Louis IX Püha- Prantsusmaa kuningas aastail 1226-1270; tänu tema vagadele ja õiglastele omadustele kasvas kuningavõimu autoriteet; tsentraliseerivate reformide tõttu kasvas riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus; astus 7. ja 8. ristisõtta. Philippe IV Ilus-Prantsusmaa kuningas aastail 1285-1314; likvideeris Templirüütlite Ordu ja kutsus kokku generaalstaadid, sest tal oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. 5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend
Raske on mõista, kuidas inimesed, kes on täielikult loobunud omavalitsuslikest traditsioonidest, peavad siiski oskama välja valida igati sobivaid riigijuhte. Kui juba despootlik või absolutistlik valitsus on kord võimul, siis peale selle, et see hakkab kodanikke rõhuma-pikapeale hävitab ta inimestes ka paljud põhilised humanistlikud vaimuomadused. Tänapäevbal ei ole ükski valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele oma alamate vahel, samuti pole olemas nii tarka ja võimast seadusandjat, kes suudaks säilitada vabu institutsioone, kuulumata võrdõiguslikkust oma esmaseks põhimõtteks ja sümboliks. Valitseja võim peab olema vaba valitsuse vormis riigis ühetaolisem, tsentraliseeritum, laiem ja hõlmavam ja suurem kui mujal. Isiklik sõltumatus on demokraatikul maal alati piiratum kui aristokraatlikus riigis. Ajakirjandus on vabaduse esmane demokraatlik instrument. Kohtuvõim on sobivaim vahend kaitsmaks vabadust
puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks. Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon. jumalad kaitsevad maailmakorda kõikjal looduses, nad võitlevad pimedust kehastavate deemonitega. rituaalne tuli - usuti, et jumalad alluvad tulerituaalile
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
funktsiooni muutumisele) Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks. Mandunud elundid-rudimendid- talituselt tähtsusetud elundid: õndraluu, ussripik, osaline karvkate, karvapüstitajalihased, kolmas silmalaug, kõrvalihased, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid. Molekulaarkell- selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega. Biogeograafilised tõendid- pikka aega üksteisest eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.
Kõrgkeskaeg 11-13 sajand. Euroopa areng oli kiire, arenes põllumajandus, hariti ülesse uusi maid, tekkisid linnad, enenes kaubandus ja käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vab...
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
Gandhile umbusaldust. Peaministriks sai Janata Partei liider Morarji Desai, aga Janata juhitud valitsusliit lagunes aastal 1979. Vahevalitsus kutsus kokku uued valimised ja Indira Gandhi naases 1980. aastal võimu juurde. Sikhidest ihukaitseväelased mõrvasid ta aastal 1984 ja tema järeltulijaks sai poeg Rajiv Singh. Singhi vähemusvalitsuse kõige tõsisem kriis tulenes otsusest anda 49% valitsusasutuste töökohtadest alamate kastide esindajatele(alamad kastid moodustavad 54% India miljardilisest elanikkonnast). Seejärel on valitsust nõrgendanud ka mässud Pandzabis, Kasmiiris ja Assamis. Singhi valitsus kukkus novembris 1990. Rajiv Gandhi mõrvati valimiskampaania ajal mais 1991. aastal. Rajiv Gandhi 4 Välispoliitika Pärast iseseisvumist sai Indiast peatselt maailmariik. Põhjusi oli selleks kaks. Esiteks tema
katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest. Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Richelieu pidas ka hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist
Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik) kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida ainult maavalduste laialijagamisega, kiriku autoriteet põhines aga just nendel samadel maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karl martelli tähtsus seisneski selles, et ta suutis peatad islami leviku frangi riiki. 1. Pippin Lühike 741-768 * Kindlakäeline ja ettenägelik Frangi riigi valitseja. TEGEVUS: Maandas kirikumaade riigistamisega tekkinud pinged tunnistas laialijagatud maad kirikuomandiks ning nõustus täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule maksu maksma.
