Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alamjooksu" - 114 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Referaat - Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles?

Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? ‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu , oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alam-Pedja looduskaitseala

R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL REFERAAT ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Koostaja: Kaili Olgo Juhendaja: Aili Tähepõld Torma 2008 Asukoht:Jõgevamaa Pindala:260 km2 Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi.Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime ­ Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Stalingradi lahing

Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest. Kui Saksa armee 31. jaanuaril 1943 alistus, oli Punaarmee kaotanud rohkem kui 650 800 meest ning linnaelanikke oli 500 000st alles 1515. Pärast seda, kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler p ealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradini ja 1942. aasta septembris alustasid linna vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu nädalat. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast. Tundus, et linn langeb peatselt, kuid 19. novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Pauluse armee sattus piiramisrõngasse. Saksa väed...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikker

Mesopotaamia-maa-ala Aasia lääneosas,Eufradi ja Figrise kesk-ja alamjooksu piirkonnas. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud.Sumeri tsivilisatsiooni tunnused-:savitahvlite kohane kiilkiri,suurte templite ümber rajatud linnas,eripärane religioon,kõrgtasemeline kirjandus ja kunst. Hammurapi seadused-". Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku seisusesse: Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid-sarnasused ja erinevused

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel. Seetõttu, et Egiptus oli ümbritsetud Vahemere ja Punase merega, oli see kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe keks-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ning korrapärased. Tänu üleujutustele oli Niiluse kallastel viljakas muld ning väga hea põldu harida. Mesopotaamias...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala . Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal on vajalik jälle kunstlik kuivendus. Loodusvarade poolest on Mesopotaamia vaene. Ainult savi leidub külluses, mistõttu kujunes siin välja omapärane ,,savitsivilisatsioon" - savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: *ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus (moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne(tekivad deluviaalsed mullad). *alaliste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus(jjõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjekivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda tuntakse külgerosioonina. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalseteed tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma impeeriumi lühikonspekt/spikker

Itaalia loodealadel etruskid. Etruskid - võtsid üle kreeka tähestiku, nendel kujunes 12 suuremat linnriiki, neil oli palju erinevaid jumalaid, religioonis oli tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu, väga oluline oli ennustuskunst,nende pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimeste ning jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul kõrgus seitse küngast,millest rajati kõige esimesena asula Platiumi künkale,hiljem asustati ka teised.Kujunemine kestis mitu sajandit.Moodustus ühtne asula ja seda võis nim. juba linnaks.Peagi piirati linn müüridega,hakati ehitama tempelid jt. Müüt - müüdi järgi oli Rooma rajaja Romulus, sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Tütarlapse isa käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Suur- Emajõe ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud. Idakaldas ulatuvad põllustatud alad järveni. Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivendamata sood, märjad metsad ja poollooduslikud lammikooslused. Kolga-Jaani vald kuulub ühte Eesti enam 9 soostunud piirkonda. Põltsamaa jõe alamjooksu ning Pedja jõe (Pedja jõe osa alates Põltsamaa jõe suubumisest) mosaiiksed lammialad on märkimisväärsed kõrge loodusliku mitmekesisuse poolest. Pärandkultuurmaastikud, nagu puisniidud ning luhaalad koos veekogude veekaitsevöönditega, on olulised mitte ainult loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vaid ka piirkonna elanike rekreatsiooniliste vajaduste rahuldamiseks. Nimetatud maastike kaitse ja hoolduse seisukohalt on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks osutunud...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (alates Risti-Virtsu maanteesillast), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesopotaamia - Referaat

1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) ­ linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. Kiilkiri savitahvlil. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks....

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnakaitse

html ) VILSANDI RAHVUSPARK Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja Eesti kõige äärmises lääneosas. Vilsandi rahvuspargi pindala on 18 155 ha. See rahvuspark on loodud 1993. aastal. Seal kaitstakse eelkõige taimi, merelinde, Lääne-Eesti rannikumaastiku ja merd ning linnurikkaid väikesaari, sealsete õrnade ökosüsteemide säilimist ja terviklikkust. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark asub Navesti ja Halliste alamjooksu vahelisel Ida-ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Märgala ökosüsteem

....10 1. Matsalu üldiseloomustus Matsalu looduskaitseala pindala on 48 610 ha. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu , lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Märgala pinnamood on tasane. Matsalu märgalakoosluste tekkimise ja säilimise oluliseks eelsuseks on olnud ulatuslike ja kestvate üleujutuste esinemine Kasari jõe alamjooksul, väga lauge reljeefiga orundis ja deltad. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest. Kanarbik on sellega harjunud ja suudab sellistes...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aasja ja aafrika kultuurid

HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. ­12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr)...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanimad kõrgkultuurid

eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur. Tsikuraat ja Paabeli torn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused...

Kunstiajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis ­ kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala...

Keskkonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keila jõgi

Ta läbib kahte maakonda Harjumaad ja Raplamaad. Keila jõgi läbib suurematest kohtadest Kohilat, Kiisat, Keilat ja Keila- Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus. Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka kuulub Keila juga. Keila joale on lihtne ligi pääseda ning seetõttu on Keilja juga üks külastatavamaid ja tuntumaid jugasid Eestis....

Geograafia
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun