tegude autoriks, siiski ei saa inimestel olla ühtki tunnet, ühtki iha mingi asja järele, mille põhjuseks ei oleks Jumala tahe. Kuidas mõõta alamate vabadust. ...peab alama kohustuse ja vabaduse tuletama kas nendest sõnadest (või muust samaväärsest) või suverääni asutamise eesmärgist; nimelt, rahust alamate endi keskel ja nende kaitsmisest ühise vaenlase vastu. Alamatel on vabadus kaitsta oma keha isegi nende vastu, kes neid seaduslikult ründavad. Alamal ei ole kohustust teha endale viga. Ükski inimene ei ole kohustatud üksnes [suverääni asutamisel öeldud] sõnade tõttu tapma kas ennast või mõnda teist inimest. Alamal ei ole kohustust osaleda sõjas, kui nad ei tee seda vabatahtlikult. Ühelgi inimesel ei ole vabadust hakata vastu riigi mõõgavõimule põhjusel, et kaitsta teist inimest, olgu süüdlast või süütut, sest selline vabadus võtab suveräänilt ära vahendid meie kaitsmiseks ja sellega hävitab valitsemise põhiolemuse
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
Selle tulemusena luuakse uus õigusakt. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise ulatuse järgi: 1. Sõnasõnaline ehk adekvaatne-nii nagu kirjasnii ka on. 2. Kitsendav või täiendav vastavalt asjaoludele.Näiteks: kohtunik allub ainult seadusele aga tegelikult ka alamal seisvatele aktidele.Kohtuniku ametiriietus on määratud määrusega. Tõlgendusvõtete järgi: · Grammatiline e keeleline kuritegu on õigusvastane tegu, mis on karistusseadustikus määratletud ja karistatav. · Süstemaatilis-loogiline uuritakse normide vastuvõtmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid · Ajalooline · Teleoloogiline e eesmärgipärane uuritakse, mis eesmärgil on õigusakt tehtud. Juriidilise tähenduse järgi: 1
võimu organisatsioon), seadusandlus ning kõik sellega seonduv. kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Haldusõiguse reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisavateks aktideks. Finantsõiguse haru reuguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigikassaga st rahandussuhted. Rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi- ning välisfunktsioone täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Karistusõigus- sätestab millised süüteod on kuriteod ja väärteod, ning milline on karistus nende tegude eest
Etzel saatis Rüdegeri naisele järgi. Kriemhild oligi nõus ja nad sõitsid koos hunnide juurde. Neil oli suured pulmad ja nad elasid koos väga õnnelikult. Kriemhild sünnitas Etzelile poja. Kättemaks oma vendadele ei läinud tal kunagi meelest. Ta lasi nad kõik Wormsist endale külla kutsuda. Vennad olid rõõmsad, ega aimanud halba. Kohale jõudes korraldati neile suur pidu, mis lõppes halvasti. Kriemhild oli oma kättemaksus nii põikpäine, et käskis ühel oma alamal Hageniga tüli norima hakata ja siis tal pea otsast raiuda. Vastutasuks lubas ta palju kulda ja suuri maid. Kahjuks võitis selle võitluse Hagen, kes tappis ka kuninganna poja. Nüüd olid hunnid ja burgundid omavahel tülis. Nad võitlesid pikalt, kuni kõik hunnid surma said. Kriemhild lubas igaühele, kes Hageni tapab, suuri varandusi. Nii surid paljud Kriemhildi ustavad alamad, kuni lõpuks hakkas ka burgunde vähenema. Lõpuks oli neid järgi ainult kaks, Hagen ja Gunther
tegevuse põhiülesannet õppiva noore saksastamises, nagu Vilde ise tabavalt kirjutab: ,,Nagu koolis valitsev vaim, nii hõõgus ka terve õpetus sakslusest, millel õpilaste kohta vänge saksikus tagajärjeks oli, seda enam, et suur osa õpilasi perekondadest kogunes, kus juba kodus virgasti kadakaid säristati. Kohalik rahva keel seisis kooliülemuse keelu, veel enam aga 7 õpilaste enamuse põlguse all." Kreiskooli alamal astmel kuulus Vilde eeskujulikemate õpilaste hulka, keda õpetaja kiitsid ja kellele nad igasuguseid ülesandeid usaldasid. Vilde oli klassi priimus, kelle käes oli raamatukogu ja füüsika õppevahendite kapi võti. Kreiskoolis jäi ta lõpuklassi istuma ning lahkus sealt 1882. aastal. Sellega piirduski kirjaniku vormiline hariduskäik, mille väärtuslikumaks tulemuseks oli saksa keele põhjalik omandamine. Vilde koolieast pälvib märkmist tema suur teatrihuvi
