Transiitjõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan? Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud. Lääne Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks, toitumine) Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Mis on maarijärv? Kunagistese vulkaanikraatritesse tekkinud täiesti ümara kujuga järved. Asub Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes. Iseloomusta Lõuna Euroopa jõgesid (vetevõrgu tihedus, millisel aastaajal esineb suurvesi). Lõuna-Euroopa vetevõrk on suhteliselt hõre, talvel on jõed veerikkamad. Kus asuvad Euroopa suurimad liustikud?
28. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Rahet, jäidet ja härmatist rohkem. Öökülmad lõppevad varem, kui mujal. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel. Lumikatte kestus pikem. Päikesekiirgust vähem. 29. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõed on kiire languga ja lühikesemad.Kiire lang alamjooksul. Suubuvad enamasti Soome lahte(0m). Lõuna-Eesti jõed on üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal(Peipsi-30m).Kiirem lang ülemjooksul. 30. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust
madalmäestik, kus paikneb Belgia kõrgeim tipp Botrange, mille kõrgus on 694 meetrit üle meerpinna. Maad läbivad sellised laevatavad jõed nagu Maas ja Schelde. Viimane algab Prantsusmaalt ja suubub Põhjamerre Madalmaades. Belgia saadikuid EUROOPA parlamendis 25. Tööhõive määr %(1996) Mehed Naised Kokku 60,9 40,6 50,4 Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Kuigi esmalt sadamaalasid näinule võib Flandria suurimast linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat
meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid) kärestik- naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem( tehakse raftingut) kliima- maalähedase atm iseloomulik seisund antud kohas või piirkonnas
madalmäestik, kus paikneb Belgia kõrgeim tipp Botrange, mille kõrgus on 694 meetrit üle meerpinna. Maad läbivad sellised laevatavad jõed nagu Maas ja Schelde. Viimane algab Prantsusmaalt ja suubub Põhjamerre Madalmaades. Belgia saadikuid EUROOPA parlamendis 25. Tööhõive määr %(1996) Mehed Naised Kokku 60,9 40,6 50,4 Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Kuigi esmalt sadamaalasid näinule võib Flandria suurimast linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat
Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega. 6. Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon. Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9 Primaarne tsivilisatsioon: · Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult Sekundaarne tsivilisatsioon: · Kujunes arenenuma naaberpiirkonna mõjul · Mesopotaamia 3000 a eKr Eufrati ja Tigrise alamjooksul · Egiptus 3000 a eKr Niilus · India 2500 a eKr Indiuse jõe kallastel · Kreeta 2000 a eKr Vahemeres · Hiina 1600 a eKr Huang He jõe orus 7. Tsivilisatsioonide tekke põhjused: erinevad seisukohad, isiklik seisukohavõtt. TV 11 · Ühiskond hakkas kihistuma. Asulad muutusid suuremaks ja jõukamaks ning ühiskonna etteotsa tõusis jõukas ülemkiht. · Religioossete tõekspidamiste tõttu. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut.
territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Märgala pinnamood on tasane. Matsalu märgalakoosluste tekkimise ja säilimise oluliseks eelsuseks on olnud ulatuslike ja kestvate üleujutuste esinemine Kasari jõe alamjooksul, väga lauge reljeefiga orundis ja deltad. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest. Kanarbik on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades.
· Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest,Paisu ehitamine. Üleujutuste põhjused:1) merevee ootamatu tõus, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 3) Vihmad, kiire lume sulamine 4) linnade kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda. Kaitseks üleujutuste vastu: tammid, veehoidlad. Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisreziimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine,
Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga kaunid metsajärved, mis eraldusid merest geoloogilises ajaskaalas suhteliselt hiljuti -- u. 20003000 aastat tagasi. Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Lahemaa piires voolab kaheksa jõge. Neist suurimad Valgejõgi (pikkus 77km) ja Loobu jõgi (pikkus 59km) voolavad rahvuspargis ainult alamjooksul. Ülejäänute vesikonnad jäävad aga tervenisti rahvusparki või selle piirimaile. Kõrve- ja Lavamaa osas ei ole rahulikult voolavad jõed suutnud kulutada sügavaid orge. Tormakaiks muutuvad jõed paekalda piiril, kus aja jooksul on vesi kulutanud lubja- ja liivikividesse sügavad sälkorud ja vorminud astangurikkad joastikud. Allikaid on rahvuspargis loendatud ligi 150. Klindist lõuna poole, kus aluspõhjaks lubjakivid, on sagedased karstinähtused.
sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem- (kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all
üliametlikud peakorterid kui ka sümpaatne vanalinn ühe Euroopa ilusaimaks nimetatava hilisgooti stiilis raekojaga vana turuväljaku ääres. Rauamolekuli kujuline ehitis püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. 19 10 KASUTATUD KIRJANDUS Belgia,http://miksike.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://www.belgium.be/eportal/index.jsp Belgia. (1985). ENE, I köide. Tallinn: Valgus
Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab oma kodukülas vaid suviti. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud 4 väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989
Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka kombeks), Kiodoski restoranist/Räpina hotellist (mis alles hiljuti on korda tehtud).
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust
Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a
sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed
keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis
Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal. 3 1. Etruskid Etruskid elasid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Nad ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad kujuneda. Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period.
Talvel on keskmine vooluhulk 250 m³/s, suveajal on keskmine voolukulk aga 700m³/s. Suurim voolukulk, mis iial mõõdetud, on 1250 m³/s 1965. aastal; ja väikseim 95 m³/s 1921. aastal. Kalad ei suuda joast üles ujuda va angerjas, kes roomab mööda kive joast üles. 9 Jägala juga Jägala juga pole küll maailmakuulus, kuid arvatavasti on see kõige kuulsam Eesti juga. Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele.
Säga selg on rohekas-tumehall, helehallilt marmoreeritud, veidi kollaka lisandiga.Pealegi on säga ühtlaselt mustjas - tumehall või rohekashall Küljed on kollakalaiguliselt- valgelt halliga marmoreeritud. Kurgu alt on valge , kõht on hallikas valgete ümarate täppide või laikudega.(LK 253) Levik ja elupaik: Järvede ja suuremate , tavaliselt sügavate jõgede põhja lähedal elutsev röövkala.Eelistab mudapõhja,vajab peiduurkaid. Meil esineb väga väikesearvuliselt, peamiselt Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves. Pihkva järves püütavat aastas 1-3 isendit. Harva tabatud ka Võrtsjärves.Olla esinenud Matsalu-Kasari jõe vetes Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini.-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale,
Üldajaloo kursus, 10. klass Kose Gümnaasium, õpetaja Moonika Oll Kontrolltöö: Ajaloo baasoskused NB! Kontrolltöö ajal on lubatud kasutada kõiki abivahendeid ja allikaid. Küsimused tuleb vastata eraldi faili kas arvutisse või Google Drive’i, fail või link laadida üles Tera kommentaari. Arvesta esimesele kahele ülesandele kokku umbes 15 minutit, et mitte viimase ülesandega ajahätta jääda. Ülesanne 1. Vaata pilte ja vasta järgmistele küsimustele (NB! Nr 2 all olevad pildid moodustavad ühe grupi). [12 punkti] A. Mis on pildil? B. Mis kultuurist kujutatu pärineb? C. Mis ajastust kujutatu pärineb? D. Mida kujutatu meile mineviku kohta räägib ehk mille kohta me ajaloolastena neilt infot saam...
