Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"alamjooksu" - 114 õppematerjali

thumbnail
26
doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

11 000 a.t. laius Läänemere nõos Balti jääpaisjärv, välja olid kujunenud Kesk-Eesti jõed, kujunema hakkasid Põhja-ja Lääne-Eesti jõgede ülemjooksud (eelkõige idapoolsed). Peipsi jääpaisjärve veetaseme langemine tingis Lõuna-Eesti jõgede lõikumise sügavamale. Lõuna- Eesti jõgedel olid juba välja kujunenud tänapäevastega sarnased, sügavad terrassiliste veergudega orud. Jääajajärgsel ajal Põhja-Eesti jõed pikenesid alamjooksu suunas vastavalt Läänemere veetaseme alanemisele. Alanud Balti klindi tõus merest tõi kaasa intensiivse erosiooni, orgude sügavnemise ja terrasside kujunemise alamjooksuorgudes. Tänapäeval Põhja-Eesti jõeorud pikenevad mere suunas ja toimub paekalda erosioon, Lõuna-Eesti jõeorgude erosioonibaas on kerkinud, mis toob kaasa jõesete kujunemise alamjooksul ja jõelammide kiire arengu. Põhja-Eesti jõed - kumer pikiprofiil, millel väike lang ülem-ja keskjooksul ning suurem lang...

Eesti loodus- ja...
57 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Rooma

ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 ­ 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...

Eesti ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...

Eesti mullastik
71 allalaadimist
thumbnail
22
docx

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks suur osa hävinenud. Liigirikkad. Liivia-Maria Laasimer eristas: (I) Lääne-Eesti mandriosa ja saarte niitude ja puisniitude rajooni (II) Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni (IV) Pedja jõe basseini soode ja lamminiitude rajoon (VII) Emajõe alamjooksu ja Peipsi järve edelaranniku lammisoode rajoon Puhkemaistud on puhkajate teenindamiseks ja viibimiseks kohaldatud maistud. Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad...

Maastikuteadus
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Egiptuse - Rooma - Kreeka - Ateena kunsti ajalugu

Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber. Traditsiooni kohaselt alustatakse sumeri linnakultuuri käsitlemist Uruki rajamisest Eufrati äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas...

Antiikmütoloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured

Niiluse alamjooksu kaldad on olnud kuus aastatuhandet pigem inimtegevuse saadus, aga mitte soine Aafrika dzungel, milleks loodus oleks selle ilma inimesteta teinud. Paljude regioonide ökosüsteeme on põhjalikult mõjutanud mitmed faktorid minevikust- ülekarjatamine, metsade langetamine laevade ehitamiseks, põlluterrasside rajamine jne. Ökoloogiliste muutuste ajaloo uurimine on alles alg staadiumis, me ei tea väga palju sellest, mis tegelikult toimus ja millised on tagajärjed. Praegu meid ähvardab fossiilkütuste põletamine, see muudab maakera atmosfääri keemilist koostist tervikuna ja selle tagajärgi me hakkame tundma tulevikus. Inimesed rüvetavad Maad nii suurel viisil, et vist ei ole mitte ühtegi teist olendit, kes nii kiiresti ja suurelt oma kodu rüvetab, toimub populatsiooni plahvatuslik kasv, reost...

Keskkonnamõjude hindamine
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Jangtse jõe iseloomustus

Iseloomusta jõestikku keskjooksu – Jõgi läbib ka oma keskjooksul Punasese nõo ja mitmeid kuristikke. Vasakpoolsed peamised lisajõed on Nanpan Jiangi, Beipan Jiang, Liu Jiang, Gui Jiang, He Jiang, Bei Jiang. Parempoolsed peamised lisajõed on Yu Jiang, Beiliu He, Luoding He. Keskjooksul asetsevad suuremad linnad on Wuhan, Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6. Iseloomusta jõe alamjooksu – Alamjooksul on jõgi põhimõtteliselt tasandikujõgi, mille voolu ühtlustavad suured järved (Dongtinghu, Poyanghu). Jõgi suubub Ida- Hiina merre. Suue on delta ja suuremad deltaharud on Beikou ja Zhangjiangkou. Suue on laevatatav ja seal asuvad linnad: Haimen, Chongming, Baoshan. 7. Kuidas kasutakse jõge majanduslikult – Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. Selleks ajaks, kui ta tiheda asustusega alale...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr ­ Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

1989. aastal loodi ühendus ,,Spasenije Jugrõ", mis võitleb hantide ja manside õiguste eest. ELATUSALAD < 1998). Wiget (Balalajeva, kalastamine ja olnud kohal esimesel on keskjooksu Obi Vaid lambad). veised, (hobused, loomapidamisega aedviljad) juur- (kartul, maaharimise ka tegeldi alamjooksul pool tundra-, domineerinud Tromjogani ning Pimi Ljamini, alamjooksu suur elatusaladel teistel regiooniti kuid kalastajad ennekõike kütid, tähtsus. põhjapoolsete lisajõgede põhjapõdrakasvatus (põhjas lõunas taigatüüpi põhjapõdrakasvatus); lõuna Irtõsi lõunapoolsete harujõgede ääres küttimine> Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on oravad, kärbid, jänesed, rebased ja põdrad ning erinevad vee- ja taigalinnud. Karusloomad on olnud väärtuslikud...

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Maateaduste eksami materialid 2018/19

Mets: pindmine äravool veekogudesse 10-20%; äravool pinnasesse/põhjavette 80-100% Elamumaa: pindmine äravool veekogudesse 40-50%; äravool pinnasesse/põhjavette 50-60% Haritud maa/põllumaa: pindmine äravool veekogudesse 50-60%; äravool pinnasesse/põhjavette 40-50% Linn: pindmine äravool veekogudesse 90-100%, äravool pinnasesse/põhjavette 0-10% 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu ? (7_veeringe_2017.pdf ­ S:29-33) Ülemjooks ­ jõe algusosa. Vooluhulk on väike ja voolukiirus on suur. (Vesi külm ja hapnikurikas) Keskjooks ­ jõe keskmine osa. Vooluhulk on keskmine ja voolukiirus on aeglasem. (Vesi soojem, rohkem veetaimi) Alamjooks ­ jõe lõpuosa. Vooluhulk on suur ja voolukiirus on aeglane. (Üleujutused) 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed)....

Maateadused
18 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

Probleeme tekitab ka muda äravool maha raiutud metsade alalt, ehitusplatsidelt ning põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse. Ka radioaktiivsete ainete jõudmine veekogusse toob suurt kahju. Samuti on õlireostusel keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju. 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu ? Ülemjooks – jõe algusosa (sälkorg) org: kitsas, sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg)...

Maateadused
39 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Esimesed linnalised asulad

Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk. Peale seda tekkisid ka Sumeri, Assüüria, Babülooni, Egiptuse ja Kreeta-Mükeene linnad. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Lõuna-Mesopotaamiasse asusid sumerid, kõrge kultuuriga rahvas, kes allutasid endale pärismaalasi Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis ning rajasid sinna Sumeri riigi. Sumeri linnad: Uri, Uruk, Nippur, Tel Taya, Ebla ja Mari (Ebla ja Mari on sumeri linnadele sarnased linnad) Uri linn oli Eufrati jõel asunud linn, mis asus seal 3.-2.at. vahetusel eKr. Uri linn oli oma aja üks õitsvamaid linnu, kuna see on omal ajal olnud tõeline suurlinn, milles oli: kaks sadama, Uri tsikuraat, kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu ? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt voolab jõgi ülemjooksul kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja. Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb....

Maateadus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun