Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja. Inkad Inka tähendab kuninglikku valitsejat, kuid selle terminiga tähistati kogu vallutajarahvast. Inkade impeerium ehk Nelja ilmakaare riik oli absoluutne monarhia. Riik kontrollis alamate elu täielikult. Piiramatu võimuga kuningat peeti jumala järeltuijaks, kõik temaga seaotud oli püha. Peale surma pärandas ta oma riigi pojale , kui riiki hakkasid juhtima sugulased. Riik jagunes 4 suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahvas pidi täitma töökohustusi. Võeti kasutusele sõlmkiri, köiele järjestiku tehtud sõlmi loeti. Kõik noored mehed olid allutatud sõjaväe kohustusele. Riik ehitas teedevõrgu. Tagas hea kaubavahetuse
omaette, nagu arvasid Vana-Rooma vabariiklased ja on arvanud ka mitmed teised patrioodid vaid ratsionaalne vahend negatiivsete inimtungide allasurumiseks. Oma mõtisklustes erinevate riigikordade üle jõuab Hobbes lõpuks järeldusele, et parim lahendus oleks absoluutne monarhia, kuna ainuvalitseja isik suudaks kõige paremini inimeste egoistlikke tunge alla suruda ning ühiskonda unifitseerida, sest suveräänses kogus võivad tekkida tugevad erahuvid, mis riigi hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ning nende tungide ohjeldamise vajadusele. Seetõttu sattus ta traditsiooniliste monarhistide tugeva kriitika alla, eriti seetõttu, et tema teooriast
Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon. India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877. a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India asjade riigisekretär, kelle kätte koondus tegelik valitsuse juhtimine India vürstid muutusid liitlastest vasallideks. Nad leppisid olukorraga ja olid edaspidi inglastele igati kuulekad. Selle tasuks jäeti neile nende riigid, varandus ja võim alamate üle. 19. ja 20.sajandil toimunud arengud 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga. Sajandi lõpul jõudsid Indiasse paljud euroopa tsivilisatsiooni hüved: auto, kino, elekter. Euroopaliku hariduse levik soodustas India kultuuri uut tõusu. 19
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist.
Ta väitis, et ta ajanud karbid segi ja sule asemel toonud hoopis söe, millel olevat püha Laurentinust ristitud. Rahvas jäi seda kõike uskuma ja tahtsid, et munk neile selle söega märgid teeks. Hiljem rääkisid võrukaelad mungale kõik ära ja naljakas oli kõigil. 2. Inimeste ja eluolu kohta sain teada, et tähtsat osa mängis raha ja kuulsus . Lihtsamaid ameteid ei peetud millekski ja alamaid inimesi ei austatud. Ja kõrgklassi kuuluvad inimesi austati. Tihti tehti alamate ja teenrite üle nalja või pilgati neid. Teravaks teemaks oli ka meeste ja naiste omavahelised suhted, millega kaasnes tihti ka petmine ja abielude rikkumine. Ei puudunud ka flirtimine, kuid ka häbi ja ebaviisakus. 3. Kõik 10 novelli on tõepoolest omamoodi sarnased. Põhiline sarnasus seisneb selles, et oma nutikuse või tarkusega hiilgavad need, keda peetakse rumalaks või harimatuks. Tihti saavad just rikkad, ülbed või upsakad kõik tagasi ja jäävad hoopis ise rumalaks.