pooluse pool. c) Tänapäeval hõivavad liustikud umbes 11% maismaa pindalast, Kvaternaari jääaja maksimaalse jäätumise ajal oli see aga 32%. 8) selgita liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; a) Viimase sajakonna aasta jooksul soojenenud kliima on toonud kaasa intensiivsema liustike sulamise, suurenenud on jõgede vooluhulk ja sagenenud üleujutused jõgede alamjooksul. Liustikest maailmamerre jõudnud mage sulamisvesi võib omakorda mõjutada hoovuste liikumist ning seeläbi soojuse ülekannet Maa eri piirkondade vahel b) liustikud on oluline osa hüdrosfäärist ja suurest veeringest. Suur osa magevett on talletunud liustikes, näiteks on mäeliustikud peamised mageda vee allikad kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud jõed, eriti oluline
Jõe järgi on saanud nime sellised riigid nagu Niger ja Nigeeria. Jõe ääres asuvad Bamako, Tombouctou, Niamey, Lokoja ja Onitsha linn. Suurim lisajõgi on Benue. Oranje (afrikaani, inglise Orange, sotho Senqu, koosa iGqili) on jõgi Aafrika lõunaosas. Algab Draakonimägedest. Ülemjooksul voolab lõunasse. Keskjooksul voolab loogeldes valdavalt läände. Augrabiese joast langenud, voolab sügavas kuristikus. Suubub Atlandi ookeani. Pikkus 1860 km. Shire - (inglise, alamjooksul portugalikeelsena Chire) Lähtub Njassa järvest. Voolab lõunasse. Ülemjooksul on tasandikujõgi. Keskjooksul moodustab kärestikke, alamjooksul laskub tasandikule. Suubub vasakult Zambezisse. Majandus: Mustal Aafrikal on väga väike perspektiiv majanduslikuks arenguks, sest on poliitiliselt killustatud. Rahvusvaheline kostöö, mis oleks oluline siinsete probleemid lahendamisel ei edene, sest: a
mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb. Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende
väikejõed. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Saab eristada 4 veereziimi faasi e hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: talvine madalvesi, kevadine kõrgvesi, suvine madalvesi, sügisene kõrgvesi. Lammorgudes võib esineda olulisi üleujutusi, suurimad alad Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe alamjooksul, Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalamatel aladel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral hinnatud 175 km² suuruseks. JÕEORGUDE KUJUNEMINE PÄRASTJÄÄAJAST TÄNAPÄEVANI Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis. Seega asuvad seal vanimad jõeorud Piusa, Ahja, Võhandu jm. Kui umbes 12 600 aastat tagasi
head toitaineterikkad põllumullad · 30-100 cm liivase kattega pt 24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... C - Kh' jõelammil .......... A - AG sootasandikul .......... E - S'' künkanõlval .......... D - LkIe künkajalamil .......... B - D 25. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul üldised seaduspärasused.) Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist
VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal
Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid
jõe orgu, mis on suurim oaas oaasi Eufrati ja Tigrise jõeorgu. maailmas. Vee olemasolu sõl-tub sesoonsetest sademetest ning Assuani paisust ja Nasseri 21. sajandi naftaks on vesi järvest. Seda ohustab Sudaani ja selgita ütluse sisu. Etioopia kasvav veekriis. http://whyfiles.org/131fresh_water/2.html Looduslikult peaks jõe kesk- ja alamjooksul olema veepuudus vähemtõenäolisem kui ülem-jooksul. Majapidamis-, niisutus- ja tööstusvett vajavad ka Süüria ja Türgi, kes on rajanud tamme ja veehoidlaid, mis ohustavad Metsad, karjamaad Köögi- ja Iraagi veejulgeolekut puuvili
Põltsamaa Ametikool KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE Referaat Autor: Meriliis Laarmaa Õppegrupp: K13K Juhendaja: Elle Kohv Kaarlimõisa 2014 Sisukord Sisukord……………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………….3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi k...
keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvusest karjuste ja maaharijate kogukonnas koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse-Rooma oli üks nendest. Ladina keelest sai riigi ametlik keel ning kasutusele võtsid ladina tähestiku. 4. Rooma valitsemissüsteem kuningate ajal- Esialgu valitsesid Roomas seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse ookeani valgala. Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu. India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel. Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km). Energiarohkete Ida-Austraalia jõgede vett kasutatakse peamiselt põldude niisutamiseks ja karjamaade veega varustamiseks. Tähtsad niisutus- ja hüdroenergeetilised seadmed on rajatud Murray, Murrumbidgee, Lachlani ja Swani jõele.
