3) tsiviilseadused Alates 14. Sajandist juurdub kindlalt positiivse õiguse mõiste, mis on seotud selge vastandamisega tollastes vaidlustes: loomuõigus < > ilmalik ehk kirjutatud õigus. Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole enam tegemist Jumalaga. Loomuõigusele mittevastavuse korral ei olnud valitseja kehtestatud positiivne õigus alamatele täitmiseks kohustuslik, sest valitseja oli rikkunud ühiskondlikku lepingut. Selline teoreetiline arusaam viis järelduseni, et lepingut rikkunud autu valitseja võib troonilt tõugata. Selleks oli rahval moraalne õigustus loomuõiguse printsiipide alusel. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17
ega olla lõhestatud enda vastu, võimujärglus tagab autoriteedi jätkumise ja kodusõja vältimise, kuigi omad puudused on ka kuningavõimul. Et kord on kord (ja see on ühiskondliku lepingu peamine eesmärk!), siis ei tohiks Hobbesi arvates ka eristada "head demokraatiat pahast anarhiast", või "head monarhiat pahast türanniast". Valitsemine on õigustatud nii kaua, kuni on tagatud kord. Suverääni võim kehtib seega nii kaua, kuni ta täidab oma eesmärki, milleks on tagada alamatele turvalist elu. Kui ta seda enam ei tee, siis kodanikel on õigus suveräänist lahku lüüa. Raamatu kolmandas osas põhjendab Hobbes, miks ei ole seni inimesed sellise korrani jõudnud ning leiab, et peapõhjuseks on religioon kui selline ja kristlik usk. Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja 28
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Kohustuslik kirjandus: · Machiavelli, ,,Valitseja", 15-19.ptk (http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html) Hea oleks olla helde, kui seda kasutataks vooruslikult ära. Valitsejana on heldus kahjulik, sest seda kasutatakse ära, aga teel valitsejaks on hea, kui valitsejat peetakse heldeks. Lihtsam on leppida ihnuskoi mainega. Valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks, mitte julmaks, samas tuleb halastamisega ettevaatlikult ümber käia, et seda mitte vääralt kasutada. Alamatele ei pea halastama, sest valitseja ei peagi hoolima, mida alamad arvavad. Valitsejalt tulevad karistused karistavad üksikuid, samas kui liigse halastamise tagajärjel lööks kuritegevus lokkama ja rohkemad kannataks. Kas olla armastatud või kardetud? Mõlemat. Kui korraga ei saa, on kindlam olla kardetud. Inimesed käituvad hästi vaid vajadusel, aga kui vajadust pole, pööravad selja. Juhul kui armastust võita ei õnnestu, tuleb süstida inimestesse hirmu nii, et
ajal hakkasin ma uurima kurjategijaid Itaalia vangilates ja sain teiste hulgas tuttavaks kuulsa teeröövli Vilellaga. See mees oli nii erakordselt osav, et võis, varastatud lammas turjal, ronida mööda järske mägesid. Tema küüniline jultumus avaldus avalikus hooplemises oma kuritegudega. Pärast Vilella surma ühel külmal, sombusel novembrihommikul tema aju uurides leidsin sealt tüüpilisi muutusi, mis on iseloomulikud alamatele loomadele, eriti närilistele... See ei ole üksnes idee, vaid valgustus. Selle avatud kolba juures nägin ma järsku kõike nagu ääretut tasandikku leegitseva taeva all ja kurjategija olemus sai mulle selgeks. Ta on atavistlik olevus, kelle isiksuses reprodutseeruvad primitiivsete inimeste ja alamate loomade julmad instinktid...". (Lombroso, 1972, lk 21-26) Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipäraseid kurjategijaid, kellel on
tahtest oma tsivilisatsioonieeliseid barbaritele viia).Cicero jaoks on impeerium hea asi, mis vääris võitlust. Vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest küsimuse all mitte ellujäämine, vaid valitsemine · Väga tähtis on inimkond kui üks kogukond (Cicero). Kui Impeerium on selle ideaali teostamine. Patronaaz. Õiglane valitsus barbaritele. 212 Caracalla edikt: kodakondsus Rooma vabadele alamatele Rooma riik laiendas kodanikuõigused kõigile vabadele meestele Rooma riigi aladel. · Maailmavalitsuse idee. 2. saj. keisri tiitel "dominus totius orbis" Kogu Maailma Valitseja (levinud idee: ka Akkadi kuningad, Mogulid, Hiina keisrid, Euroopa impeeriumid). Seotud valgustuse, tsivilisatsiooniga Rooma ideoloogiad Selleks, et vallutada, peab olema ka ise vooruslik. Lodev riik ei suuda tsivilisatsiooni luua.
Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale). Kaasaegse Saksa haldusõigusteooria rajaja Otto Mayer on materiaalselt mõistetud haldusakti määratlenud kui halduse juurde kuuluvat pretseptiivset 36 otsust, mis määrab üksikjuhtudel alamatele ära, mis peab nende jaoks õige olema. Saksa haldusõigusteadus ja praktika on põhiliselt lähtunud tema antud haldusakti mõiste määratlusest: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu pretseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja. Eesti õiguskorras ei ole antud materiaalselt mõistetud haldusakti legaaldefinitsiooni.
ega olla lõhestatud enda vastu, võimujärglus tagab autoriteedi jätkumise ja kodusõja vältimise, kuigi omad puudused on ka kuningavõimul. Et kord on kord (ja see on ühiskondliku lepingu peamine eesmärk!), siis ei tohiks Hobbesi arvates ka eristada "head demokraatiat pahast anarhiast", või "head monarhiat pahast türanniast". Valitsemine on õigustatud nii kaua, kuni on tagatud kord. Suverääni võim kehtib seega nii kaua, kuni ta täidab oma eesmärki, milleks on tagada alamatele turvalist elu. Kui ta seda enam ei tee, siis kodanikel on õigus suveräänist lahku lüüa. Raamatu kolmandas osas põhjendab Hobbes, miks ei ole seni inimesed sellise korrani jõudnud ning leiab, et peapõhjuseks on religioon kui selline ja kristlik usk. Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja mõtlemisvõime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite "ebausu" seaduste järgi. Kui
selge vastandumisega tollastes vaidlustes: loomuõigus (ius naturale) < > ilmalik ehk kirjutatud õigus (ius positivum). Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne - maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole enam tegemist Jumalaga. Mittevastavuse korral loomuõigusele ei olnud valitseja kehtestatud positiivne õigus alamatele täitmiseks kohustuslik, sest valitseja oli rikkunud ühiskondlikku lepingut (vt riigi osas teema II § 4). Kokkuvõttes viis selline teoreetiline käsitus järelduseni, et lepingut rikkunud autut valitsejat (monarhi) võib troonilt tõugata - selleks on rahval moraalne õigustus loomuõiguse printsiipide alusel (nt monarhomahhide ehk monarhikukutajate õpetus; hiljem ka valgustusfilosoofid). Osundatud loomuõiguslik käsitus oli Suure Prantsuse revolutsiooni ideoloogia aluseks
Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) · Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) 20.1.2. · Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne) 20.1.3. Võim ja legitiimsus Sotsioloogid huvituvad peamiselt võimu dünaamilisusest ühiskonnas: kuidas valitseb, kuidas valitsemist õigustatakse ja millised on selle tagajärjed. Definitsioonist lähtuvalt on võim sotsiaalne ressurss, mis on grupiliikmete või ühiskonna gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud. 20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine
Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Arvatakse, et umbes 25 000-30 000 karjalast lahkus tookord oma kodudest (Uibopuu 1984: 130; Taagepera 2000: 125). Asuti peamiselt Tveri piirkonda. Pärast 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda lahkus kannase idaosast veel karjalasi. Nad olid teinud koostööd Vene vägedega ning kartsid Rootsi kättemaksu
pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne kõlbelisele arengule. Autoriteet on tarvilik selgrooks, kondikavaks, toeks, mis aitab inimest end sisemiselt koguda, organiseerida. Vabadus on see, millega algab personaalsus, iseennast määrav, iseenese eest vastutav inimene. Vabadusele oleme kutsutud kõik, kuid sõnakuulmise, autoriteedi kaudu. Ja seepärast on tähtis, et distsipliini- ja korranõudeid ei teostataks välispidi, dressuuripäraselt, apelleerides alamatele ja meelelistele motiividele, vaid et nad tõlgendatakse inimese sisemise hinge keelde. Klassikalise pedagoogika arusaam on, et tõeliselt terve kasvatuse puhul need kaks vastandit ei võitle omavahel. Lapsed ja vanainimesed Kes on vanainimene? George Orwell (1995) annab oma raamatus "Valaskala kõhus" sellele täpse vastuse. Tasub meelde tuletada, et lapsele on "vanainimesed" kõik, kellel on aastaid üle kolmekümne, aga vahel ka üle kahekümne viie
selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale). Kaasaegse Saksa haldusõigusteooria rajaja Otto Mayer on materiaalselt mõistetud haldusakti määratlenud kui halduse juurde kuuluvat pretseptiivset otsust, mis määrab üksikjuhtudel alamatele ära, mis peab nende jaoks õige olema. Saksa haldusõigusteadus ja praktika on põhiliselt lähtunud tema antud haldusakti mõiste määratlusest. Nii defineeritakse Saksa haldusmenetluse seaduses haldusakti järgmiselt: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu pretseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja.
selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale). Kaasaegse Saksa haldusõigusteooria rajaja Otto Mayer on materiaalselt mõistetud haldusakti määratlenud kui halduse juurde kuuluvat pretseptiivset otsust, mis määrab üksikjuhtudel alamatele ära, mis peab nende jaoks õige olema. Saksa haldusõigusteadus ja praktika on põhiliselt lähtunud tema antud haldusakti mõiste määratlusest. Nii defineeritakse Saksa haldusmenetluse seaduses haldusakti järgmiselt: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu pretseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Kõige raskem oli see löök mõisa-meeste pealikule. Mönnikhusen oli sõjaväe varustamiseks kõik oma raha ja vara ara kulutanud, lootes, et seda venelaste käest ja nende käsu all seisvatest Eesti ning Liivi maakondadest kümne-võrra tagasi võtab. Nüüd oli ta vaene kui kiriku-rott ja nõudis rootslaste käest kahjutasu, aga need ei tahtnud temale ega teistele rüütlitele viletsat armuleibagi anda, vaid nõudsid' omalt poolt tasu selle kahju eest, mida mõisamehed rootsi alamatele Harju- ja Läänemaal olid teinud. Kerge on arvata, kui valusasti see õnnetus uhke Mönnik-huseni südant näris. Ka Ivo Schenkenbergist oli õnn viimasel ajal lahkunud. Ta oli endale väärilise vastase leidnud. Venelased olid temale Viru ja Järva talupoegadest kogutud väesalga vastu seadnud, mis vürst Gabriel Sagorski käsu all seisis. Siin võitlesid siis eestlased eestlaste vastu. Mõlemad salgad olid vahvad ja sõjas vilunud, mõlemad tundsid hästi maa teid ja urkaid, mõlemad seisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