kes enamasti ei suuda anda ühtegi teist tõendit oma tarkusest, näidata, üksteist armutult seljataga hukka mõistes, mida nad arvavad olevat inimestest välja lugenud. Kuid on veel üks teine mitte just hiljuti avastatud tarkus, millest nad võiksid õppida üksteist tõeliselt lugema, kui nad vaid vaeva näeksid, ja see on: Nosce teipsum – loe iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades
on kadunud. Valitseja ei saa järgida kõiki neid asju, mille eest teda peetaks heaks - võimu säilitamine sunnib tegutsema selle vastu. Sestap on vaja, et valitsejal oleks vaim, mis oleks valmis pöörduma vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt eda nõuavad. Sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. Põlguse ja vaenu vältimisest Valitseja muudavad vihatuks eelkõige röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine. Platuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Tema tegudes peaks ära tuntama väärikust, vaprust, tõsidust ja kindlameelsust ja raske on sepitseda vandenõud 1 selle vastu, kellest peetakse lugu. Sest nõnda ei tunne vandenõulane hirmu mitte enne teo kordasaatmist vaid ka hiljem - rahva pahameele alla sattumist.
kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu); 2. Mengzi (Mencius); 3. Suur õpetus (Daxue); 4. Keskmine tavaline (Zhongyong). Lääne-Hani dünastia (206 eKr 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Ka austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris (viimases olid käsikäes majandus, autoritaarsus ja konfutsianism)
Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub: ,,Häda, häda neile isandaile, kes omaendisele autoriteedile loodavad. Ikke all inimeste südamed kalestuvad. Need aga ei taha midagi kuulda ega näha... Nad toituvad oma alamate õnnest, varandusest ja verest, kuid ei saa iial täis." 2. Kogu ,,Fausti" probleem jäi kogu eluks Goethele samaks. See oli ennekõike kuuluvuse probleem: Mina inimese olemuse ning identsusese küsimus. Kui Goethe arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus. Goethe jäi arusaama juurde, et inimene peab olema mässaja, kes tõuseb üles inertse maailma vastu. See leiab kinnitust ka ,,Noore Wertheri" kannatustes" (1774)
13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristan ja Isolde". Rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames võõraste ja alamate sutes need ei kehtinud.14. 16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. 1 Rüütlilaulud ja -laulikud Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul
Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547. aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks. 3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis. Esimesest silmapilgust peale tundis Ivan Anastassiaga rääkides midagi sellist, mida polnud enne tundnud ning ta otsustas ta omale naiseks võtta. Ivanil oli kokku kirikust hoolimata kaheksa naist. Paljud neist surid kahtlasel moel või katku kätte. Üks tema naistest- Marfa sureb juba umbes kaks nädalat pärast
pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 2 1555 Augsburgi usurahu, millega luterlus seadustati ning katoliku kiriku kõrvale astus luteri kirik. Põhimõtteks oli "Kelle maa, selle usk", s.t iga vürst määras oma alamate usu Philipp Melanchthon Lutheri sõber "Praeceptor Germaniae" ehk "Saksamaa õpetaja" panus haridusse (õpikute ja koolikorralduste koostamine, gümnaasiumide ja ülikoolide asutamine) "Usk on kultuuri süda" esitas 1521. aastal esimese luterlaste usu süstemaatilise esituse teose Loci communes (ühised mõisted) Abistas Piibli tõlkimisel Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's
võtmine või tagakiusamine on seadusevastane. Rahuajal sõjaväe kokkukutsumine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Parlamendivalimised peavad olema vabad. Debattide ja kõnede pidamine ning läbirääkimine on parlamendis vaba ja selle eest ei tohi ükski kohus karistada. Kelle esindajaks peavad end deklaratsiooni kirjutanud parlamendisaadikud? Millised deklaratsiooni punktid kehtestavad parlamendi õigused? Millised deklaratsiooni punktid kehtestavad kuningriigi kõigi alamate õigused? Kuivõrd põhjendatud tunduvad sulle parlamendi nõudmised kuningale? Põhjenda oma arvamust.
Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses. Babüloonia kuninga Hammurapi seadused: Määrasid iga kuriteo eest karistuse, kaitstes ühiskonda kuritegude eest. Jagasid elanikkonna 3 õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast klassist kehtis seadus ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu piirdus karistus rahatrahviga. Orja eest pidi
3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5. Seisuslikud esinduskogud näiteks: 1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas 2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Tema eelkäija Louis XII oli laiali saatnud generaalstaadi (1614) 3. Inglismaa (1629-1640) 4. Venemaa (alates Ivan IV) Valgustatud absolutism - monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks oli rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine parandades seadusi ja teostades reforme. Valitseja lähtus filosoofide (valgustajate) nõuannetest ühiskonna ümberkorraldamisel. Kontsitutsiooniline, parlamentaarne monarhia - monarhia vorm, kus monarhi tegevus on piiratud põhiseadusega või parlamendi tegevusega. Teerajajaks Inglismaa 1689 loodud "Õiguste bill"-ga, mida peetakse Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks, millega määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid, parlamendi kasuks.
kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetiliseks arutluseks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Kameralistid lähtusid arusaamast , et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud korraldused vastaksid ühiskonna vajadustele ,pidasid kameralistid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Füsiokraadid Saksa kameralistidest erineval arvamusel olid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka maailmas umbes 250 miljonit järgijat Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda
mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Chlodovech(466–511) Karl Suure riik FEODAALNE KILLUSTATUS LÄÄNE-EUROOPAS 9.-10.SAJANDIL Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 - 840a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi
Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, andes sellega senised vabadused ja võimu valitsejale. Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugelti vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Olukord muutus alles üleminekul
nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega. Koosnes 63 punktist. Sisu järgi otsustades võis selle jagada 9 suuremaks valdkonnaks, mis kõik puudutasid kroonitud pea ja alamate reguleerimist vajavaid suhteid. 1- kirik on vaba ja keegi ei tohi sekkuda kirikuvalimistesse 2- korrastas kuninga vahekorda otseste kroonivaldustega 3- püüti korrastada suhteid allvasallidega 4- käsitles linnade, kaupmeeste ja kaubandusega seotut 5ja 6. olid keskendunud õigusreformile ning nõudsid raamide seadmist krooniametnike tegevusele. 7. - käsitleti kuninglike metsadega seonduvat 8
nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega. Koosnes 63 punktist. Sisu järgi otsustades võis selle jagada 9 suuremaks valdkonnaks, mis kõik puudutasid kroonitud pea ja alamate reguleerimist vajavaid suhteid. 1- kirik on vaba ja keegi ei tohi sekkuda kirikuvalimistesse 2- korrastas kuninga vahekorda otseste kroonivaldustega 3- püüti korrastada suhteid allvasallidega 4- käsitles linnade, kaupmeeste ja kaubandusega seotut 5ja 6. olid keskendunud õigusreformile ning nõudsid raamide seadmist krooniametnike tegevusele. 7. - käsitleti kuninglike metsadega seonduvat 8
vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad
Ühest küljest avaldavad massid võimulolijaile pidevalt survet, teisest küljest on reformide kulg ikkagi legitiimne(tugineb parlamendis vastuvõetud seadustele ning valitsuse määrustele. 5.Millist heaoluriigi mudelit peate paremaks? On olemas kolm põhilist heaoluriigi mudelit: Ajalooliselt vanim on konservatiiv-korporatiivne heaoluriik. See sai alguse 1880 aastatel Saksamaal. Kantsler O. Bismarck lähtus ideest, et isaliku hoolitsusega saab valitsus tagada alamate riigitruudust. Ta seadis sisse tööõnnetus-, haigus- ja vanaduskindlustuse. Konservatiiv-korporatiivne heaoluriik orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavaile või tõrjutule. Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik
Sundvärbamine kasutati teenijatena koduses Eluaegne väeteenistus. majapidamises Veteranid said enda valdusesse maatüki. Kuningas: Kuningas oli sõjaväeülem, Töötegijad: kohtumõistja, seadusandja. Talupojad - ülesandeks Pidi tagama alamate heaolu, harida maad, riigi julgeoleku, arvestama niisutussüsteemide kõrgkihiga. korrashoid ja rajamine, nad Ta oli jumalate kaitse all olid sunnismaised. Käsitöölised - töötasid ülikute või kuningate losside/templite juures täites nende tellimusi.
Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim on koondatud ühe kätte, kes on ühtlasi pealik, väejuht, ülempreester, kohtunik, seaduseandja, valitsuse ülem ja politsei. Totaalne riik on kõigil aladel kõikvõimas. Ta on isand oma alamate eraomandi üle, mille ta võib panna keelu alla või igal ajal konfiskeerida. Ta on südametunnistuse isand, ta ei salli ühtki seadust, mis piirab tema valitsuse omavoli opositsiooniliste riigikodanike vastu. Ta ei salli ühtki kohtunikku, kes asetab õiguse riigist kõrgemale. Igal riigil on 4 ülesannet: inimese kaitse kaasinimeste vastu, riigi kaitse inimeste vastu, riigi kaitse teiste riikide vastu, inimese kaitse riigi vastu. Neist ülesannetest on totaalne riik neljanda kustutanud
Söekaevurid Aegade algusest peale on maailmas valitsenud ebavõrdsus. Inimesed jagunevad kahte rühma- vaesed ja rikkad. Vaesed inimesed on need, kes teevad ära kogu vajamineva töö ilma selle eest suurt tasu saamata. Rikkad inimesed aga naudivad vasesete alamate tehtud tööst saadud tulu, ise aga lillegi liigutamata. Eriti teravalt tuleb inimeste ebavõrdus välja Emilie Zola raamatust ,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale
Ussid Harilik vihmauss on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Levik Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, tah...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik
See ala kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all alates 19.sajandi lõpukümnenditest. Sellega vallandus Bosnia kriis. Antant ja eriti Venemaa sellega nõustuda ei taha, ent võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile. Teine Maroko kriis (1911.a.): 1911.a. puhkes Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. 1911.a. toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised; kus Saksamaa nõudis endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla.
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
on. Ma olen tohutult õnnelik, et eesti keele väiksus on paljuski see, mille tõttu me peame pingutama keeli õppides, sest muidu oleks raske üleilmastuvas maailmas endale kohta leida, olles ise keeleisolatsioonis. Mina mõistan täielikult, miks Eesti riik paneb keeleõppele nii suurt rõhku. Mõeldakse seejuures rohkem kollektiivsele heaolule, mille läbi enamasti saabub ka individuaalne heaolu. Riigi eesmärk on avaldada oma alamate silmaringi. Ilmselgelt on multikultuursed inimesed tolerantsemad. Nad näevad, et maailm ei ole sugugi nii mustvalge kui näib. Riik jällegi soovib oma sissetulekuid võimalikult suuresti kasvatada ning selle võtmesõnaks on väliskapitali sissetoomine. Visitestonia.com veebilehel reklaamitakse eestlasi, kui väga sõbralikku rahvast. Samas on suudetud riikliku, 2002-2005. aasta Turismiarengukava eesmärke suudetud täita vaid osaliselt, sest aastane soovitav 7% külastajate kasv ei ole
Nt põhja-korea Eliit- paremik, valituim osa. Nt Elitaarne- tippklassi kuuluv. Nt Enklaav- riik v riigi osa mis on täielikult ümbritsetud teise riigiga. Nt Vatikan Esimene sektor (avalik)- ühiskonna osa mille moodustavad riigi edukaks toimimiseks tarvilikud asutused, ressursid, tegevus. Etniline- teatava rahvaga v selle päritolu v kuuluvusega seoses olev. Nt Föderatsioon- liitriik, millel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Nt Hierarhia- ametiredel, alamate ametnike v ametiasutuste kõrgemaile alluvuse kord. Nt Ideoloogia- mitmesuguste ideede ning vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus. Nt Infoühiskond- infot tähtsustav ja seda ka kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Nt Infrastruktuur- piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Nt Institutsioon- majanduslik, riiklik, poliitiline vm sotsiaalne korraldus, tava v asutus. Nt