ettekirjutused. · Haldusõiguslik reguleerimine eeldab 1 suhte osalises tahte avalduste ühepoolsust. Tahte avaldus on juriidiliselt käskiv,seepärast on tal otsustav tähendus. · Haldus õiguste poolt reguleerivates haldus suhtes avaldub järgmine vastastikune seos haldajate ja allavate vahel:kas on haldaval poolel (kodanikul) või on seeliste volitustemaht haldavalpoolel suurem, kui alataval poolel ( täide saatava võimu alamal seisu organil). · Kõik tunnused, mis iseloomustavad haldus õiguslike meetodid,on ka neil juhtudel,kus haldusõiguslike vahenditega reguleeritakse valalise iseloomuga suhteid · Käskivus ja ühepoolsus,kui haldus õigusliku reguleerimise oluliseimad tunnused ei välista vajalikkel juhtudel õigustatava vahendite kasutamist, mille tulemusena võivad tekkida reguleeritavad haldus suhted e. nende tahteavaldused on võrdõigustatud
Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2.EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:
Õigussuhted on valdavalt regulatiivsed. HALDUSÕIGUS reguleerib täidesaatva riigivõimu ning sellega seonduva tegevust. haldusõigusest jäävad kõrvale seadusandliku riigivõimu tegevus ning kohtusüsteem, küll aga reguleerib haldusõigus küllalt palju kohalike omavalitsuste tööd. Nagu riigiõiguse normidki, on ka haldusõiguse normid valdavalt regulatiivsed, kuid oluline on märkida, et haldusõiguse normid on subsumeerivad ehk seadusest alamal seisvad aktid. HALDUSMENETLUS reguleereib halduskohtusse pöördumise võimalusi ja korda, hagiavaldustele ja muudele dokumentidele esitatavaid nõudeid, kõrgema astme kohtussee edasikaebamise korda ja tähtaegu. 29 FINANTSÕIGUS selle haru reguleerimise objektideks on õigussuhted, mis on seotud riigikassaga. KRIMINAALÕIGUS kriminaalõigusnormi tagamine on seotud riikliku sunniga,
iseloomustab. Uuem norm on asjakohasem, normi erinevuse puhul tuleb kasutada hiljem välja antud normi. Kui on kaks normi, millest üks on uuem teine vanem. See, mis on uuem on muudetud määruseks, vanem on aga endiselt seadus. Teatud olukorras sooviksin kasutada määrust, kuna selle kontseptsioon sobib mulle rohkem , kuid kuna seadus on ülim, pean arvestama mitte määrusega vaid seadusega. Kuldreegel: üleval seisev norm tähistab alamal seisva normi, aga õiguse rakendamise käigus tuleb leida kõigepealt kaasuse norm ehk juhuse norm, mis siis antud ajahetkel on kõige sobivam ja loomulikult kehtiv (oleme leppinud et see asub all). See saab olema aluseks, kuna see peegeldab kaasust kõige paremini. Üleval olev norm on rahvusliku õiguskorra püramiidis ülevalpool ning formaalselt nullib ära all oleva normi. Kaasusenormist peame jõudma otsustamisnormini. Peame jõudma lahendusnormini läbi argumentide all oleva normini, mis
küsitakse eelotsust. Keelatakse kohtul kohaldamata jätta kehtiv seadus. See on dilemma. PSRS: §107(2), §142(2), §83(3), §2(2) PSJV liigid Sisu järgi: 1. Põhiseaduslik organi tüli: kui on kahe kõrgema riigiorgani vahel vaidlus nende põhiseaduslike pädevuste ulatuse üle. Vaidlus presidendi ja parlamendi üle. Meri algatas mitu vaidlust. Rüütel oli tagasihoidlikum. Ilves on sisepoliitiliselt vaikiv president. Neid on keeruline algatada. 2. Pädevusvaidlus: Riigist alamal seisva avaliku õigusliku juriidilise isiku kaebus, et tema põhiseaduslikku pädevust on rikutud. Enesekorraldus- või autonoomia kaitseks esitatud kaebus. Neid on meil põhiseaduses potentsiaalselt 3 tk. Meil on olemas KOV kaebus. Lisaks §38(2). Kolmas on eesti pank, millel on ps-st tulevad pädevusega, aga nende olulisus vähenes eesti liitumisel euroga, see muutus euroopa liidu keskpanga osakonnaks. 3. Normikontroll: Abstraktne normikontroll ja konkreetne normikontroll
ja vasalli meelevalla alla. Iura christianorum Alistumislepingutes keskajal ettenähtud kristlaste kohustused, mis sisaldasid lisaks ristimisele ja preestrite ülalpidamisele ka avalikke töid, väeteenistuskohustust ja makse. Adratalupojad täitsid kõiki kohustusi, mida tollal ette nähti. Ministeriaalid Vähesed Liivimaale saabunud sakslastest vasallid olid oma kodumaal olnud rüütliseisuses aadlikud. Sisserännanud sakslased olid kodumaal olnud sotsiaalselt seisundilt alamal tasemel, peamiselt aadlike ja rüütlite teenistuses ehk ministeriaalid. Liivimaal sai neile osaks palju suurem iseseisvus, lugupidamine ja tegutsemisvabadus. Sunnismaisus Mõisa ees olevad kohustused ja maksud tingisid talupoegade võlgadesse sattumise ning võlglasel polnud enam võimalik kodukohast lahkuda. Sellest tulenes hiliskeskajal vähehaaval sunnismaisus vähemalt peremehe (ka vanema poja) suhtes, mis tagas vasallidele püsiva tööjõu (talupoeg muutus mõisniku omandiks)
