Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? Trubaduurid – Lõuna – Prantsusmaal, truväärid – Põhja – Prantsusmaal ja minnesingerid – Saksamaal. Rüütlilaulude peamiseks teemadeks on armastus, kangelased ja Neitsi Maarja. 8. Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9. Mis on organum ja motett Organum – esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett – umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti
8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7.Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8.Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9.Selgita mõisted: Organum esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti
Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul”. Laulude esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud (žonglöörid, menestrelid). Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast rahvale esinedes. Nad esitasid laule, tantse, pillimängu ja sageli ka trikke, akrobaatikat, nalja ja näitasid loomi. Enamasti olid nad ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset. Ka kiriku poolt, kes pidas nende esinemisi paganlikeks, olid nad sageli tagakiusatud. Nad olid aga
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14
sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud ehk menestrelid. Rüütlilaulud on ainsad mittekiriklikud luule ja laulu valdkonnad, millest on meil tänapäevaks üpriski hea ülevaade. Alguse said need 11. sajandi Prantsusmaalt. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Nende esitajaid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Enamasti olid lauljad kõrgest seisusest aadlikud jt.
Millises kirikus nad tegutsesid? Leoninus ja Perotinus Kuidas nimetakse eri piirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal armastusest kangelastest Neitsi Maarjast Kes olid zonglöörid ehk menestrelid ja kuidas nad eristusid rüütlilaulikutest? Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele Mis on motett ja miks ta 13. sajandil kirikutes keelustati? Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. kompositsiooni keerukuse tõttu
Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad Trubaduurid, truväärid, minnesingerid – rüütlilaulikud Kangelaslaul – pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaul – ainus keskaegne luule ja laulu valdkond Rändmuusikud olid alamast seisusest, rändasid üksi või väikeste seltskondadena. Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised. Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel). Keelpillid olid fiidel, rebakk, harf. Iseloomulikud pillid olid torupill,
Kirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs
saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,treväärideks,minesingeriteks. Organumgregori laulule,ühehäälsele meloodiale lisati algul 1,hiljem ka mitu. Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid.
Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm
KT. NR.2 (MUUSIKA) 1. Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv ...
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
Vaid sõbrad, kellele kell neli hommikul võid helistada, loevad. Tavaliselt suheldkse sõpruskonnas väga aktiivselt ja tuntakse inimesi, kes on selles sõpruskonnas. Jõugus või kambas vahel ei tuntagi kõiki liikmeid ja kõigiga ei suhelda. Tuntakse võibolla ainult nägupidi ja nime, kuid inimest ennast üldsegi mitte. Öeldakse, et sõprus on nagu lill- seda tuleb hoida, kaitsta ja kasta, et ta õitseks. Mina arvan, et sõprus on midagi enamat. Sõprus on üks neist asjadest, mis elus püsimisele väärtuse annab. Sõprus on ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine veendumus, samasihiline püüe või vahest ehk ka erimeelsus, aga vastastikuse mõistmise varal, mil mõistmine ülendab erimeelsusegi. Sõprus sünnib vastastikku. Tavaliselt on sõpruskonnas samasoolised isikud, hiljem ka vastassoolised . Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on alati olemas, kui teda vajatakse ning isegi siis, kui teda ei vajata. Sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbus...
Julieni tabab katastroof. Markii saab proua de Renali poolt koostatud noormehest anonüümse kirja, mille tulemusel markii keeldub Julieniga suhtlemast. Julien sõidab kohe Verrieres'i kiriku ja tulistab seljatagant proua de Renalit. Vanglas ütleb ta kohtunikule, et tapmine oli ettekavatsetud ja et ta on surmanuhtluse ära teeninud, kuigi ta teadis , et naine sai kuulist kergelt haavata. Ta jääb kindlaks ka oma otsusele Besanconis, kus toimub rahvarohke protsess. 3.Kui alamast seisusest inimene püüab niisuguses ühiskonnas kõrgemale tõusta , siis saab ta seda teha vaid oma südametunnistuse ja inimväärikuse hinnaga. Oma viimases sõnas ei palu ta kohtunikelt armu, kuigi see võiks tema elu päästa. ,,Mu härrad, mul ei ole au kuuluda teie klassi, te näete enda ees lihtrahva poega, kes on üles tõusnud oma madala päritolu vastu...Selles, mu härrad, seisab minu süü `'. Julien mõistetakse surma ja kohtuotsus viiakse viimases peatükis täide. 4
· Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda. · Organum gregoriuse laulu meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. Organumi õitseng 12.-13. sajandil. · Motett Mitmehäälne kirikumuusika vorm, kus alumine hääl oli laenatud
Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal
Jumala hallata on kõik, mis on, nii ratsionaalne kui mitteratsionaalne, nii hingestatu kui mittehingestatu, nii materiaalne kui mittemateriaalne. Peale kehalise maailma, kus elavad kehastunud vaimud, s.t. inimesed, eksisteerib ka vaimuilm, kehast lahkunud vaimude elukoht. Kõik loodusseadused on jumalikud, sest Jumal on nende autor. Siia kuuluvad nii füüsilised kui vaimsed (moraalsed) seadused. Vaimud on intellektuaalsed olevused. Nad arenevad intellektuaalselt ja moraalselt, tulles alamast korrastusest järgmisse kõrgemasse korrastusse, kuni perfektsuseni, kus ei ole kannatused vajalikud, sest teadvus on kohanenud tingimusteta armastusele. Vaimud kuuluvad erinevatesse korrastustesse, mis on saavutatud täiuslikkuse kraadide (tasemete) järgi: Puhtad vaimud, kes on saavutanud maksimaalse täiuslikkuse; Head vaimud, kelle juures valitseb soov heale; Mittetäiuslikud vaimud, keda iseloomustavad harimatus, madalad kired ja soov halvale. Spiritismi praktiseerimine
printsi oma kõige põlisemas loomuses. Korraga lausa ununeb, et ta oli mõistnud oma reeturlike sõprade kavatsust ning pannud end tegelikult taas hullu rolli. Simuleeriva Hamletiga paralleelselt oli tragöödias osa ka maailma, ühiskonna hullusel. See väljendus peamiselt nende lipitsemises, silmakirjalikkuses ja autoriteeti pimesi järgimises. Keegi peale kuninga poja ei vaevunudki tolle ootamatu surma või Claudiuse häbematu abielu üle vaagima. Kõik alamast seisusest isikud võtsid seda kui kõige loomulikumat võimuvahetust. Siinkohal oleks sobilikud Hamleti enda sõnad: ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!" Hamlet seisis hulluva maailma lättel ning oli sunnitud võtma enda kaela õigluse raske taaga. Kindlatel alustaladel seisev ühiskond oli vaid illusioon ning Hamleti ülesandeks oli see purustada. Olles mõistuselt igati tugevam kui ta ajakaaslased, oli ta võtnud endale ,,aja
loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid
Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad lihtsatest sakslastest, tehti alamast alamaks ühiskonnaklassiks. Sakslased takistasid eestlaste tõusu ühiskonnas ja pärssisid igati nende võimalusi pääsemaks kõrgematele positsioonidele. Võimalust ühiskonnaklasside vahel tõusta polnud. Eestlased jäid talupoegadeks ja sakstest mõisahärrade töölisteks. Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hiljem kinnistati eestlased nende maa-alade külge, kus nad pidid tööd tegema ja millel elamise eest pidid nad
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
rännakud jne. Imemuinasjutus on ka üleloomulikke tegelasi. Imemuinasjutus kohtuvad tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees. Üks on passiivne, teine teeb midagi. Üldiselt koosneb sisu mingist pahateost, kahjustusest; 2-3 proovilepanekust ja positiivsest lõpust, mil mingi halb asi kõrvaldatakse (ehk probleemist ja probleemi lahendamisest, kõrvaldamisest). Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub. 35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38
millegi peale. Jahti peeti mitemesuguste asjade peale: jahiti kaasavara või lihstalt head juhust, kus saaks võimalikul palu välja petta. Jahti peeti kuna: ,, seda kes tuleb tagasi pungil jahikotiga tervitatakse suure auavaldusea, ta on heas seltskonnas teretulnud". Oluliseks ei peetud kuidas inimene rikkaks sai, vaid et rikas oli. Teoses on veel öeldud: ,, Kui teiste Euroopa pealinnade kõrk aristrokraatia keeldub alamast soost miljonäre enda hulka võtmast siis Pariis võtab ta avasüli vastu." Rikkus tagas ka edu. Balzac on väga põhaliku ülevaate andud Pariisi seltskonna elust teosega" isa groiot". Leian, et teost käsitledes jõudsin järeldusele, et Selle aja Pariisi seltkonna elu oli ülesehitatud valedele ja kui hästi keegi sellega toime tuli.
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda,
tuntud, ei täheistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandenüansse. 10.sajandil võeti kasutusele noodijooned. Guido Arezzost võttis 11.sajandil kasutusele kompaktse joontesüsteemi. 12. Vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. 13. Kangelaslaulud- Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15. Rüütlilaul- Ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks võrdlemisi hea ülevaade. 16. Turbaduurid- Rüütlilaulukud (Lõuna-Prantsusmaal) Turväärideks kutsutakse Põhja- Prantsusmaal. 17. Minnesinger- Rüütlilaulik keskaegsel Saksamaal ja Austrias. 18. Tuntumad laulikud olid turbatuur Bernart de Ventadorn. Turväärid Richard Lõvisüda, Adam de la Halle
vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägidegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul". Alamast seisusest ringirändavaid muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad saatsid laulikut pillidel. Rüütlilaule esitasid ka naised, sest ristisõdade ajal olid nad rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja-
oleme ülekohtuselt süüdistanud täiesti süütut inimest. Paljudel aga puudub võime asetada end kellegi teise olukorda ning on ka selliseid, kes ei ürita ega tahagi mõista mitte kedagi peale iseenda- sündinud egoistid. Egoist on isekas inimene, kes mõtleb ainult iseenda heaolule. Kas polnud ka mitte Virgu Andres omamoodi egoist? Oli ju tema peas pidevalt mõte, mida küll teised arvavad. Näiteks ei lubanud Andrese uhkus, et tema tütar alamast klassist pärit mehega sehkendab, sest avalikkuses poleks see just kuigi head muljet jätnud. Aga ka tollest karmikäelisest mehest tuleb aru saada. Kui panna end Andrese olukorda, leian, et ta käitumine on mingil määral õigustatud. Ega tolleaegne ühiskond poleks samuti sallinud erinevate seisuste vahelist abielu ning Andresele oli kirikuõpetajana maine väga tähtsal kohal. Samuti pidi ta ka oma vara eest
Napolis hakkas muidugi kohe seda puhastama ja seejärel ostisgi Gianello selle neilt ära nii, et mees pole arugi saanud, naisel on armuke. 5. Tegelased. Esimene novell. Gianni- villakraasia, oli oma erialas väga vilunud, kuid muudes asjades mitte eriti tark. Tessa mees. Tessa- ilus ja veetlev, ühtlasi tark ja taibukas. Federigo- ilus ja priske noormees. Tessa armuke. Teine novell. Napolis- vaene mees, müürsepp Peronella- Napolise naine. Noor, veetlev tüdruk. Alamast soost. Gianello- Peronella armuke. Noor keiger. 6. Teose idee. Elu ei ole lill, seda tuleb vaadata ka läbi lillede. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Minule meeldisid need novellid. Need ei olnud pikad ja sai lugeda nii, et silmad ei väsinud. Sain teada, et kõike ei tasu uskuda.
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1. Teda ei võetud konservatooriumisse, sest peeti andetuks Giuseppe Verdi 2. Suri enne, kui tema ooper maailmakuulsaks sai Georges Bizet 3. Suurim ooperiuuendaja 19.sajandil Richard Wagner 4. Libretode aluseks on kuulsate (näite)kirjanike teosed G.Verdi 5. Ooperite ainestik pärineb Saksa ja Skandinaavia mütoloogiast R.Wagner 6. Üheks ooperi läbikukkumise põhjuseks oli alamast soost rahva kujutamine G.Bizet 7. Võttis kasutusele muusikalised juhtmotiivid tegelaste iseloomustamiseks G.Verdi 8. Loomingupausi sisustas mõisa rajamise ja juhtimisega Itaalias G.Verdi 9. Tema ooperi aluseks on Prosper Merimé jutustus G.Bizet 10. Tema unistuse ooperimajast aitas ellu viia Baierimaa kuningas Ludvig II R.Wagner 11. Oli kaua seotud maailmakuulsa Milano La Scala ooperiteatriga G.Verdi 12. Loobus numbriooperist ja kirjutas läbikomponeeritud muusikalisi draamasid R.Wagner
III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid
Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...
et ligi kaks dekaadi on mõrvade arv pidevalt langenud. Sellega seoses kerkib esile vastuolu, et Eesti on alkoholi tarbimiselt maailma tipus. Nimelt näitab statistika, et üle poolte tapmiste pannakse toime joobes inimeste poolt. Põhjapanevaks on ka fakt, et ligi 90% mõrvaritest kuuluvad alamklassi. See näitab, et midagi inimeste sotsiaalses võrdväärsuses on paigast ära. Paljudele inimestele, kes näevad kurja vaeva tööl käimisega, et ära elada need ei pea olema tingimata alamast klassist , süstib riigi majanduspoliitika aina ebausku. Hulgaliselt on tekkinud riigiettevõtteid, mille juhid saavad kolossaalselt suuri summasid. Hetkeseisuga on Eesti keskmine kuupalk ligi 900 eurot. Vastukaaluks sellele sai näiteks Estonian Airi endine juht Tero Taskila ühes kuus 33000 eurot seda töö eest, mis tootis kahjumit. Ta tegi tööd umbes neljakümne keskmise inimese eest. Ühelt poolt on näha olemasolev majandusliku ebavõrdsuse lõhe. Teisalt ei saa
''Kevadine nukrus'', ''Suvi tuli'', ''Jahedal juunikuu õhtul'', ''Lõikuskuu'', ''Esimene külm'', ''Hilissügise meeleolu'', ''Suvine mälestus talvel'' jne. Murdes kirjutatud luuletused: ''Pulm'', ''Külv'', ''Kauge suvi'', ''Kino'', ''Avarii'', ''Sann'', ''Ajalugu'', ''Kuu'', ''Rauk'' jne. Isamaahõngulised luuletused: ''Rong'', ''Pühendus'', ''Käänded''. Mulle avaldasid enim mõju ''Lihtsa naise elu'' ja ''Moodne humaansus''. ''Lihtsa naise elu'' sõnumiks on see, et alamast klassist naine peab tegema kõiki toimetusi korraga ning ei tohi selle üle nuriseda, kuna elatist on vaja teenida. Lihtsa naise elu võib tunduda lihtne, kuid tegelikut see nii pole. Pea jõudma teha palju toimetusi lühikese aja jooksul ning enda hoolitsemiseks polegi mahti. ''Moodsa humaansuse'' sõnumiks on see, et kui sääsk maas lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu''
üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke
vormiv printsiip, millega liitub sisemise rahuga tunnetatav armastus, Saatuslikkuse ees. Saatus see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses, ning saatuslikuks teeb selle ajalik aeg. Eetiliste väärusteta inimese olemine ei püsi. Surmas nägi ta taas iga asja algelementideks saamist. Inimese ajalik elu on seotud looduse metamorfoosiga. Metamorfoosis, kus surma läbi lõhutu uuesti üles ehitatakse, jälle läbi aegade elades, alamast kõrgemani see sama elu, aga erinevalt moondudes, kujunedes vormi leides ja andes. Igavene elu, kuhu Faust armu läbi tõsteti, on seletamatult tarvilik vajadus, tugevam surmahirmust, nagu olekski hirmude hirm jumalikkus ise. Fausti lõpustseenides võib välja lugeda hoiatust: inimesed, kes on tunnetanud oma jõudu, saavutanud võimu looduse ja teiste inimeste üle, peaksid olema selle jõu kasutamisel ettevaatlikud, sest sellisel jõul on lammutav alge, mida loodus oma
Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul. Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus
millest üks jookseb üle varvaste, on tavalisest jäigemad. Liikvel on teine pahkluu juurest. Neid saab mitmeid klambritüüpe, mis omavahel vajaduse järgi pingutada. Nende ei sobi (näiteks Burton, K2 Clicker, ebameeldiv külg on, et selliste Rossignol, Switch). Klambrid on palju rihmikute paigaldamine võtab palju kasutajasõbralikumad, ent paljude aega ning tavaliselt peab sõitja lumes meelest on see alamast klassist istudes või koogutades oma kinnitust sidemetüüp manööverdamisvõime pingutama. Rihmade asendit tuleb on jäikuse tõttu mõneti pärsitud. kohandada vastavalt sõitjale ja seepärast ei sobi need eriti lumelaualaenutustes kasutamiseks. Sidemeid on mitut tüüpi: Hybrid Leidub sidemesüsteeme, Plate Neid sidemeid kasutatakse
· ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule. Esitajad trubaduurid (Lõuna- Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal). · Huglaar alamast seisusest rändlaulikud · Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist · Psalteerium kandlesarnane kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keelpill.
hinge, inglid viivad ta taevasse, kus ta kohtub ümbersündinud Margaritaga- armastus suutis võita. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjana headus ja armastus. Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta taas algelementideks saamises. Kestvusega elu on looduse taassünnis, kuna surma läbi lõhutu uuest ehitatakse, jälle läbi aegade elades alamast kõrgemani seesama elu, aga erinevalt koondudes, kujunedes, vormi leides ja andes. Igavene elu aga, kuhu Faust armu läbi tõsteti, on seletamatult tarvilik vajadus, tugevam surmahirmust, nagu olekski hirmude hirm jumalikkus ise. Teost oli ääretult raske lugeda.
sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat
Carl Off- saksa helilooja 20.saj loonud samanimelise vokaal-instumentaal suurteose Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla
raamatus, kust võib lugeda järgnevat põhimõtet: "Kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu, põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu." Seega, kui keegi lõi välja teise inimese silma, löödi karistuseks välja vigastuse tekitaja silm. Samas ei kehtinud taoline toimimisviis sugugi juhul, kui vigastaja oli kõrgemast ning vigastatu alamast klassist. Siis võis näiteks hamba väljalöömise lunastada hoopiski 20-hõbeseeklilise kompensatsiooniga.1 Ent Uues Testamendis õpetab Jeesus järgmist: ,,Ära pane vastu kurjale. Kui keegi sind lööb vastu teie paremat kõrva, siis kääna temale ka teine." Niisiis ütleb Jeesus seda, et kui keegi püüab provotseerida kaklust või vaidlust, kas siis sõnasõnaliselt peoga lüües või solvavate sõnadega haavates, oleks väär samaga tagasi maksta. Sellest tulenevalt võib
Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad
teksaseid ja valget liibuvat särki. Mõlemad tõid oma näitlemisega hästi välja oma tegelase salakavala, võimuka ja ülbe pahapoisiliku oleku. See avaldus näiteks selles, et regulaarselt Tesmanite maja külastades tõid mõlemad alati kaasa kingitusi, üks palme, teine barbie'sid. Ka Brackile meeldis Hedda, ta lõi naisele pidevalt külge ning näitas oma pideva kohaloleku ja kas või toas sigareti süütamisega üleolekut tema mehest. Alamast klassist kohtunik soovis pidevalt naise üle kontrolli saavutada, demonstreerides seda näiteks barbie'de jalgade ärarebimisega. Lõpus, kui mees teadis, et Lövborgi surmas on osa süü Heddal, oli naine tal peos, ning ehk oli see üks põhjuseid, miks kangelanna end ära tappis. Ejlert Lövborgi, Hedda kunagist armastatut ning Tesmani kolleegi mängisid Ott Kartau ja Madis Mäeorg. Välimuselt olid kaks näitlejat kõige erinevamad, kuid
Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta taas algelementideks saamises. Kestvusega elu on looduse taassünnis, kuna surma läbi lõhutu uuest ehitatakse, jälle läbi aegade elades alamast kõrgemani seesama elu, aga erinevalt koondudes, kujunedes, vormi leides ja andes. Igavene elu aga, kuhu Faust armu läbi tõsteti, on seletamatilt tarvilik vajadus, tugevam surmahirmust, nagu olekski hirmude hirm jumalikkus ise. (Paul Reets) Faust", Johann Wolfgang Goethe Ühesõnaga, Jumal ja Saatan lähevad vaidlema. Saatan asjaliku tüübina usub, et inimesed on kõik suhteliselt nurjatud ja määratud hukule. Ega Jumal ka võlgu jää ja pakub, et võiks siis ühe pisikese
4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga. Kangelaslaulud Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head muusikalist haridust. Esitasid teiste loomingut, kuid täiendasid neid. Mängisid suurt rolli rüütlilaulude kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda
head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. kiriromaan "Julie ehk Uus Heloise" (1761) on üks ajastu suuri armastusromaane, mis räägib aadlineiu Julie ja alamast seisusest koduõpetaja armastusest.Rousseau' teine traktaat-romaan "Emile ehk Kasvatusest" (1762) esitab ilukirjanduslikus vormis tema pedagoogilisi vaateid. Selles kirjeldab ta noormehe Emile'i ideaalset kasvatust kooskõlas looduse seadustega. Sihiks on inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine. Olulised on kristlikud väärtused headus, kaastunne, armastus teiste vastu. Saksamaal olid valgustusajastu vaated kõige rohkem tunda filosoofias ja kirjanduses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