Sõul on Lõuna-Korea pealinn. Sõulis elab 10 421 782 (2007) inimest. Sõuli linnastus elab 23 200 000 (2007) inimest. Sõul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus-ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Sõulis XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud ning 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sõul asub riigi loodeosas Põhja-Korea piiri lähedal keskmiselt 87 meetri kõrgusel üle merepinna. Linn asub Hani jõe alamjooksul, mis moodustub Sõulist ida pool Bukhangangi (ehk Põhja-Hani jõe) ja Namhangangi (ehk Lõuna-Hani jõe) liitumiskohal Yangsuris. Kesklinn on arvukatest mägedest ümbritsetud. Kesklinna vahetus naabruses kõrgub Namsan, mille otsas asuva teletornini viib köisraudtee. Sõuli linna piirides asub Hani jões mitu saart, millest kõige olulisem on Yeouido. Üks jõeharu on maaparanduse eesmärgil kuivendatud. Sõuli ajalooline süda asub geomantiliselt soodsas
Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid
lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Roma riigi ametlik keel. VII saj võtsid latiinid kasutusele tähestiku- kujunes ladina tähestik. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Just nende kolme valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus.
Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on saavatest jõgedel ja ka Missisipil. Veetõusu põhjused on intensiivsed vihmad, kiire tegemist vulkaanilise piirkonnaga, tekivad termaal- ehk kuumad veed. lume sulamine, kuid peamine on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. (Voolava vee halvenemise näol. Veetaseme alanemist põhjustavad näit pumpamine, suure energia: N=Qxhxg ; Q-jõe vooluhulk, h-vee paisutuskõrgus, g-raskuskiirendus). veevõtu korral- siis tekib veevõtu kohta ümber alanduslehter. Põhjavee taset 6
Muidugi võiks iga inimene spekuleerida selle üle, mis meil võiks olla. Aga mina arvan, et sellega, mis arengu Põlvamaa on saavutanud suhteliselt lühikese ajaga on rahuldust pakkuv. Ainus aspekt, mis mulle muret tekitab on see, et palju ajaloolisi ja rahvale omaseid kohti on rohtu kasvanud ja inimeste mälust ning huviringkonnast kadunud. Näiteks on paljud kultuurimälestised nagu Möksi veski Ahja jõe alamjooksul, eravalduses ja lagunemas. Selliste ehitiste suhtes peaks riik ja omavalitsused omi arvamusi ning väljavaateid muutma. Tuleks mõelda ehitiste ja kohtade tähtsusele, mitte ainuisikuliste huvidele. Paljuski valmistab rõõmu see, et teatud hulk sääraste probleemidega kohtadest on tagasi võetud riigi omandisse või ala eraisikust haldaja on aru saanud, et taoliste kohtade väärtus ületab nende endi ambitsioonid. Olen oma kodukohas toimiva turismiga ikkagi rahul
Koduloomadest kasvatatakse enim veiseid, lambaid, kitsi ja kaameleid. Egiptuses leiduvad loodusvarad: nafta, maagaas, fosforiit, rauamaak. Tööstus on mitmekülgne ja arenev, oluline on raua- terase- ja tekstiilitootmine. Palju tulu annab turism. 1.2. Kairo Kairo (araabia keeles ,,võitja" või ,,kindlus") on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn. Elanikke: 7735000 (2005), linnastus ligi 30 miljonit. Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, vahetult lõunas sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent 19. sajandil laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal. Üle Niiluse on ehitatud hulgaliselt sildu, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt kanaleid. Asukohad maailmakaardil:
· Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta, kuhjetasandik jõe suudmealal Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas
aastal ja hakkasid neid ristiusku pöörama. Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimid. 2.6 Isurid Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid elavad Peterburi ümbruses ning Leningradi oblasti lääneosas paikneva Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola, Soikkola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas ehk siis Kingissepa ja Lomonossovi rajoonides. Pinnamoelt on piirkond valdavalt tasane ja ala katab suures osas mets. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 266 isurit. Viimastel aastakümnetel on arvukuse languse peamiseks põhjuseks ilmselt venestumine. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 56 isurid. Kokkuvõtte Eestis ei keelel ei ole potensiaalset ohtu, et ära kaduda, sest oleme selle juba väga kindalt
