Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal on vajalik jälle kunstlik kuivendus. Loodusvarade poolest on Mesopotaamia vaene. Ainult savi leidub külluses, mistõttu kujunes siin välja omapärane ,,savitsivilisatsioon" - savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks
väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld
sarnasem sellega tegeleti spetsialiseerunud töökodades, mis varustasid suuremate alade eliiti. Matmispaigad Algul jätkuvalt laipu kääbastesse, ühte kääpasse palju inimesi. Varasel perioodil inimesesuurused maahauad. Mõnikord vooderdati haua põhi kividega, sellele puistati põletatud surnuluud. Hiljem põletusmatused urnides. Surnud põletati koos ehetega, mõnikord ka koos toiduga. Urniväljade suurused on v erinevad. Enamik urnivälju jäeti maha pronksiaja lõpul, vaid Reini alamjooksu kalmistud püsisid kasutusel ka rauaaja varasemas osas. Põletatud luud mõnikord lihtsalt aukudesse. Mõnikord need maeti mingis orgaanilisest materjalist mahutis. Teinekord puistati luud haualohus laiali. Kui luud maeti urnis, siis need kaeti pealt madala kausiga või kiviga. Kellpeekrid luid sisaldav urn kaeti täielikult teistpidi oleva suure savinõuga. Surnuluid sisaldava saviurniga koos maeti sageli ka teine, väiksem savinõu
Poorsed setted aga hakkavad aga uute kihtide alla mattudes kokku vajuma ja pealmine maapind langeb. Deltamullad on väga viljakad. Üleujutustega kohale kantud muda ja orgaaniline aine. Näiteks matsalu lahe deltas kasvavad üle 4m kõrged kõrkjad. Suurveega ujutatakse üle üle 4km kaugused alad. Deltad võivad tekkida ka kuiva kliimaga aladel maismaal, kus esinevad ajutised vooleveekogud. Voolukanali areng ülemjooksul tugev põhjaerosioon, tekivad kanjonilaadsed orud, alamjooksu poole läheb üle lammioruks. 14 Eestis ei esine hargjõgesid. Suvel on jõgi lai ja madal ... ... Maateaduste alused I (6.okt) Põhjavesi maakoores gaasilises, vedelas või tahkes olekus olev vesi, mis võib esineda kas vaba ja tsirkuleeriva veena või molekulaarselt või keemiliselt seotud veena.
Kõiki neid jooni võib kokku võtta kui inimühiskonna senisest märksa suuremat organiseeritust, mis kõige paremini ilmneb riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik on seetõttu omavahel lahutamatult seotud. LÄHIS-IDA PRONKSIAEGSED TSIVILISATSIOONID (III II aastatuhat eKr) MESOPOTAAMIA Mesopotaamia send ja looduslikud olud Terminiga Mesopotaamia (kreeka keeles jõgede vaheline) tähistatakse Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksu alasid. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast aga Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid Mesopotaamia mägedega piirnevates põhjapiirkondades. Jõgede lõunapoolne tasane alamjooksuala jääb seevastu peaaegu sademeteta. Lootust ei või panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tuua kaasa katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia
lõpuni kõige arvukam etniline vähemus eestis. Asutuse algus 13 sajand, lõpp 1939-41. Levis kahesugune mõtteviis- kurnajad vs kultuuritootjad. 1960 tuli eestisse palju volgasakslasi venemaalt, kes kasutasid eestit vahepeatusena saksamaale jõudmiseks. Enamik saksalasi räägib vene keelt emakeelena. 2000- 1800. Oli sajandeid valitsev rahvas. Volgasakslased olid asunud Katariina 2. Ajal elama Volga jõe alamjooksu piirkonda. Väiksemaid saksalste kogukondi on ka mujal. 2. MS ajal küüditati paljud Siberisse ja Kasahhi. Mustlased ehk romad- rahvuse esivanemad pärit arvatavasti Loode, Kirde ja Kesk-Indiast. Esimesed mustlased Eestis tõenäoliselt liivi sõja ajal. Eesti mustlased jaotuvud: Laiuse mustlased(rootsist ja soomest), läti mustlased, vene mustlased. Enamik enne 2 ms rännanud mustlased tulid Lätist ja rääkisid sealset murrakut. Laiusel räägiti soome mustlasmurret. 2000-542
kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks peetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Mõisted Lääne- ja Ida-India. Lääne-India- kompanii asus korraldama kaubandusr Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga Ida-India- kaubakompanii, mis korraldas kaubandusr Aasia suunal Euroopa riikide tähtsamad koloniaalvaldused varauusaja lõpul. holland- indoneesia, venetsueela rannikusaared, brasiilia põhjaranniik inglismaa- bengali-gangese alamjooksu alad, bermuuda saared, jamaica, guatamaala moskiitorannik, mõned väike-antilli saased(neitsisaared) prantsusmaa- madagaskar, guadeloupe, martinique ja haiti läänepsa hispaania- filipiinid, kuuba, haiti saarte idaosa, puerto rico portugal- ida-timor, mosambiik taani- st.thomase saared Nii nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18