Postembrüogenees - menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Sügoot - viljastunud munarakk. embrüo - organismi lootelise arengu staadium. Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel (interfaasis) rakud ei kasva. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete poislootele. Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse koldkesta, kusekotti ja vesikesta. amnion - (vesikest) uks loodet umbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Allantois (kusekott) uks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Koorion (koldkest) loodet ümbritsev valimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel.
Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg- kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning
loomine. Hispaanias avalikud ketserite põletamised 1540. Trento kirikukogi- tunnistas paavsti ilmeksimatuks. ABSOLUTISM-valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.PÕHJUSED reformatsiooni ja ususõdadega kaasnenud segadused tekitasid ebakindlust,ristiusu kirik oli nõrgenenud ja lõhestunud seda asendas rahvusriigi idee,kuningas oli saanud võimu jumalalt ilmalik võim ei saa seda piirata vaimulik ja ilmalik võim koondus valitseja kätte. Üks ülesandeid oli alamate julgeoleku korra ja rahu tagamine,kuningavõim pidi olema eluaegne, absoluutne ja jagamatu,päris täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne. OMADUSED Feodaalide rüütlivägi asendus palgasõjaväega,ametnikkond loodi mantliaadli ja kolmanda seisuse baasil- tõhustus riigivalitsemine,kirik allutati
Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva.
Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19.põlguse ja vaenu vältimisest, millest autor arvab nii : Valitseja muutub vihatuks eelkõige tema röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus. Valitsejal on kaks hirmu: üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva poolehoidu, siis sõjaväe omamine on tal hädavajalik
Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja.
Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis. 23 KONFUTSIANISM (hiina keeles ; pinyin'is: rújia "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris).
lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata. 7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter'iga abielluma ja ta ütles:"Ei, ja tuhat korda ei!" 8
Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. 17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium , mis vastab alamate selgroogsete põislootele. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng menopaus- ovolatsiooni lakkamine menstruaaltsükkel- ajavahemik ühe mensturatsiooni algusest teise alguseni enamasti 28 päeva (vb 21-35) mensturatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast
saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. 4 Poliitika ja valitsus Tänapäeval valitseb riigis isalmi monarhia: kuningas on riigi täielik valitseja, kuigi teda nõustab ministrite nõukogu (kelle kuningas valib). Puudub esindusvalitsus ja ainus piirang kuninga võimule on islami seadus, mis on kehtivaks seaduseks. Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas. Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva.
vähemuse võimu ja monarhiat ehk üksikisiku võimu. Igaüks neist võis olla suveräänne ehk omada absoluutset võimu. Absoluutse võimu all mõistis ta seda, et kõrgeim võim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile, institutsioonile, mis võib seda küll madalamatele instantsidele delegeerida, kuid omab alati kõrgeimat otsustusõigust. Et võim oleks tõeliselt suveräänne ehk absoluutne, peaks see tema arvates olema alamate või Jumala poolt igaveseks ajaks antud, sest muidu ei allu alamad valitsejale, vaid tegelikult iseendale, olles pärast määratud aja lõppu vabad ükskõik mida edasi tegema. Võimu jagamist huvigruppide vahel pidas ta aga absurdseks, riigi arengut pärssivaks ja isegi hukatuslikuks; ta väitis, et just see oli Prantsusmaa viinud ususõdadesse. Kolmest valitsusvormist tõhusaimaks pidas Bodin monarhiat. Seejuures eristas ta selgelt absoluutset monarhiat ja türanniat. Viimast
Ühes eksisteerib sarnane juhtimisstiil, mis teosest sai lugeda ja seal ei hoita töölisi absoluutselt, ülemused ei tea kellele teregi öelda. See on väga ebameeldiv, aga muuta ei oska ega arvatavasti ei saagi. Teises töökohas, kus töötajatel on väga hea töötasu ja töömaht on sellega võrreldes olematu. Lugedes Marxi, mõtlesin meist kui kõrgklassist. Meid hoitakse ülemuse poolt - hea töötasu, preemiad, peod, erinevad hüved, aga pole austust alamate vastu. Praegusel ajal ei tohikski kasutada sõna alamad. Karl Marxi ,,kapitaliga" jäin rahule, tõmbas lugema ja mõtlema seda kõike praegusel ajal, mis on meie ümber. Olukord ei olegi palju muutunud. Inimesed, kes pole osanud või neil pole olnud võimalusi olukorda enda heaks ära kasutada tunnevad end halvasti ja töötavad selleks, et ära elada.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näitei...
nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev Andmeid elusorganismide ehituse kohta. anatoomia? Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arengu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni kohta? nukleotiidijärjestus või vastava valgu aminohappejärjestus. Praegu elavate liikide kõrval on
ning lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlus ja kestab 5 minutit (oleneb keskkonnast). Mõisted Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Generatiivne areng - organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad Idand-idanev seeme Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp
MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva KOLLAKEHA folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium BLASTOTSÜST imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist LOOTELEHT selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm) PLATSENTA imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta
säästma neid, kes pole sõja ajal olnud julmad või metsikud. alati tuleks hoolta kanda, et püsik rahu, milles pole kahta salasepitsusi õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikku kuulutamist. Isegi kui üksikud isikud on vaenlasele midagi lubanud olnud sunnil, siis neilgi puhkudel tuleb pidada sõna õiglust tuleb järgida ka kõigi alamate suhtes karistusväärseid kõigist ebaõiglusist jääb nende päralt, kes pettes lausa häbitult püüavad näida tublide meestena. tuleb silmaspidada, et heategevus ei kahjustaks neid, kellele näivust mööda head tehakse, ega ka teisi heategevus ei tohi ületada suutlikuse määra tehes teistele hoopis kahju, siis ei tule teda pidada heategevaks või heldeks, vaid ohtlikuks meelitajaks.
piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama.
· Asendab keskaja feodaalse killustatuse (Erand Saksamaa alad) · Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Eur. aladel. (Inglismaal, Prantsusmaal) -Võim hakkab koonduma kuninga kätte! · Uusaja tsentralism kuningale/riigile allutatud efektiivne riigihaldus. Bürokraatia algus. Võimas areng 16-17. saj. Riik tugevneb ja hakkab tungima alamate ellu. (Riigi) Maksude kogumine muutub efektiivsemaks ja talupoegade maksukoormus kasvab! (13.11.07) Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine Asendab keskaja feodaalse killustatuse (erand Saksamaa alad) Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Euroopa aladelt (Prantsusmaa ja Inglismaa). Võim hakkab koonduma kuninga kätte Uusaja tsentralism = Kuningale/Riigile allutatud efektiivne riigihaldus, bürokraatia algus. (Võimas areng 16-17saj, riik tugevneb ja tungib alamate ellu)
liigutanud rüütel ennast. Rüütli häälest oli rohkem aru saada, et ta on harjunud käskima kui kuuletuma. Tegelikult rüütel oligi prints. Ta varjas oma kuninglikku seisust, et ta saaks võidelda pühas sõjas. Rüütel, sir Kenneth, on tegelikult David, Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints. Sotimaalt oli temaga kaasa tulnud väike saatjaskond, kes aja jooksul oli kahanenud ühe haige teenrini. Kuningas Richard, kes ei teinud vahet oma alamate ja Sotimaa Williami omade vahel, pidas teda tubliks meheks. Ka de Vaux, kes suhtus sotlastesse umbusklikult tunnistas, et sir Kenneth tundub ustav ja aus. Rüütli südamedaamiks oli Leedi Edith, kelle teenimisele oli ta pühendunud. Ta parimaks sõbraks oli hurda tõugu Roswald, kes oli rüütlile igati ustav. Roswaldi abiga tabas rüütel lipu varga, markii. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Valgustatud absolutismi teooria kujunes tänu 18. sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam kinnistumine, uued leiutised ja avastused ning "lihtrahva" tähtsuse tõus valitseva kihi silmis) ning eelnevalt välja kujunenud valitsemiskorraldusele, Paljude filosoofide ning mitmete tulevikku vaatavate riigimeeste arvates oli just haridus lahendiks ühiskonda painavatele probleemidele, nende taga nähti enamasti alamate harimatust, valgustamatust, aga ka kahjulikke riigipoolseid piiranguid. Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis täielik võim, kuna muidu oleks ju asjad erinevate huvigruppide, eriti traditsionalistliku aadelkonna vastuseisu tõttu, pidama jäänud. Nii