Samuti pesitsevad järve ümbruses ka paljud linnuliigid, kes on teel Euroopast Aafrikasse. Järveümbrus on neile toitumis- ja sigimispaigaks. Paikseks linnuks on Surnumere varblane; see lind on ainulaadne ning pesitseb ainult Surnumere-äärsetel märgaladel. Iisrael ja Jordaania on Surnumere äärde rajanud looduskaitsealad, kus kaitse all on eelnimetatud liigid. Jordani jõe delta oli varem tõeline papüüruse ja palmide dzungel. Bütsantsi ja Rooma ajal kasvatati Jordani alamjooksul suhkruroogu, hennat ja mägivahtrapuid, mis muutis jõeoru jõukaks piirkonnaks. 19. sajandiks aga jõukus kadus. (www.en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea) Turismi arengu, teedevõrgustiku loomise ja veejuhtmete ning kanalite loomise tulemusena on Surnumere ökoloogiline tasakaal häiritud. Mõju, mida selline majanduslik areng toob, on hävitav paljudele haruldastele liikidele. Inimtegevus häirib taimede ja loomade toiduvarusid, sigimis- ja rändeskeeme
Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi
MULD- JA TAIMKATE Jääaegsetes veekogude ja nüüdisjõgede (Mustjõe, Gauja, Võhandu) orgudes kujunenud liivaste setete laialdase leviku tõttu hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29%). Nendel muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa, vastavalt niiskusoludele ka palu-, nõmme-, rabastuvaid või soostuvaid metsi.(Arold 2005: 233) Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja Nursi vahel ning Pärli-ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses).(Võru- hargla...2003) Levimuselt teisel kohal on moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad. Nendel asub ka üle poole (54%) põllumaadest ning enamus laanemetsi. (Arold 2005: 233-234) Võru-Hargla nõo kesksed osad üldiselt sarnanevad maastikustruktuurilt Ugandi lavamaa lõunaosaga. Kaugseire andmeil moodustab põllumajanduslik maa Võru-Hargla nõost 25,4% ja
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. 5) Iseloomustage Rooma valitsemiskorda kuningriigi, vabariigi ja keisririigi ajal. Lisaks igale ajale iseloomuliku väljatoomisele leidke sarnasusi ja erinevusi. Kuningriik - Rahvakoosolekul oli eesotsas valitud kuningas. Vabariik - suur roll oli Sentail. Keisririik - diktatuur. Iseloomulik võiks olla see, et väga palju rõhku pandi sõjaväele.
5) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) Sajand Olulisemad sündmused 12.saj · 1143 rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks. · 1184 tulevane piiskop (1186 1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd. · 1187 Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich. · 1198 Teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures. · 1199 kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra Albert Buxhoeveden. 13
Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele. Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlatoalisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimub intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik jaod ülespoole. Vastavalt jõgede geoloogilise tegevuse ja nende orgude Holotseense arengu piirkondlikele erinevustele on Eestis eristatud 3 jõgede ja nende orgude rühma: 1. Soome lahte suubuvad jõed alamjooksul suur lang, joad ja koed, orud sügavad ja kitsad, kanjonilaadsed. 2. Väinamere ja Pärnu lahte suubuvad jõed tasased, väikeste kõrgusvahedega, lang ühtlane, vool aeglane ja orud halvasti väljakujunenud. 3. LõunaEestis kõrgustike jõed suubuvad Võrtsjärve ja Peipsisse. Ülemjooksul lang suur ja ebaühtlane, orud halvasti väljakujunenud, alamjooksul sügavad orud. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited.
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
