inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust.
esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest. Kameralistid: üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna, ehk riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem
TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond?
paljuski psühholoogiline ning isegi jutud valitseja ,,vägitegudest" olid tugevaks kallutajaks rahva allutatavuse poole. Kindlasti osad nendest tegudest olid ka reaalsed ning kõigile teada. Oli ju vaja ennastki tõestada vahetevahel. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? 1 Machiavelli Valitseja Armastatu olla on valik, alamate vaba valik, mille pilli järgi valitseja ise tantsima peab, et välja teenida olek ,,olla armastatud". Siin otsustavad inimesed valitseja kui indiviidi saatuse, reputatsiooni, heategude ning piiramatu helduse põhjal. Kuid nagu teada, pole alamate soovidel peagi piire ning täitmaks kõikide soove muutub peagi üsna võimatuks. Vajadused ja soovid aina suurenevad. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Hirmu tööriistaks ongi ühelt poolt julmus
sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine · Blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. · Embrüo- organismi lootelise arengu staadium. · Fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. · Generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. · Idand- vegetatiivse arengu esimene staadium (idanev seeme) · Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus.
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid
Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau, kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks Preisimaal, kus oli valitsejaks Friedrich II oli merkantilistlik majandusviis, mis tähendab, et
naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta on tõenäoliselt tekkinud mereloomade ja taimede ning alamate organismide milj-te aastate vältel sadestunud jäänuste muundumisel anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjustusel. Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit
Rüütliromaanide temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Algselt olid need luulevormis. Armastusluule väljendas rüütlikultuuris juurdunud daamikultust. Leian, et rüütlikirjanduse varajane tekkimine on üks aspekt, tänu millele tekkisid uued riimi- ja stroofistruktuurid ning värsimõõdud. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Rüütlite jaoks kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid. Iseloomult oli rüütel õiglane, vapper ja helde. Rüütlikultuur avaldus kasvatuses, sõjapidamises, eluasemete ehituses, kirjanduses ja eetikas. Arvan, et rüütlikultuur saavutas tõesti oma kuldaja kõrgkeskajal, kuna just siis kujunesid välja
ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist. Inglismaa parlament koosnes kahest kojast: Ülem- ja alamkoda
Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. 3)Asteegid riigi eesotsas kuningas, kellele kuulub piiramatu võim. Kuningas ilmus rahva ette vaid pidulikel rituaalsetel juhtudel. Osa lihtrahvast haris valitseja või ülikute maa alasi. Orjatöö. Inkad Elati kõrgel mägismaal. Cuzco oli pealinn. Kuningas, keda peeti jumalaks, oli impeeriumi eesotsas piiramatu võimuga. Inkade impeerium ehk ,,Nelja Ilmakaare Riik'' oli hierarhialiselt korraldatud absoluutne monarhia. Kontrolliti alamate tegevust koguaeg. Kuningas kuulutas ise ühe oma poegadest valitsejaks, enne surma. Uus kuningas pidi maid vallutama, kui tahtis midagi suurt omada, sest poeg ei pärinud isalt ei lossi ega tema varandust, vaid see läks sugulastele. Kogu maa kuulus templitele ja riigile. Lihtrahval oli töökohustus mida suurem maatükk, seda suurem töökohustus määrati sõlmkirjaga. Ka sõjaväekohustus oli noormeestel kohustuslik.
ning riigimakse jaotatakse seisuste vahel võrdsemalt. Absoluutse kuningavõimu põhjendamine Tugevat kuningavõimu pooldasid mitmed tollal levinud poliitilised õpetused. Väideti, et kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale. Sinna kuulus juurde monarhia jumaliku tarkuse ülistamine. Louis XIV nimetas ennast Päikesekuningaks, kes justkui kiirgaks jumalikku valgust kõigi oma alamate peale. Kuningate jumalikkust tõendas nende väidetavad võimed ravida erinevaid haigusi. Jumaliku monarhia ideed pooldavat teoloogiat õpetasid, et kuninga võim on justkui võim oma laste üle: heatahtlik, aga samas täielik. Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid selles pigem hoiatavat märki Euroopa allakäigust: rahvas on muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees.
Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks. Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse
on olnud läbi olümpiamängude ajaloo päris korralik. Samas oli Rooma aluspanija õigusteadusele. Tänapäeval kasutusel olevad seadused on enamjaolt tuletatud rooma õigustest. See eest on Kreeka ajalukku läinud demokraatia sünnimaana. Nii demokraatia kui ka rooma õigus on enamustes tänapäeva riikides kasutusel, seal hulgas ka Eestis. Ilma nendeta oleks elu vist hoopis teistmoodi. Küllap valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid. Märgata võib mõlema kunagise riigi puhul ka sõjaväelisi uuendusi. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi faalanks. Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Üleüldse olid
suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Kuna varustus tuli ise osta ja see ei olnud odav, tekkis vasalliteet, mis oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem. See tähendas seda, et vasall, andis end võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Varakeskajal valitses feodaalltsivilisatsioon, mille tunnusteks olid:
taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2 · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 Lämmastikuringe Lämmastikuringet tagavateks protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, õhulämmastiku sidumine bakterite ja alamate seente poolt ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed saavad lämmastikku kasutada nitraatide või ammooniumsoolade kujul, valmistades nende baasil kehaomaseid valke jm lämmastikühendeid. Loomsed organismid omastavad lämmastikühendeid, peamiselt valke, süües. Väljaheited, uriin ja surnud organismide jäänused lagundatakse bakterite ja seente poolt taas 5
Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd. Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased. Hispaania keel on siiamaani mehhikos kasutusel. 5. Inkade riik Inkad elasid merest kaugel Andides. Pealinn oli Cuzco, inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni kõikide elanike ja alamate tegevust. Kuningavõim oli päritav, kuid lossi ja maa pidi järeltulija endale vallutama ja uue lossi ehitama. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused olid kirjas sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Ka abiellumine oli kohustuslik ja riigil oli õigus oma alamate elukuset määrata
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes
vältimatuks eelduseks. Vaarao andis seaduseid, ta oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, kuid märgata on siiski ka ühiseid jooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Kuninga võik oli põhimõtteliselt piiramatu. Samas pidi hoolitsema ta alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada ka mõjuka ülikkonna soove. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks, nagu Egiptuses. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Loetletakse näiteks 740 jumalat, kuid see arv võis olla veelgi suurem. Jumalaid kujutati tavaliselt loomade või lindudena või nende kehadega. Nende ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. Preestrite ülesanne oli religioossete tõekspidamiste
Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Seega on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega. Nende arvates on inimkonna arengu aluseks hoopis mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on viinud riigi tekkimiseni.
3. Inkad elasid merest eemal, kõrgel andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Pikka aega moodustasid nad suhteliselt tagasihpidliku rahvakillu tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema
Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks mälesturmärke. Kuningas Assurbanipal lõvijahil Akadi kuningas Naramsin tallab jalge alla surmavaenlase, ülejäänud vaenlased aga paluvad armu. Hammurapi seadused "Silm silma, hammas hamba vastu" - vastavale kuriteole vastav karistus. Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad.
Preisimaa kuningaks, tolle poeg Friedrich Wilhelm I aga kehtestas riigis absolutismi. Friedrich Wilhelm I, Friedrich II isa, oli lausa patoloogiliselt kitsi ja seetõttu äärmuslik merkantilist, ta ei hoolinud kaunitest kunstidest ega filosoofiastki, mistõttu valgustuse vaim läks tast kaugelt mööda. Friedrich Wilhelm hoolis vaid sõjaväest ja protestantlikust usust, samuti ka monarhi võimalikult suurest võimutäiusest, kuna ütles oma alamate kohta: "Inimese hing kuulub Jumalale, kõik muu peab kuuluma aga mulle!" Friedrich Wilhelm I ajal kasvas Preisimaa sõjavägi enam kui kaks korda, muutudes tolleaegse Euroopa tugevaimaks. Vaatamata idealistlikele ja kultuurisõbralikele ümberkorraldustele, ei jätnud Friedrich II unarusse armeed, jätkates selle suurendamist ja distsiplineerimist. Samuti avaldus juba Friedrichi esimestel valitsusaastatel tema armeejuhi- ja diplomaaditalent, kui ta suutis Austria
lõpuni pessimistiks, sest ta kartis, et samas ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks arutlusteks. Praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameraristid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest terve elu. See tähendas eelkõige kõiki eluvaldkondade võimalikult üksikasjalisemat reglementeerimist seaduste, korralduste ja ettekirjutustega. Kameralistid pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Sealt edasi minnes püstitas saksa filosoof Christian Wolff (1679-1754) filosoofi-valitseja ideaali. Andmaks valgustatud valitsejale vabad käed ühiskonnale vajalikeks valgustuslikeks
Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida, kuna puudub vajalik arheoloo...
Luther eitas indulgentside müüki. Ta vaidlustas paavsti ilmaeksimatu võimu, usulise tõe ainsaks allikaks on piibel, nõudis rahvuskirikute loomist, igal kogudusel peab olema õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest. Inimesed pidid hakkama kandma musta või tumepruuni riietust, ehted keelatud, tantsimine ja laulmine ka, pühapäeviti kõrtsid suletud. Sarnasused: Paavst ei saa andestada ja kõigil on saatus ettenähtud. 4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga?
elanud organismiide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. Võrreldes kivitisi eri vanusega kivimikihtides, saab teada, kuidas organismid aja jooksul on muutunud. b) erinevate organismide valkude võrdlemisel saadud andmed Sarnased kehavalgud viitavad nende sugulusele. Mida sarnasemad on eri liikide DNA ja kehavalgud, seda lähedasemas suguluses need liigid on. c) rudimendid Inimesel ja ka teistel loomadel on selliseid kehaosi, mis pole nende jaoks vajalikud, kuid mis on vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust. 9. Järjesta töös antud taimeriigi või loomariigi evolutsiooni etapid. Taimeriik: 1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5. paljasseemnetaimede teke 6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4
hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult · 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II) · 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm · Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga · Kuningavõim seisis jumalate kaitse all, esines pidustustel jumalana, kuid ise nad jumalikustatud polnud; neid peeti jumalate esindajaiks oma rahva ees Riigikorraldus asevalitsejad · Kuningate asevalitsejateks olid ülikud; nad olid suurmaavaldajad, kes pidid kuningat oma sõjasalgaga toetama · Asevalitsejate kohus oli hoida oma territoorium kontrolli all, koguda makse, osaleda oma väega sõjaretkedel
läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus sageli nt ka preestrivõim viis läbi usulisi kombetalitusi tervele kogukonnale
Rooma rahva. kodakondsusega kaasnevad (kohustustest ja maksudest vaba) proletaarid -vaesed kodanikud eelised ja sellel polnud Rooma ja madalam orjaseisus. Piirati klienteelsuhted- klient (kaitset riigis enam tähtust. Keisririik märksa enam alamate vabadust. vajav); patroon(kaitsja) kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Tähtsamad sündmused 510 eKr- Rooma kuningavõimu 490 eKr- rahavtribuunid Daakia ja Mesopotaamia 395 pKr- jagunes riik lõplikult 2
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus
alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid. Bioloogiline surm organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.
süstematiseeritud poliitiliste riigiaparaatideni välja. Niisutusega oli saavutatud tähelepanuväärne põllumajandustoodangu ülejääk mõned Mesopotaamia kogukonnad said iga külvatud tera kohta kuni 60, 70 või isegi 80 tera , mis võimaldas rakendada suurt osa elanikkonnast põllumajanduse asemel ka teistes produktiivsetes alades näiteks käsitöönduses ning kaubanduses. Selle tagajärjeks kujunes linnriikides aristokraatia ehk ülemvõim, mis kogus rikkust alamate tööjõudu kasutades ja makse võttes . Kuna igal riigil olid oma valitsemissüsteemid ning omad moraali- ja eetikastandardid siis oli ka hierarhia igas riigis üksikasjalikult ning erinevalt reguleeritud. Võrreldes näiteks Egiptuse lihttalupoega või linnaelanikku Hetiidi riigi omaga, võin ma julgelt oletada, et Hetiidi inimesel oli hoopis hõlpsam elada, sest tema ei olenenud riigi korraldustest nii palju, kui seda olenes Egiptuse elanik
Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella.
Kuna putukavastsed nagu ka täiskasvanud putukad on kaetud jäiga ja mitteveniva kitiinist kestaga, ei saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma. Kestumisel heidetakse ära vana kitsaksjäänud kitiinkest, mille all on juba valmis kujunenud uus. Uus kest on esialgu pehme ning enne selle kõvenemist saab vastne kasvada. Täiskasvanud putukad enam ei kasva ega kestu. Kõige alamate putukate, nagu ürgtiivutute, arenemine on lihtne, nende munadest kooruvad vastsed, kes sarnanevad vanematele ning kasvavad ühtlaselt pika aja jooksul, tehes läbi kuni 60 kestumist. Nad elavad pärast munast koorumist terve elu samas keskkonnas (nt pinnases). Sellist arenemist võib tinglikult nimetada otseseks. Kõigil ülejäänud putukatel esineb moondega areng, mille puhul munast koorunud vastsed täiskasvanud putukast rohkem või vähem erinevad.
kuningannaga natukene lõbutseda. See tal ka õnnestus. Hiljem kui kuningas kuninganna tuppa läks küsis kuninganna, et miks too täna nii vallatu on ja mitu korda ühe õhtu jooksul käib tema toas. Kuningas sai aru et keegi olla tema kuningannaga maganud, aga sellest ta kuningannale ei rääkinud. Kuid tahtsi ka süüdlast üles leida, ja läks seda süüdlast otsima. Puänt Kuningas lõpuks ei leidnud õiget süüdlast. Kuningas pöördus oma alamate poole ja ütles, et see kes seda tegi, ärgu enam nii tehku. Ta tahtis lihtsalt teada anda, et ta teab asjast ja suuremat probleemi ta hülvata ei tahtnud, et enda väärikust hoida. 3Päev III novell 1) daam - koduperenaine, kes oli erakordselt ilus ja samuti oli väga võluv. Ihaldas oma mehele ka veel teist meest. Ta oli väga tark ja kaval. Nimelt oli ta korduvalt näinud enda aknast mööda minemast vaimustavat meest, aga see mees temale tähelepanu ei pööranud.
1905. a. - Björkö salaleping. KRIISID: Esimene Marako kriis (1905 - 1906. a.)Saksamaa sõjalaevastik oli väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. Balkani sõjad- 19. sajandi lõpul - 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi jätkuv nõrgenemine. Suurriikide vastandlikud huvid. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused ja uute riikide teke. MAJANDUS: põllumajandus- Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu.Jätkus talude päriseksostmise protsess
Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3. Mida peab Locke poliitiliseks võimuks? Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma seisukohta.Poliitiliseks võimuks peab Locke õigust(ka kohustust) teha seadusi, mis karistaks pahatahtlikke ja kaitseks süütuid
korraldamisse enam ei sekku. 6) Hariduse tähtsustamine 7) Ideede tähtsustamine Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist Locke inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud kehtestati parlamendi nõusolekul, pidas vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist, kritiseeris usulist tagakiusamist. Hobbes valitsejal lasus kohustus tagada alamate julgeolek, ühiskondliku lepinguga riigivõim, mis ohverdas senised vabaduse piiramatu võimuga valitsejale, kõik inimesed sünnivad võrdsetena, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast; monarhi kätte peab olema koondunud täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Rousseau toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kirjutas palju inimese kasvatamisest
olid kaua harjutanud, usaldasid üksteist ja pidasid auasjaks ka raskes seisus lõpuni võidelda. Lahingus sai sageli otsustavaks see, kummal poolel oli rohkem selliseid üksusi. Valitsus tegi sõdurite värbamise ülesandeks erilistele komissaridele, kes rändasid külast külla ja meelitasid mehi püssi alla. Sõdimisega rikkaks ei saanud, mistõttu selle ohtliku elukutse valisid need, kel hinge sees hoidmiseks muud võimalust polnud. Kui oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepinguid sõjaliste ettevõtjatega kes värbasid sõdureid teistest maadest. Võga palju palgasõdureid tuli Šveitsist,Šotimaalt ja Saksa vürstiriikidest. Varustamine Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid. Suur osa neist paigutati linnade kaitseks garnisonidesse (garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutilselt paiknev väeüksus) nt Rootsil oli 30-
Paraku ei kestnud nõukogude võimu ja tõeliste kunstnike mesinädalad kuigi kaua. Soosingu säilitamiseks, tellimuste saamiseks ja rahus elamiseks tuli rakendada end riigivankri ette ja käia õiget jalga. Noore ja areneva kunstnikuna ei võinud ega tahtnud Sostakovits sattuda ametivõimudega avalikku konflikti. Temast sai kas teadlikult või tahtmatult järjekorras teine suur jurodivõi-helilooja (esimene ,,ullike" oli Modest Mussorgski). Riigis, mille valitsejatel olid oma alamate saatuse määramisel täiesti vabad käed, pani Stalin Sostakovitsi korduvalt proovile ja alandas teda avalikult, kuid jagas talle kohe seejärel kõrgemaid tiitleid ja autasusid. Stalin nägi, et nõukogude filmidel oli võimas emotsionaalne mõju, mida omakorda tugevdas Sostakovitsi muusika. Diktaatori meelest oli suurim propagandistlik väärtus Sostakovitsi niinimetatud sõjasümfooniatel (reekviemidel), seitsmendal ja kaheksandal, mille ta kirjutas maailmasõja ajal
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia)
põletamisele. Ta oli öelnud "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Saksamaa kameralistid otsisid aga vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldine heaolu. Lähtuti arusaamast, et inimene saab elada õnnelikuna vaid juhul, kui ühiskond teda toetab. Selle arusaama leviku tagajärjena võttis riik enda kanda kohustuse hoolitseda oma alamate eest sünnist surmani. Kõikides eluvaldkondades korraldati eeskirjad. Prantsuse Füsiokraadi arvasid aga, et riigi sekkumine majandusellu pole lubatud, sest see kahjustab majandust. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegie kaotamist. Eeltoodud õpetused võeti kasutusele mitmes Euroopa riigis. Valitseja pidas end nüüd ühiskonna liikmeks. Oluline oli tegutseda kõigi ja kõigega pigem süvenedes. Nimekamad