99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid pinnamoe ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured. Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline, Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a
Samuti on toimunud rahvusliku eneseteadvuse kasvades kultuuri, keele, kooli, omakeelse meedia taaselavnemine. 1989. aastal loodi ühendus ,,Spasenije Jugrõ", mis võitleb hantide ja manside õiguste eest. ELATUSALAD < 1998). Wiget (Balalajeva, kalastamine ja olnud kohal esimesel on keskjooksu Obi Vaid lambad). veised, (hobused, loomapidamisega aedviljad) juur- (kartul, maaharimise ka tegeldi alamjooksul pool tundra-, domineerinud Tromjogani ning Pimi Ljamini, alamjooksu suur elatusaladel teistel regiooniti kuid kalastajad ennekõike kütid, tähtsus. põhjapoolsete lisajõgede põhjapõdrakasvatus (põhjas lõunas taigatüüpi põhjapõdrakasvatus); lõuna Irtõsi lõunapoolsete harujõgede ääres küttimine> Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on oravad, kärbid, jänesed, rebased ja põdrad ning erinevad vee- ja taigalinnud. Karusloomad on olnud väärtuslikud
Esimene edukas maadeuurija oli šotlane Mungo Park (1771-1806). Nigeri avastuslugu on suuresti tema nimega seotud. Ta oli maadeuurija, kes mõistis selgesti ekspeditsiooni tegelikku eesmärki ning kirjutas selles enda päevikus. Ta võttis ette kaks reisi aastatel 1795-97 ning 1805-06. Ta oli varem tegutsenud laevaarstina ning ära käinud Indoneesias, nii et talle võimaldati kulukas ekspeditsioon. Ta jõudis avastada Senegali jõe alamjooksu ning suutis rännata kaugetele sisealadele. Ta leidis, et Niger voolab itta ning suubub lõunasse Guinea lahte. Ta jäi esimese ekspeditsiooni ajal ka haigeks ning sattus põliselanike kätte vangi. Teise avastusretke 40 inimestest jäi lõpuks enne viimast saatuslikku kohtumist neid hävitanud vaenlastega ainult 8. Kohalikud hõimus ründasid nende paati kaldalt vibude ja nooltega ning kõik hukkusid. Euroopas samas arvati, et ta on jätkuvalt elus ning tema poeg läks 20
suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal. Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime. --- 81 Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav. Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses Venemaa territooriumil. Piusa jõe orus on näha Eesti kõrgemad liivakivipaljandid (müürid). ((Foto: Piusa jõe ürgorg Tamme paljandi juures.)) Eesti suurema vooluhulgaga jõed
Hiljem raiuti telliste trepikujulised astangud maha ja tekkis kumer võlv. Atreuse varakambri fasaad. Algselt toetstasid seda sambad ja fassaad oli kaunistatud erinevate dekoratsioonidega. Hauakambrisse sisse viis kahe poolega uks. Latifundium – rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsemates provintsides. Põhiliselt orjatööl põhinev. Latiinid - olid Latiumis elanud itaalikute hõim; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualadel. Umbes 8. sajandil eKr tekkis latiinidel kogukondade liit (keskus Alba Longa). Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ning neil olid ühised pühamud. 6. sajandil eKr sai hakkasid latiinide aladele peale suruma roomlased. 496 eKr võitsid roomlased latiine Regilluse järve ääres. 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva
kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. saj. lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba 17 tuhat buuri, valget kolonisti, kellest 53% olid hollandi, 28% prantsuse, 15% saksa ja 4% muu euroopa päritoluga. India rannikul portugallaste rajatud esimeste eurooplaste asunduste kõrvale tekkisid Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa kaubandusfaktooriad. Ainsa suurema territooriumina Indias hõivasid inglased Bengali Gangese alamjooksu alad. Prantslaste tugipunktiks Indiaga kauplemisel sai esialgu Madagaskar, kui aga sealsed põliselanikud 1674 prantslased minema ajasid, said nende uuteks tugipunktideks Réunioni ja Mauritiuse saared. Portugali ülemvõim jäi kestma vaid Aafrika idarannikul (Mosambiik). Hispaanlased säilitasid oma valdusena Filipiinid. Uue Maailma koloniaalne hõivamine algas Lääne-India saarestikuga, millest kujunes koloniaalkonkurentsi sõlmpunkt
mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr