Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar....
Hulkjalgsed Hulkjalgsed (Myriapoda) on lülijalgsete alamhõimkond , kuhu kuuluvad teiste seas sada- ja tuhatjalgsed. Hulkjalgseid on umbes 13 700 liiki ja nad kõik on maismaalise eluviisiga. Hulkjalgsetel nagu nimigi ütleb on palju kerelülisid ja jalapaare. Igas kerelülis asub närvitänk. Hulkjalgsetel on paar antenne ja liht- ehk täppsilmad. Hulkjalgsetel puudub vastsejärk. harilik kivihark Tuhatjalg Sadajalg Kivihark...
Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60...
Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS...
Ta sündis 1707 Lõuna Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk, et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde õpipoisiks. Noor Linne aga ei viitsinud eluaeg saapaid viksida ja seega palus ta uut võimalust. 1730ndtel hakkas ta suurt huvi tundma looduse vastu ja nii koostas ta oma kuulsa liigituse süsteemi, jagades loomad ja taimed järgmiselt alarühmadesse: domeen, riik, hõimkond, alamhõimkond , klass, selts, perekond ja liik. Linne oli paras kiidukukk, sest vabalajal koostas ta tihti pikkasid kiidukõnesid. Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega,...
BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
2 Sissejuhatus.............................................................3 Siil- Selgroogne loom.............................................4 Vähk- Selgrootu loom............................................5 Kasutatud kirjandus................................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond . Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja....
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline mu...
16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 KOORIKLOOMAD · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. · Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki. · Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk. · Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. · Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. · Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. · Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku....
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid...
Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond : Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4. Klass: Actinopterygii (kiiruimsed) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed...
kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2...
Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on ,,aistiv hing", ülejäänud on taimed. Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte t...
1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3...
Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass:...
Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud kandilised. Kude - ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Alg- ja püsikoed. Vt.konspektis RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS...
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist...