Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
juhtimist selliselt, nagu see juhtkonna poolt on kavandatud. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrolli tegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja funktsioonides. Kontrolli tegevuste hulka kuuluvad (mis ei ole otseselt kontroll, küllaga kaudselt): 1. Autoriseerimine enda toodete võrdlus litsenseeritud ja patendeeritud toodetega; 2. Kinnitamised ja aktsepteerimised alamastme juht ei tohi kinnitada dok-te, mis ei kuulu tema kompententsi (näiteks: summad fikseeritud, üle 1000 euri olevat dokumenti ei tohi allkirjastada); 3. Võrdlused plaanilisi näitajaid tegelike näitajaga, normatiivseid näitajaid tegelikega jne; 4. Varade kaitstus ettevõttess kinnitakse teatud niiöelda mängureeglid kuidas tagada teatud varade säilivus (näiteks: kassa, kes võib sinna siseneda, kuidas siseneda, kus
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
2) Nullbaasist lähtuvad meetodid (ZBB) - lähtuvad uuest võimal. situatsioonist (nullposits.), vaa- deldes iga per. plan. tulemust autonoomsena. Lähtut. tegevustest ja nende eesm., efektiivsust vaadeld. kõikide teg. lõikes. Otsib uusi võimalusi ja lähtub eri alternatiividest. Kasut. eelkõige tootmist või põhitegevust toetavas valdkonnas (üldhaldus, marketing, arendustegevus). Eelised: loob parema analüütilise atmosfääri, annab tippjuhtkonnale parema pildi võimalustest, kaasab alamastme juhte, seostab võimalusi ja vajadusi ress. Puudused: aeganõudev, nõuab head koordin. ja koolitust, eeldab detailset kuluarvestussüsteemi. Ettevõtte koondplaan. Koondplaan (koondeelarve) - kokkuvõte firma eesm. kõigi allüksuste suhtes. Eesm. peavad olema eraldi välja toodud müügi- ja tootmismahu, müügi-, tootmis-, finants- ja juhtimiskulude osas. Koondplaan koosneb: 1) põhitegevusplaanist - algab müügiplaani koost. ja lõpeb plaanilise kasumiaruande koost.;
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Suurbritannias. Keskseks ideeks on tuua avalik haldus kodanikule lähemale ja hõlbustada asjaajamist riigiasutustega, milleks antakse mitmed ülesanded üle kohalikule omavalitsusele, samuti pannakse rõhku e-riigi arendamisele. 21 Valitsemine ja avalik haldus 5.2 Bürokraatia funktsioonid Ametnikkonna peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega. Nad valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, samuti võtavad osa seaduste ettevalmistamisest. Nad osalevad ka poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes survegruppide või kodanikuorganisatsioonide esindajatega. Bürokraatia poliitiline neutraalsus ja alalhoidlikkus võivad vältida läbirääkimiste ummikussejooksmist
· põhiharidus · kutseharidus · keskharidus · kõrgharidus International Standard Classification of Education (ISCE) · Alusharidus (0 tase) · Põhiharidus (I tase) · Keskharidus (II tase) · Kõrgharidus (III tase) Töökoht, amet, elukutse Töökohtade kohta on raske öelda, milline amet on parem International Standard Classification of Occupation (ISCO) · Juhid, tippametnikud (minister) · Professionaalid (arst) · Alamastme professionaalid (lennukipiloot) · Ametnikud (sekretär) · Teenindus- ja müügitöötajad (poemüüja) · Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimeed) · Oskus- ja käsitöölised (sepp) · Jne Ametite prestiiz Mida rohkem on ametil prestiizi, seda ihaldusväärsem see on. Näiteks Lauri Leesi näiteks ei taha, et tema õpilastest saaks parketipanija või Prisma kassiir Rahvusvaheline ametite prestiizi indeks Ametite prestiiz inimeste arvates.
Seda defineeritakse ka kui organismide rühma, kes on võimelised omavahel paljunema ja andma viljakaid järglasi. Liigile omased tunnused avalduvad sarnases DNA-s, morfoloogias ja ökoloogilises nišis. Spetsiifiliste kohaomaste adaptatiivsete tunnuste olemasolul jaotatakse liigid alamliikideks või varieetideks. Elusloodus –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik *pea igal tasemel saab välja tuua ülem- ja alamastme. *triibus – sugukonnast väiksem ja perekonnast suurem taksonoomiaüksus Taimeriik: 1.Soonteta taimed – domineerib gametofaas, juhtkoed ei ole arenenud. *Sammaltaimed – maksasammaltaimed(Hepatophyta, 6500), kõdersammaltaimed(Anthocerophyta,100), lehtsammaltaimed(Brypohyta, 12000). 1.Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud) *Seemneteta taimed – paljunevad eostega
kõrgharidus. Rahvusvaheline haridustasemete klassifikatsioon: alusharidus (0 tase); põhiharidus (I tase); keskharidus (II tase); kõrgharidus (III tase). Haridusaastad mitu aastat on inimene koolis õppinud. Töökoht, amet, elukutse: Rahvusvaline klassifikatsioon: juhid, tippametnikud (minister); professionaalid (arst); alamastme professionaalid (lennukipiloot); ametnikud (sekretär); teenindus- ja müügitöötajad (poemüüjad); põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimees); oskus- ja käsitöölised (sepp); seadme- ja masinaoperaatorid (autojuht); lihttöölised (koristaja); relvajõud (ohvitser). Hea töö ühiskonnas on mingid arusaamad, millised tööd on ühiskonnas head ja millised ei ole head.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
D02 Amet C02 Sugu Kas võib olla alust väitel, et ametialase positsiooni (d02) mõttes täida 1 1 1 1 H0: Juhirolli täitmine ametialase positsiooni mõttes ei erine sooliselt olul 1 1 H1: Juhirolli täitmine ametialase positsiooni mõttes erineb sooliselt oluli 1 1 1 1 1 1 1 1 Tegelik jaotus 1 1 Mees 1 1 Alamastme juht 16 1 1 Keskastme juht 27 1 1 Tippjuht 12 1 1 Vabakutseline/individuaaltöötaja/omanik 21 1 1 Kokku 76 1 1 1 1 Oodatud jaotus 1 1 Mees 1 1 Alamastme juht 19
või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) juhul, kui · Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi Fookus on suunatud mingi reaalse elu kontekstis põhjalikule uurimisele kulgevale nähtusele või kui uuritavat nähtust on raske · Ühe juhtumi uuringu korral võib juhtumi siseselt olla uurida väljaspool selle loomulikku keskkonda rohkem kui üks alamastme analüüsiüksus: Soovitakse detailset ja sügavutiminevat pilti nähtusest Näiteks: juhtumiks on TTÜ kui organisatsioon, uuring Kui on soov saada teadmisi mõnest ainulaadsest või hõlmab andmeid, mis on seotud organisatsiooni vähe uuritud nähtusest struktuuriga ja töötajatega (näiteks rahulolu) Kui uuritavaid nähtusi on raske kvantifitseerida
* L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! - vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: - Ralf Dahrendorf (1959): Konfliktidest tähtsam on võimu jagunemine ühiskonnas. Tähtis pole seega mitte omamine, vaid käsutamine. # Näiteks valgekraedest võib olla vähem võimu (teenindajal) kui alamastme juhil. # Naiste positsioon - kas on sama palju võimu? - Erik Olin Wright (1976): Oluline on tootlike jõudude kontroll. 1. Ressurside paigutamise, investeeringute kontroll. 2. Tootmisvahendite (seadmed, tehased jms.) kontroll. 3. Tööjõu kontroll. * erinevad inimesed omavad erineval määral kontrolli: # Kapitalistid ja tippjuhid: 1, 2, 3. # Kõrgemad juhid: 2, 3. # Madalamad juhid: 2, 3. # Töödejuhatajad: 3.
menetlusaja ületamist võimalik heastada. 7. Mõistliku menetlusaja ületamine ei ole kaebekohtule aluseks teha asjas uus otsus, kui asi tuleks tegelikult madalama astme kohtule uueks arutamiseks saata. Kui asjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, aga kaebekohus ise uut otsust teha ei saa, tuleb kriminaalmenetlus süüdistatava nõusolekul lõpetada. Erandina tuleb asi siiski saata alamastme kohtule uueks arutamiseks, kui avalik menetlushuvi süüdistatava õiguste rikkumise ilmselt üles kaalub. 8. Kuigi KrMS § 126.14 lg 1 pp 1-2 ja 4-6 nimetatud andmed on ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on tegemist eraldi alustega jälitustegevusega saadud andmete tutvustamata jätmiseks ning neile andmetele juurdepääs ei sõltu riigisaladuse juurdepääsuloa olemasolust.
Esimeses kolmes ariklis on määratud nende ülesanded ja võimupiirid ning haldusametnike vastutus. Esimene artikkel visandas Kongressi ülesehituse ning kirjeldas mõlema seadusandliku organi kohta kehtivaid reegleid ja piiranguid. 2. artikkel sätestas presidendi ja asepresidendi ameti ning täpsustas nende kohta käivaid kvalifikatsiooninõudeid, kirjeldas presidendi üldist vastutust. 3. art määras kohtuvõimu, mis koosneb ,,ühest Ülemkohtust ja.. sellistest alamastme kohtutest, mida Kongress võib aeg-ajalt luua ja ametisse määrata". Neljandas artiklis määrasid riigi rajajad kindlaks süsteemi, milles ühte osa võimust teostatakse liidu tasemel, teine osa kuulub osariikidele ja ülejäänud võimuvolitused jagatakse eraldi + ülimuslikkuse klausel. 5. art põhiseaduse parandamise menetlus, 6. art eelnevad võlad, föderaalne ülimuslikkus ja ametivanded, 7. ratifitseerimine. 1. seadusandlik kogu, 2. täidesaatev kogu, 3. kohtuvõim, 4
sankt-d. Riigiõiguslikku tähendust võivad omada ka E Rkohtu teiste kolleegiumide lahendid, kui nendega kohald. riigiõ-e norme. Halduskolleegiumi lahend on s-e järgi kohustuslik ainult asja uuesti läbi vaatavale kohtule. Faktiliselt on see lahend kohustuslik ka teiste analoogiliste situatsioonide lahendamisel - nimelt kui analoogilise olukorra lahendamisel tõlgendatakse s-st teisiti, siis vastav alamastme kohtu lahend tühist VI. õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse üldtunnustatud põhimõtete all võib mõista selliseid kehtivate normide massist tuletatud üldistusi, millele kehtiva õiguse üksikud normid peavad vastama (ka põhiseadus). E PSs ei ole ühtset selgesõnalist normi selle kohta, et õ-e üldtunnustatud põhimõtted on E-s kohustuslikud. Nende normide kohustuslikkuse ütles selgesõnaliselt välja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.1994
senaatorile võimaluse ähvardada obstruktsiooniga ja seega läbi viia muudatusi seaduse eelnõudes. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 371) Kohtuvõim: kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve USA kohtusüsteem on kaheharuline - seal on nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem, lisaks ka erikohtud. Süsteemid ise on mõlemad kolmetasandilised. Kongress ise on loonud kaks madalama tasandi föderaalkohut lisaks Ülemkohtule. (Wilson, 1998, p. 400) Föderaalse kohtusüsteemi alamastme kohtud on USA piirkonnakohtud, mille alla kuulub 94 piirkonnakohut. (Wilson, 1998, p. 402). Need tegelevad kõikide kriminaal- ja tsiviilasjadega föderaalsel tasandil. Piirkonnakohtud jagunevad 50 osariigi, Kolumbia föderaalringkonna ja nelja territooriumi vahel. 24 osariigis on neid üks, teistel territooriumitel on neid rohkem kui üks. (Gitelson jt, 1996, lk. 400) Föderaalsüsteemi peamised apellatsioonikohtud on ringkonnakohtud. Nad
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
koolitust karjääri tegema asumiseks E.N.A. (Riikliku Haldusjuhtimise Kooli) süsteemis. Karjäärisüsteemiga Hispaanias on värbamismeetodite aluseks selgelt sõnastatud 3 póhiseaduslikku printsiipi: 1) vórdsete vóimaluste printsiip; 2) väärtuste ja vóimete printsiip; 3) reklaamiprintsiip. Tegelikult on need printsiibid levinud aga kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Iirimaal toimub värbamine 3-l tasandil: - pärast alamastme keskkooli - madalamale tasandile, - pärast kórgema astme keskkooli - keskmisele tasandile, - pärast ülikooli - kórgemale tasandile. Kehtib omapärane póhimóte, et riigiteenistusse tuleb astuda noorelt ning óppida töö käigus. Riigiteenistus on prestiizhne, sest ta pakub stabiilset sissetulekut ja staatust, eriti rahutuste perioodil. Töölevótmist organiseerib tsentraliseeritud Riigiteenistuse Komisjon.
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