riiklik töökohustus. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas ehk köiele järjestikku tehtud sõlmedena. Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Riik pidi ühistööde ajal töötajaid toiduga varustama. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sojaväekohustusele. Ka abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlase hästi toimiva kaubavahetuse ja positeeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Olid inimestest koormakandjad ja jooksjatest kullerid. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532 -1538 hispaanlased. Nagu Kesk-Ameerikas, nii aitasid
revolutsiooni, vaid pigem tahtis ta öelda, et me oleme kõik võrdväärsed inimesed ning et üks labane ori võib olla kõigist kuningatest vooruslikum ning targem. Sattus ju ka Zadig ise oma elu keerdkäikudes ühel hetkel orjaseisusesse, kust ta omaenda kavaluse ning laialdaste teadmistega uhkelt väljus. Järgmine, kuid sugugi mitte ebaolulisem kui eelnevad teemad, on õiglus. Kogu tolleaegne maailm oli ebavõrdne kuningad valitsesid oma alamate üle, mõni paremini, teine halvemini ning inimestele polnud ühepalju antud. Kui Zadig saatuse keerdkäikude kaudu ministriks sai, tahtis ta oma tööd teha õiglaselt. Ta andis rohkem neile, kes seda väärisid, ning võttis ära nendelt, kes selle ära olid teeninud. Tema langetatud otsused ei olnud juhuslikud ega omakasupüüdlikud, hoopis vastupidi, ta tegi head riigile tervikuna, mõtlemata seejuures enda huvidele. Selline oli Voltaire'i
Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad. Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris täpselt oma baltisaksa rollist aru, eriti kui ta kõrvutas end oma vendadega, kellel kõigil paistis eluülesanne justkui olemas olevat. Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat klaasseina. Tsaari ja venelasi ei sallinud ta juba eos. ,,Balti tragöödia" jaguneb kolmeks osaks, mis loovad pildi Aureli lapsepõlves ja noorusaja eneseotsingutest. Esimene osa pealkirjaga ,,Lobergi mõis" kujutab peategelase lapsepõlve, mil ta hakkas juba varakult tundma, et tema ja mõisateenijad, kellega poiss kõige rohkem suhtles, pole päris võrdsed. Osa pealkirjaga ,,Väeta isandad" kujutab Aureli kooliaega venestusperioodil Riias, kus ta tundis,
kasvasid tööstusettevõtete ja ka väliskaubanduse juurde ja raudteede ümber kujunenud alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää. 11. Tartu ülikooli taasavamine: Õpik lk. 146-147; TV lk. 45-46 ül. 1. a) avamise põhjus 1796. aastal keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid sulgeda, et tõkestada "mässuliikumise" kandumist impeeriumi alasele. Ta keelas ka Vene alamate õpetamise Lääne-Euroopa ülikoolides. Ühtlasi hakati mõtlema ka uute ülikoolide rajamisele. 1802. aastal avatigi Tartu ülikool. b) teaduskonnad usu-, arsti-, õigus-, filosoofiateaduskond c) silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor Taasavatud ülikooli rektoriks sai füüsik Georg Friedrich Parrot. Kuulsamas Tartu ülikooli professorid olid: *Morgenstern - keeleteadlane, rajas Tartu ülikooli teadusliku raamatukogu ja
Siin on säilinud 3m kõrgune monoliitne ´´Päikesevärav´´ , mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilikujutisega, keskel seisab otsevaates olend, käes maopealine sau. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed.Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. steel VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli kõigi alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastajamüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest, mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjustanud ka kunsti üldilmet sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes
Kuigi ta oleks pidanud loovutama oma võimu Francisele ja Josephile kes olid tema kaasvalitsejad Austrias ja Böömimaal, oli Maria Theresa absoluutne valitseja kes valitses vaid oma nõuandjate abil. Ta kritiseeris ja ei võtnud omaks mitmeid Josephi tegemisi. Kuigi ta oli intellektuaalselt madalamast klassist kui Joseph ja Leopold, Maria Theresa teadis kui tähtis on tema avalik isiksus ja oli suuteline samaaegselt esile kutsuma austust ja kiindumust oma alamate vastu. Maria Theresa avaldas haridus- ja finantsreformid krahv Friedrich Wilhelm von Haugwitz ja krahv Gottfried van Swieten, ta edendas ka kaubanduse ja põllumajanduse arengut, ta korraldas ümber Austria sõjaväe. Ja tugevndas seda, tänu kõigele sellele sai Austria rahvusvaheliselt tuntumaks. Kuid siiski, keeldus ta lubamast usklikku sallivust kuigi ta valitsusvõim oli kitsarinnaline ja ebausklik. Nagu noor monarh, kes võitles kahes dünaamilises sõjas uskus ka tema et ta
ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjaotusel. See tähendab, et igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui ka teiste heaks. Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikune usaldus. Riik on eelkõige rahumeelne avalik elu. Rahvas on riigi tunnuseks ja riigi rahvas on õiguslik mõiste. Riigi rahvas on aga kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele või rassilistele iseärasustele. Rahvust ei iseloomustata mitte ainult ühise keele kasutamise kaudu. Kaasaaegne Eesti riik on paljurahvuseline. Cicero on öelnud, et Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus, ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Eesti õiguskorras reguleerivas juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust PS ja kodakondsuse seadus.
Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orjastasid või asustasid vägivaldselt ümber alistatud elanikke. Nad alistasid ka Babüloonia ja isegi Egiptus oli lühemat aega nende võimu alla. Assüüri kuningad aga asendasid ülikute ja lihtkogukondlaste väeteenistusel põhineva traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt. Assüüria sõjavägi koosnes kolmest peamisest väeliigist: 3 4 sõdalasega
Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele:
Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 korda suurem. Keemilised omadused Alkaanid (parafiinid) Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga.
· 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.
· Elu ja surmaga kaasnevad kannatused, · Kannatusi põhjustavad hirmud, · Kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti õeldes , · Hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke suure osa Indiast endale allutanud Asoka tegevus III sajandil eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi. Ühtlasi otsustas ta levitada seda õpetust oma alamate seas, kuid saatis misjonäre ka paljudesse maadesse Sri Lankast Tiibeini. Nii pani Asoka aluse budismi levikule väljaspool Indiat. Õpetuse lai levik soodustas selle jagunemist erinevateks koolkondadeks. Muu hulgas tõlgendavad need koolkonnad erinevalt ka Buddha tähtsust. Tänapäeval on budismi erinevad voolud kinnitanud kanda ka Tiibetis ja Sri Lankal ning levinud ka Kagu- Aasias, Hiinas ja Jaapanis. Indias seevastu kaotas budism I aastatuhande
Referaat Aristotelese filosoofia Karl Kirss Tallinn 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Mateeria ja vorm, põhjuslikkus, Jumal lk 4 Tunnetus, hing, inimesele iseloomulik täiuslikkus lk 5 Teadus, maailm lk 6 Eetika lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Aristoteles, üks kolmest suurest antiikfilosoofist Sokratese ja Platoni kõrval, sündis 384. aastal eKr Stageiras, väikeses rannikulinnas Chalkidike poolsaarel. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntas II ihuarst. Aristotelese filosoofilist arengut mõjutas otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma teadmised looduse vaatlemisest. 367. aastal läks ta Ateenasse, et õppida filosoofiat. Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atar...
originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. NÄIDE: Paabeli torn, Babülonis. Püramiid Vaarao hauaehitis, mis oli suurem tema alamate omadest. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. NÄIDE: Cheopsi püramiid, Egiptuses Giza platool Obelisk - ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde. NÄIDE: Luxor Obelisk, Pariisis Place de la Concorde's Sfinks - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat
Ta oli hull hobuste ning võiduajamiste järele. Nero aegadel elas Rooma üle otsekui hipomaaniat. Tsirkusest sai roomlaste kogunemiskoht, tempel ja lugematute ihade eesmärk. Kord proovis ka Nero ise kümnehobuserakendit aga lendas kohe uppi. Nero ei olnud julmusesõber, kuid kuna linnarahvas tahtis näha verd, siis pidi ta korraldama ka gladiaatorite võitlusi. Mees, kes laulis pigem laule ja kandis ette luuletusi, püüdis esiotsa rahuldada oma alamate sensatsioonijanu kõikvõimalike uudsustega, kuid rahvas nõudis siiski tapmist näha. Nero armastas vaatemänge, kuid vihkas sõda ning seepärast ei juhtinud ta ise mitte ühtegi sõjakäiku. 61. aastal algas rahvaülestõus, mil esimest korda Nero kuueaastase valitsemisaja jooksul oli rahvas tema vastu. See oli Nero jaoks sokk, teda haaras õud. 19. juulil aastal 64 läks Roomas tuli lahti, mis levis kiiresti. Et kodututele ajutist
Ka kuningas Christian VI oli pietismi kaasatud. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati karmilt kõiki, kes pühapäeval kirikusse ei ilmunud. Valgustatud absolutism 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Nendele aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks. Kuningas Fredrik V valitsusajal (1746- 1766) kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes pooldas talurahva vabastamist ja reforme. Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII. Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee. Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid
alistajate vastu pidevalt mässusid. Seepärast hakkasid Assüüria kuningad määrama asevalitsejateks oma ülikuid, andes neile selle eest tasuks maad. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik allusid ühele tugevale ülemvalitsejale- kuningale. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja, kelle võim oli piiramatu. Samas lasus kuningal vastutus oma alamate heaolu eest, ta pidi arvestama tugeva ülikkonna soovidega. Nõrk kuningas võis alati langeda ülikute vandenõu ohvriks. Kuningat peeti jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks nagu Egiptuse vaaraod. Kuningas oli ka ülempreester. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Vastandina Egiptusele oli Mesopotaamias linnatsivilisatsioon
juba 17 laeva ja 1500 meest. Ülesehitatud kindluse asemel leiti eest vaid varemed ja hispaanlaste rõivaste jäänused. Kohalikelt kuuldi, et paljud olid surnud haigustesse, kuid enamus leidis siiski vägivaldse lõpu. Saare põhjarannikule otsustati rajada uus linn nimega La Isabela Hispaania kuninganna auks. Uue linna rajamine ei läinud eriti ladusalt. Laevadega kaasavõetud toit oli riknenud ning inimeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Kubernerina kehtestas Kolumbus oma alamate suhtes täieliku türannia. Tööle sunniti kõik, kes vähegi jalul suutsid püsida, vastuhakkajad said piitsutada, karistusena lõigati ära kõrvad või nina. Hukkamised muutusid tavaliseks. Peagi jättis Kolumbus linna kamandama oma venna Diego ning ise suundus merele, et uurida Kuuba ja Jamaica rannikut. Naastes leidis Kolumbus eest kokkuvarisemise äärel oleva koloonia, kus valitses terror ja nälg. Kuuldused Kolumbusest kui hirmuvalitsejast hakkasid jõudma ka
omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist viidi Sumeri kuninglus üle Isinisse. I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