799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks. 11. Kirjelda Karl Suure riigivalitsemist. Vastus: Karl Suure riik oli jagatud umbes 250 krahvkonnaks. Neid juhtisid krahvid. Karli riigi äärealad olid jagatud markideks, neid juhtisid markkrahvid. Suuremaid idapoolseid hõimualasid juhtisid hertsogid. Karl Suur ise vallutas ja kaitses piirkondi enamus oma ajast ning hoidis häid suhteid oma alamate ja rahvaga. 12. Kuidas, miks ja millal lagunes Frangi riik? Vastus: Frangi riik lagunes, sest Karli järeltulijad olid tülis maa jagamise pärast ja sõdisid omavahel. Samal ajal ründasid ja rüüstasid Frangi riiki mosmlemid, viikingid ja ungarlased. 843. aastal jagati riik kolmeks: Lääne-Frangi riigiks, Ida-Frangi riigiks ja Keskriigiks. 13. Millised vaenlased ründasid VIII- IX sajandil Frangi riiki? Vastus: Frangi riiki ründasid moslemid, viikingid ja ungarlased. 14
Katariina II tahtis võimalikult paljud asjad teatud normide ja reeglite järgi paika panna. Kõige tänuväärsemad saavutused on ilmselt haridusstruktuuri muudatused. Kuna Katariina II oli ise väga haritud ning ikkagi Euroopalikust keskkonnast pärit, siis pani ta suurt rõhku just hariduse vallas. Keisrinna lasi rajada koole erinevate haridustaseme astmete jaoks, samuti hakati jagama n-ö kutseõpet ehk oli võimalik õppida erinevaid elukutseid. Aruka valitsejannana mõistis ta haritud alamate olulisust. Ta panustas sõjaväeakadeemiatesse, et seal valmistutaks ette uute alade vallutusteks. Kaubanduskõrgkoolide eesmärk oli õpetada juurde ametnikke, kelle abil saaks tugevamalt Euroopa majanduses osaleda. Mäeinstituutides tegeleti loodusvarade avastamise ja kasutuselevõtuga. Alustati ämmaemandate välja õpetamisega. Katariina II üks lemmik ütlus oli: ,,Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjaseta". (Jena 2000, lk221)
Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555. aastal, mille järgi iga vürst määrab oma alamate usu. Selle tagajärjel jagunesid Euroopa riigid kaheks: katoliiklikkudeks riikideks ja protestantlikeks riikideks. Luterlus oli seega seadustatud.
a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, kes andsid välja seadusi, karistas ja andis armu.
sundida tuhandeid ja tuhandeid töölisi või orje nende eest rügama aastast aastasse, kaevandama neid kive, vedama nad ehitusplatsile, ja liigutama neid kõige algelisemate meetoditega, kuni kalm oli kuninga jaoks valmis. Ükski kuningas või inimene poleks kulutanud nii palju ja vaevanud ennast, et valmis saaks pelgalt üks monument. Tegelikult teame me, et püramiididel oli oma praktiline roll kuninga ja tema alamate silmis. Kuningat peeti jumalikuks, kes omas võimu nende üle ja tema lahkumise järel siit ilmast tõuseb ta jumalate juurde, kust on ta tulnud. Taevani kõrguvad püramiidid ilmselt aitavad tal seda teha. Igal juhul nad säilitavad tema püha keha, et ta ei kõduneks. Egiptlased uskusid, et keha tuleb säilitada, et hing elaks edasi surmajärgselt. Seepärast nad ei lasknudki kehal mädaneda, kasutades keerukat palsameerimist ja riideribade sisse mässimist. Püramiid olid kuninga
siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele
· Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia liit 1882-1915. Itaalia astus 1915 sõtta Antanti poolele Bosnia kriis: · 1908 otsustab Austria-Ungari endaga liita Bosnia ja Hertsegoviina. Tekib terav välispoliitiline kriis. · Antandi riigid olid sunnitud tunnistama Austria-Ungari anneksiooni, sest selle taga oli Saksamaa. Teine Maroko kriis: · 1911a Marokos ülestõus, Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks Prantsuse alamate kaitsmine. · Saksamaa kartes Prantsusmaa võimu kogu Marokos, sekkus taas ja algatas sellega teise Maroko kriisi. · 1911 nov Saksa-Prantsuse kokkulepe, millega Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost · Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas. Balkani ,,püssirohukelder": · konfliktikolle Balkan: suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste
pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid- keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a)
ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka ülikonna soove ning võimu kaotada. Kuningavõim ise seisnes Mesopotaamia rahvaste meelest meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita olulisi religioosseid ülesandeid. Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel
teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole täielikult vä'lja arenenud ja ei täida oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid ja osaline karvkate. Lootelise arengu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsiionist pakub molekulaarbioloogia.mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Elu areng maal: Vanimad elusolesed olid ainuraksed ilma tuumata organismid- prokarüoodid (bakterid)
1) Esimene Marako kriis Prantsusmaa tahtis Marokot endale. Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi. Inglismaa lubas Prantsusmaad sõjas toetada mis peale Saksamaa tõmbas tagasi. Saksamaa sai väikse osa Prantsusmaa kongost, aga seal olid peamiselt ainult sood ja padrikud. Balkani sõda: Konfliktikoldeks kujunes Balkani saar. Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada oma mõjusfääre Balkanil. Sõja ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda. Nähes Türgi nõrkust, tahtis Balkan
Abstraktne Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus valitsemissüsteem. põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida Erinevalt Aquino Thomasest: loomupärane konflikt nende vahel administreerivad/valitsevad inimesed. Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559. Prantsusmaa interventsioon, linnriikide Alamate kohustused “riigi”, mitte valitsejate või teiste alamate suhtes iseseisvuse häving Riik kui „suveräänsuse“ kandja Suveräänsusmõiste kujunemine Kontekst: Euroopa kodusõjad
on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile. Selle tulemusena on nende välimus tundmatuseni muutunud ning ainult munapakendid keha tagaosas viitavad sugulusele vabalt elavate aerjalalistega. Kalatäi on väike vähike, kes on arejalaliste sugulane, elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa. Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi 4 käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil
Kirgedest ja hirmudest loobumine vabastab vägivallast ja kannatustest ning toob kaasa õnnistatud hingerahu ehk nirvaana (mis on tagatis taassünnist pääsemisest). Juba Buddha eluajal oli tal palju austajaid, kellest hiljem arenesid kloostrikogukonnad. Budistlikud nunnad ja mungad püüdlevad nirvaana poole. Selleks nad hoiduvad vägivallal põhinevast lihatoidust, joovastavatest jookidest ja suguelust. Budismi laialdasele levikule aitas kaasa Asoka. Ta otsustas levitada õpetust oma alamate seas, kuid saatis ka misjonäre välismaale. Nii levis budism ka Tiibetis, Sri Lankal, Kagu-Aasias, Hiinas ja Jaapanis. Budismi tõlgendasid erinevad koolkonnad kahteviisi, ühed näevad temas inimlikku suurkuju ja teised austavad teda igaviku jumalana. Jumalad Indra tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda võrreldi möirgava pulliga. Mitmes ,,Rigveda" hümnis räägitakse tema vägiteost, kus ta tappis lohe ja karjarööövli Vritra, millega ta päästis valla vihmaveed
2.Jaroslav Tark(978-1054)-tema ajal Vene riigi õitseaeg(valdused Mustast merest Läänemereni), 1030 vallutas Tartu, abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred Ungari, Prantsuse ja Norra kuningatega.Seadus ,,vene õigus"- likvideeris slaavlastele omast veritasu. Pilet 10 1.Ristisõjad- 2.Seisuste esinduskogu Prantsusmaal ja inglismaal- Generaalstaadid- kutsus kokku Philippe neljas, kelle oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
