurim savitellistest rajatis Ameerikas. Tänaseks on sellest ehitises säilinud vaid kolmandik. Ülejäänud hävitasid hispaanlased, tulles sinna mahamaetud kulda otsima. Mochede kunstist annavad aimu ka hästi säilinud savinõud, millel on kujutatud realistlikult erinevaid loomi, näiteks
Üleujutuse põhjused: Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust õhust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Üleujutused on põhjustatud ka iga aastaste lume ja jää sulamistest ning mussoonvihmadest (nt: Gangeses ja Himaalajas). Veetõusupõhjused võivad olla erinevad (intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood, kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab inimtegevus (maavarade kaevandamisel), eriti maapinna lähedaste kihtide oma, sellega kaasneb kaevude väike veetase. Suure vee võtu korral kujuneb kaevu ümber väike alanduslehter. Põhjavee reostus: põhjustavad maa
Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke
Võitis punane roos Henry VII Tudor. Saksamaa killustatus. Saksa Rahva Püha Rooma riik 15saj. 3 piiskoppi ja 4 suurfeodaali valisid keisri, kes nende õigusi ei piiraks. Karl IV kinnitas kuldbullaga kuurvürstide (7 maaisanda) õigused, tunnistades poliitilist killustatust. Ida-Euroopa. 1237-1240 vallutas mongoli-tatari väejuht Batu-khaan Suure osa Vene Vürstiriikidest. Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust. Volga alamjooksul Kuldhordi khaaniriik hoidis Vene riike võimu all. Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes. 14.sajandiks oli tema käes enamik Kirde-Venemaast. 1380 Kulikovo lahingus võitsid Kuldhordi vägesid. Tatari ike jäi. Leedu suurvürstiriik võitles 14.saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat
Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad. Põhjast lõunasse läbib valda lammoruga Pedja jõgi, mida selle alamjooksul ümbritsevad ulatuslikud sood. Valla lõunaosa (eriti edelaosa) jääb loodusliku ning väheasustatud Võrtsjärve nõo soorikkasse piirkonda. Valla piiridesse jääb valdav osa Põltsamaa-Umbusi soostikust (kogupindala 8970 ha). Valla kesk- ja põhjaosa jääb Kesk-Eesti tasandiku piiresse. Puurmani vald jääb Põltsamaa ümbruse nõrgalt voorestatud lainja moreentasandiku piirkonda. See on tihedasti asustatud põllustatud ala, mille ääreosa madaldub Põltsamaa-Umbusi
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimese...
· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli
Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia 16 saj. lõpp esimene teadaolev sild tänase Vabadussilla kohal on teada keskaja lõpust. 1 17841941 Kivisild 1810-1823 puusild (nimi ei tule kasutatud allikatest välja) 1826-1923 puusild (nimi ei tule kasutatud allikatest välja) 1926-1942 Vabadussild 1943-1944 sild, mille sakslased Vabadusilla I pommitamisest taastasid 1945-1957 ajutine puitsild Võidu sillast alamjooksul Vanemuise tänava pikendusel. 1950-1970 pontoonsild (autod) 1957- ..... Võidu sild 1959 -..... Kaarsild 1970- 1989 pontoonsild (jalakäijad) 1981- .... Sõpruse sild 1993- 2007 raudsild 1996- ... Kroonuaia sild 2003- .... Turusild 2009- .... Vabadussild. Silla tüübid Üle Emajõe on tänaseks ehitatud kuus silda, mis kõik on oma ehituselt erinevad. Toon välja Tartus esinevate sildade tüübid, koos mõistetega.
Vee omamine on muutunud oluliseks mõjutusvahendiks. Kahekümne aasta pärast elab hinnanguliselt kaks kolmandikku maailma rahvastikust riikides, mis kannatavad suhteliselt suure veepuuduse all. Kui olukorda globaalse koostöö abil ei suudeta parandata, võib tugev Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse konkurents üha sagedamini vägivaldsete konfliktideni viia. Riikide omavahelised suhted pingestuvad, kui jõe alamjooksul paiknev riik ülemjooksul läbiviidavate suurte projektide tõttu enda kasutusse endisest vähem magedat vett saab. Vesi on kogu inimkonna ajaloo vältel konfliktide põhjuseks või vahendiks olnud. Näiteks kahjustasid liitlased Pärsia lahe sõjas 1991. aastal Iraagi pealinna Bagdadi veevõrgustikku ja peatasid veepuhastussüsteemid kogu riigis, mille tagajärjel laste suremus Iraagis kahekordistus. Kaks aastat hiljem mürgitas ja takistas Saddam Hussein opositsiooni
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2
Puhta vee allikate vähenemisel suureneb konkurents olemasolevate veevarude üle. Veeomamine on muutunud Vee omamine on muutunud oluliseks mõjutusvahendiks. Kahekümne aasta pärast elab hinnanguliselt 2/3 maailma rahvastikust riikides, mis kannatavad suhteliselt suure veepuuduse all. Kui olukorda globaalse koostöö abil ei suudeta parandata, võib tugev konkurents üha sagedamini vägivaldsete konfliktideni viia. Riikide omavahelised suhted pingestuvad, kui jõe alamjooksul paiknev riik ülemjooksul läbiviidavate suurte projektide tõttu enda kasutusse endisest vähem magedat vett saab. Vesi on kogu inimkonna ajaloo konfliktide põhjuseks või vahendiks olnud. Näiteks kahjustasid liitlased Pärsia lahe sõjas 1991. aastal Iraagi pealinna Bagdadi veetoruvõrgustikku ja peatasid veepuhastussüsteemid kogu riigis, mille tagajärjel laste suremus Iraagis kahekordistus. Kaks aastat
võimalik kasvada (luhaniidud). 8 Punkt on ilus kindlasti suvel kui taimed vohavad ja õitsevad. Kevadel ei pruugi olla ligipääsetav kuna võib olla üleujutatud, kuid siis avaneb teistsugune kaunis vaade. 10. Elva jõgi saab alguse Otepää kõrgustikult Valgjärvest ja voolab 200 meetri laiuses orus. Jõesäng on kogu ulatuses ühtlase laiuse ning sügavusega: 10 - 15 meetrit lai ja kuni 5 meetrit sügav. Elva jõgi läbib alamjooksul Keeri järve ja Ulila Laugesoo. Kraavide kaudu on Elva jõega ühendatud nii Vissi kui ka Viisjaagu järv. Läbinud 72 kilomeetrit, suubub ta parempoolse lisajõena Suurde Emajõkke. Jõe veevarusid täiendavad mitmed ojad, millest Voika ja Tõravere ojad on vahetult Vapramäe jalamil. Vapramäe juures on jõe sügavust mõõdetud 3,5 meetrit. Rahva arvates on voolav vesi Vapramäge kunagi igalt poolt piiranud. Selle oletuse aluseks võib pidada praegu veest piiramata küljel jõesängi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
