2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti.
VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu. Navesti jõgi on jõgi Eesti edelaosas. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km²
jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Jõed. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5
ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus Tavaliselt sängi kalle ehk lang suurem ülemjooksul ja väikseim alamjooksul ( erandid nt. Põhja- eesti jõed, mis suubuvad Soome lahte, sest neil alamjooksudel joad) Oma teekonnal lähtest suudmeni teeb jõgi nn. tööd VOOLUKIIRUSE SEOS JÕE POOLT TEHTAVA TÖÖGA ülemjooks voolukiirus keskjooks suur voolukiirus alamjooks keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri PÕJAEROSIOON ehk SETITAMINE KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon
alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks.Talvemussoon tekib sellepärast, et maapind külmeneb. Meri on soojem, kui maapind ja mere kohale tekib madalrõhkkond. Ja kuna õhuvoolus liiguvad kõrgemalt madalamale, siis sellepärast, seal ei sajagi. 9.) Selgita, miks on rohkesti sademeid Madagaskari idarannikul, Gangese alamjooksul, Jaapanis, P6hja- Ameerika idarannikul 50.- 50. laiuskraadide vahel. Madagaskari idarannikult möödub soe hoovus. Gangese alamjooks Asub mussoonkliimaga alal. Jaapanis- Üheks peamiseks kliima kujundavajaks on Jaapani meri, mis muudab kliima mõõdukamaks: talved on soojemad ning sademeid rohkem. Jaapan on igast küljest ümbritsetud veekogudega ning Jaapan asub väga laial alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik- 10. Selgita, miks on vdhe sademeid Austraalia lddnerannikul, Aafrika edelarannikul, Antarktika p6hjarannikul,L6una- Ameerika lddnerannikul 20.- 30. laiuskraadide vahel. 11
25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele. Vaaraode hauakambrid asetsesid püramiidides. Giza püramiidid Niiluse jõgi Hieroglüüfid India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber
asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9] 5.1 Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4] 5.2 Taimestik 11 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas
enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja. Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb. Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke
taimkattega rohelisemad alad, mida nimetatakse oaasideks. Jõgesi leidub kõrbes ainult läbi voolamas, ühtki jõge sealt alguse ei saa. Näiteks Niilus, mis on maailma pikim jõgi, voolab 2700 km ulatuses läbi Sahara kõrbe ilma ühegi lisajõeta. Kõrbes moodustab Niiluse org maailma suurima, kuni 20 km laiuse oaasi. Niger on teine alalise vooluga jõgi kogu Sahara kõrbe kohta. Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt
......................................................................................................... 14 2 Kambodza Kambodza on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks. Riigi nimi 19531970 Kambodza Kuningriik 19701975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul) 19751979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all) 19791989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all) 19891993 Kambodza Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei) alates 1993. aastast Kambodza Kuningriik Loodus
Gradient ja ka ristlõike kuju ning pindala võivad oluliselt varieeruda ka samal voolusängil sõltudes reaalsetes geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumiseg...
Tut, kuninglik nimi on Tutankhamon. Nefretite pakub end Horemhebile. 6 ptk Lapsik vaarao. Kogu hoovkond lahkub Akhetatonist. Meti kalapuhastaja kibe kõne. Oma maja varemete juurest leiab Sinuhe Muti. Ta on ehitanud katuse majale ja pakub halvaks läinud toitu. 7 ptk Horemheb Sekmeti templis sõda tunnistamas. Südamete purustamine altaris. Vabatahtlikud saavad suure sõjasaagi, need kes ei tahtnud tulla, jäävad saagita ja peavad olema koormakandjad. Eesmärgiks vabastada alamjooks ja võita tagasi heetlastelt Süüria. Sinuhe läheb Horemhebiga sõtta · Nefretite petab vaaraod, heetlased. · Korratus Teebais · Mäss Ammoni ja Atoni pooldajatele vahel · Akhetatoni vaarao ja linna dekadents · Sõjaks valmistumine XIV Raamat PÜHA SÕDA I ptk Horemheb küsib rikastelt poole nende varast, kogub väge. Ghaza võitmatu ja toetab Egiptuse plaane. Horemheb purustab veekruusid kõrbes. Horemheb otsustab sõda pidada kõrbes
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
Reostumise tagajärel : · Väheneb veeelustik (kalad taimed ) liigid surevad välja · Turismindus väheneb f) Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiit ja üleujutuse võimalikud tegurid (tagajärg ja majanduslik mõju) Jõgede äravoolu mõjutavad: · Kliima (kui talvel on jääs jõgi siis ei saa voolata,suvel kui on aga väga kuiv siis ei ole voolu kiirus suur) · Lang (oleneb kui järsk on lang, mida järsem seda kiirem) · Alamjooks Üleujutust põhjustavad kliima, mussoonid, lume sulamine, merevee tõus, suured vihmad Tagajärjed on majanduslikult kahjulikud, sest vesi võib rikkuda palju maju ja muid asju. Võib põhjustada inimohvreid. g) Põhjavee kujunemine (inflatsiooni) erinevate tegurite mõjul. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete pooridesja lõhedes olev vesi mis liigub rakusjõu jarõhu toimel. PÕHJAVESI:
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
sügavamad muda, vesi aeglase soojem ja vooluga rohkem tsoonid veetaimi, ajupuit Alamjooks Lai, tekivad Väike Suur Aeglane Savi, liiv, üleujutusalad: muda, vesi lamm, luht ja soe ja palju terrassid veetaimi. Üleujutused tekivad
sellepärast on nad teistest tunnelitest suuremad ja ka kallimad (2-3 korda kallim). Pikimad USA Delaware Aqueduct 137km, , Moskva metroo 41,5km, Maantee NOR 24,5km Laerdal. 13. Liiklemine ja teed Eesti aladel kuni 13.saj (k.a) Kuna esimesed asukad olid siin loomad, siis ilmselt hakkasid ka inimesed nendel liikuma, et metslasi kätte saada ja hiljem juba harjumuspäraselt. Samuti teed veesilmani. Eks teed arenesid ka esimeste asupaikadega, olgu see siis Kunda Lammasmäe (9500 ema), Pärnu jõe alamjooks, Narva jõe vasemal kaldal. Veekogude ületamine käis kas siin madalasse vette taritud kivilt kivile hüpates või purded. Meie eelased jõudsid siia mööda veeteid siis toimus tihedam liiklus ka seal. Hilisemad rändajad kasutasid ohelikke, peamiselt härja külge kinnitatud pikki latte aisohelik. Talvel kasutati suuski ja kelke. Eesti pind oli 85% ulatuses kaetud metsaga, mis vähendas ka inimeste liikumist ja teede arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad
ettenähtud erisustega. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Piusa klaasiliiva keskmine mineraloogiline koostis on järgmine: · kvarts 94% · päevakivid 3,6% · vilgumineraalid 1,1% · savimineraalid 0,7% · rasked mineraalid (põhiliselt Ti-maakmineraale) 0,23% 5. Piusa koopa Ürgorg Ürgorus voolava Piusa jõe lätteks on eutroofne Plaani Külajärv, mille absoluutseks kõrguseks on 238 m. 109 km pikkune Piusa jõgi (mille alamjooks jääb Vene Föderatsioni) on meie suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega jõgi. Jõe langus on 212,4 m ja keskmine lang 1,95 m/km. Kaitseala piires on jõgi madalaveeline, keskmiselt 10 m laiune, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur - 70 m. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35 kraadise kaldega. Kaitsealal põhilisteks vaatamisväärsusteks on 14 devoni
tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B. kandevõime, erikasvukiirus, keskväärtus; C. ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C. demograafilised parameetrid? D. ökol. tingimused ja ressursid? E. liigid? F. kooslused? G. ökosüsteemid? Definitsiooni kohaselt on dimensioonideks niši puhul ökoloogilised faktorid e. tingimused ja ressursid. 9. Milline neist on fotosünteesi võrrand? A. C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O; B
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg. Jõe osad (joonis 1.): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne
Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: · 1 mln. Lääne- Euroopas. · 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas.
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
suurt Poola linna Varssavi ja Krakow. Kanalite abil on ta ühendatud mitme suure Euroopa jõega. Wista suubub Gdanski lahte Läänemeres. Euroopa järvederohkemad alad asuvad Põhja-Euroopas, eriti Fennoskandia piirkonnas, kus leidub suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Seal asuvad suurimad järved on Laadoga, Äänisjärv ja Vänern, kuid leidub ka hulgaliselt väikejärvi, Norras näiteks vähemalt 250 000, Rootsis ligi 80 000. ((Foto: Volga jõe alamjooks ja delta NASA satelliidipildil. Selgelt on näha piklik Volgogradi veehoidla, millest allpool on jõgi kitsam ja veevaesem.)) ((Kaart: Mitmete lisajõgedega Rein viib oma veed Alpidest Põhjamerre. Jõe suudmes asub Euroopa suurim sadam Rotterdam.)) --- 78 ((Foto: Vaade Soomes Lõuna-Karjalas asuva Saimaa järve kaldal asuva Lappeenranta sadamale.)) Euroopa suuremaid järvi Järv, riik Pindala km2 Keskmine sügavus (m) Suurim sügavus (m)
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks - vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Mõisted: ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani). ·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu
meandreerumine, meander – looklemine meander – jõe looge vanajõgi, struuga – jõega ühenduses olev vana looge soot – jõest eraldunud looge 2. keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala
või voolates täielikult või osaliselt maa all. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Ülemjooks - suur lang,kiire vool, toimub uuristav tegevus (erosioon), settimist ei toimu, Keskjooks vool rahulikum, uuristav tegevus nõrk, eelkõige uhtainete transportiv tegevus, Alamjooks, vesi voolab aeglaselt, vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta. ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani).·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e
aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult.
Jõgi suubub: -merre -järve -teise jõkke -kaob liiva sisse või sohu -mõnede jõgede veed kasutatakse täielikult niisutamiseks, selliseid jõgesid nimetatakse suudmeta jõgedeks Jõe osad: Ülemjooks -suur lang -kiire vool -toimub uuristav tegevus (erosioon) -settimist ei toimu Keskjooks -vool rahulikum -uuristav tegevus nõrk -eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks -vesi voolab aeglaselt -vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke ja delta. Meander – jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu – soot, koold e. vanajõgi. Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini
ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal 1700 eKr Hiinas Huanghe Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu Need kujunesid üksteisest sõltumatult, sisemistel põhjustel primaarsed tsiv-d. Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg)
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
Keskajal sai Setumaa läänepiirist eraldusjoon katoliikliku ja õigeuskliku kirikuorganisatsiooni vahel. See pani aluse omapärasele setu kultuurile, kus on esindatud ühest küljest õigeusk ja teisalt on säilinud tänu perifeersele asendile väga arhailised jooned, mille püsimisele aitas omakorda kaasa setude keeleline isoleeritus vene kiriku- ja kirjakultuurist. Alates keskajast saab kirjalike allikate alusel kinnitada, et piiriks Liivimaa ja Pihkvamaa vahel olid siin Võhandu jõe alamjooks, Mädajõgi, Kolodavitsa oja, Piusa jõgi, Meeksi oja ja Pedetsi jõgi. Samas asub Setumaal väga oluline õigeusu kultuuri keskus 15. sajandi lõpul (1473) alguse saanud ja 16. sajandil mitte ainult usulise, vaid ka poliitilise ja sõjalise keskusena esile kerkinud Petseri klooster. Hiljem kujunes kloostri juurde alevik ja lõpuks linn. Uusajal kuulus Setumaa Vene keisririigi Pihkva kubermangu koosseisu. Pärast Vene keisririigi kokkuvarisemist, 1. juulil 1917
' põhjarannik mis oli kuramaa liivlaste oma. Suurim olulisem keskus Grobina. 13 saj üritati kuralaste alasid kokku liita ühtseteks aladeks.kuralased langesid ristisõdijate rünnaku alla siis ei saanud sellest asja. Seotud varasematel viikingite tagasi tõrjumisega 12-13 saj muutusid ida.mere paganatakse. 3)semgalid-Väina jüe lääne pool, jõukaim ja arenenum hõimu liit. Ei kannatanud rünnakute all, ei ulatunud siiani. Nende käes oli Väina jõe alamjooks, seda valvas keskus Daugmale linnus, kasutatid selleks et jõel liikuvaid kaupmehi maksustada. Leolupe jõe suudmes asus ka Semgalide sadam, mis oli tarvis läbida. Kaupanduse hüved langesid semgalidele.Nende alasid peetakse maaviljakuse poolest kõige sobivamaks viljakuse juures. Nende alad jagunesid mitmeteks maakondadeks, mis kauplesid omavahel. Tähtsamad keskused lääneosas oli Tervete ja Mezotne. 4)seelid- kelle kohta leidub kõige vähem andmeid.Suurem ja tuntuim keskus, linnus Selpils
88 85.78 211.50 Mõõdetud sissevool 53.29 28.64 36.61 90.61 Väike Emajõgi 40.42 21.11 29.28 72.75 Õhne 12.87 7.53 7.34 17.86 Mõõtmata äravool 77.40 43.24 49.17 120.89 Väike Emajõgi alamj 8.49 4.43 6.15 15.28 Õhne jõgi alamjooks 14.54 8.51 8.29 20.18 Ülejäänud valgla 54.37 30.29 34.73 85.43 SADEMED 19.87 5.16 14.93 6.51 TULUOSA 150.56 77.03 100.71 218.01 VÄLJAVOOL 25.00 48.82 81.60 56.45 AURAMINE 0.00 0.00 0
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR linnadest. USA-s on laevatatavate siseveeteede kogupikkuseks 41 000 km. Siseveeteede võrgus- tik on tihe, ühtlaselt jaotunud ja katab suurema osa suurriigi kesk- ja idaosast. Osa USA jõgede alamjooksust – Hudsoni jõgi merest New Yorgini, Mississippi alamjooks, Delaware’ jõgi ja Jamesi jõgi – on läbitavad ka ookeanilaevadele. USA jõgedel transporditakse muudest kaupadest enam kivisütt, toornaftat, bituumenit, bensi- ini, diisli- ja lennukikütust, palju veetakse ka teravilja ja muid põllumajandussaadusi. On märkimis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