mingisugust tunnustust. Üheks tähtsaimaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada selline sõjavägi, mis suudab vastu astuda mis tahes ründajale; või peab ta alatasa teistelt kaitset otsima ning müüride vahele varjuma, suutmata vaenlasele lahinguväljal vastu astuda. Sellistel valitsejatel soovitab Machiavelli oma linna kindlustada ja ülejäänud valdus tähelepanuta jätta, samuti panna rõhku oma alamate kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad austavad. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi; ning ta lükkab täielikult tagasi palgaarmee pidamise idee, kuna „nigela“ palga eest ei soovi keegi valitseja eest surma minna. Machiavelli meelest võib valitseja palgaarmeed pidada, kuid tema võimulpüsimine ei ole
6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest oskuslikult kapitali, et oleks võimalik seda hädaolukorras maksma panna - et saatus, juhul kui ta muutub, leiaks valitseja eest valmisolevana talle vastu seisma. XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse6 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud7, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6
naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine. Sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena moodustub loode e. embüro. Organismi looteline areng e. embrüogenees. Katteseemetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Lõigustumine-sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel rakud ei kasva- moodustub kobarloode. Blastotsüst-imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Põisloode-enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Embüroblast-blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni -Platsenta-imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Karikloode-järgneb
generatiivne staadium õitsemine & viljumine III vananemine mitme aastatel taimedel vananemine ei lõppe surmaga, vaid tuleb uus noorus MÕISTED Biogeenetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Embrüogenees orgamismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja sõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel). Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp
Ta kasutas praegu kuulsat olevat lahingu taktikat ``põletatud maad``, mis seisnes selles et ta lasi vaenlase sügavale oma territooriumile ja meelitas ta külla nimega Tsarvovo-Zaimishche, mis asum Moskva ja Smolenski vahel. Sellest hoolimata olid venelased teravalt vaenulikud välismaalasest komandöri vastu kes sõjaväge juhtis. Tema rivaalid külvasid Barclay kohta kuulujutte et ta on Napoleoni agent ja elanikkond mõistis Barclay hukka ja pidas teda argpüksiks. Barclay oli sunnitud oma alamate ja tsaari käsul Napoleoniga võitlema Smolenskis 17-18. augustil 1812. aastal. Napoleon sundis Barclayd taganema, sest ta oli ohustamas Barclay ainsat põgenemisteed. Pärast püha linna Smolenski kaotust, protestikisa ohvitseride ja elanike poolt kasvas selle punktini, kus tsaar ei saanud seda enam vältida. Ta määras Kutuzovi, kes oli kannatanud kaotuse all Napoleoni vägedelt Austerlitzi all, Venemaa sõjaväe ülemjuhatajaks. Barclay jäi ühe väeosa kindraliks.
keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Voltaire oli Prantsusmaal üks tuntuim valgustusideoloogia levitajatest. Kokkuvõte Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 18. sajandil mõjutas see liikumine viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Ka tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta millele siiani pole ühtseid vastuseid leitud. Valgustusajal arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Valgustusfilosoofia levik oli väga oluline maailmapildi ja korra edasisele arengule
maailmariik. Üks tänapäeva maailma enam mõjutanud valdkond, kust me oleme Roomalt ja Kreekalt midagi saanud on riigivalitsemine ja õigussüsteem. Kreeka on ajalukku läinud demokraatia sünnimaana ning Rooma, kui rooma õiguse väljatöötajana. Nii demokraatia kui ka rooma õigus on enamustes tänapäeva riikides kasutusel, seal hulgas ka Eestis. Ega ei kujutakski elu ilma nendeta ette, kõik oleks hoopis teistsugune. Valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Need kaks täiesti erinevat keelt, milledel pole teineteisega peaaegu mitte midagi sarnast on ometigi suutnud säilida ja olla ka kasutuses kuni tänapäevani. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