Poegi toidetakse emapiimaga ning see tegevus on imetajatele ainuomane. Piim tekib piimanäärmetes ning piimanäärmed avanevad rinnal ja kõhul paiknevate nisade tipul. Nisade arv vastab tavaliselt poegade arvule. Piimaga toidetakse poegi senikaua, kuni neil arenevad hambad, siis hakkavad pojad järk-järgult tavalisele toidule üle minema. Imetajate mitmekesisus Ürgimetajad kõige algelisem imetaja, sigib munadega. Alamimetaja pärisimetajast alamal tasemel imetaja, kelle vastsündinud pojad arenevad spetsiaalses kukrus. Pärisimetaja kõige kõrgemal arengutasemel imetaja, kelle järglased arenevad emakas. Kiskja imetaja, kes toitub teistest loomadest või nende laipadest. Segatoiduline imetaja, kes toitub rohelistest taimdesest ja nende viljadest, kuid ka väiksematest loomadest. Putuktoidulised imetajad, kelle põhitoiduks on väikesed loomad, sealhulgas putukad.
· Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu. "Kõikide sõda kõikide vastu" · Vaja Bodin'i tüüpi suverääni: absoluutne ja igavene võim 16 · Ei pea olema monarhia, ehkki monarhia on parim vorm. Absoluutse suveräänsuse, mitte absoluutse monarhia teoreetik! · Suveräänil ulatuslikud õigused. Oluline: maksud · Kiriku allutamine riigile: alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes · Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule! Tagajärjed · Suveräänsete riikide maailm. Riik kui "suveräänsuse kandja", tegutseja nii riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: o ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse?
Haldusõigus (ka administratiivõigus) Selle õigusharu normide reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Seega ei reguleeri haldusõiguse normid riigiaparaadist seadusandliku riigivõimu tegevust ning kohtukorraldust, küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguslik norm tühistab haldusõigusliku normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule; haldusõiguslik norm peab olema subordineeritav riigiõiguslikule). Loogilise struktuuri poolest valdavalt H-D-tüüpi ning regulatiivsed. Haldusprotsess ning haldusvastutus Haldusprotsessi õigusharud on kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega sarnases süsteemses seoses. Finantsõigus
Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid. Täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore. Täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Joonisel 2.9 on kujutatud anaeroobsete reaktorite põhitüüpe ja alamal selgitatakse nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad vee voolamise suuna, retsirkulatsiooni ja setitamise kasutamise poolest. Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor, gaasieraldussüsteem ja järelsetiti. Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga
3) Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine 4) Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine 5) Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid Tsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite ülaosas. Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Vastavalt organitele on astendatud nende poolt antavad haldusaktid. See tähendab, et kogu süsteem on hierarhiline, kus alamal astmel seisev haldusorgan võib väljastada vaid akte, mis on kooskõlas kõrgemal astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. Detsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid. 5
Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Dzoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile (140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske), Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord...
* Väepealikud esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega. * Kirjutajad madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi. * Hemos töötavrahvastik, kes kõik olid kinnistatud mingi kindla ametiga. -) Üleujutusperioodil kasutati talupoegi ehitustöödel. * Orjad kõige alamal, selles ühiskondlikus püramiidis, kuid nad ei olnud peamised töö tegijad peamised olid siiski hemosed. Egiptuse usk * Polüteism usk mitmesse jumalasse. Raske on välja tuua, et palju neid jumalaid seal Egiptuses oli. * Kohalikke jumalaid kujutati algselt loomade või loominimesena (zooantropomorfne) ja igal kohalikul piirkonnal oli oma jumal. * Memphis selle piirkonna tähtsaim jumal oli Ptah. * Teeba selle piirkonna tähtsaim jumal oli Amon.
seotud füüsilistele isikutele omaste nähtustega, nt õigus elule või piinamiskeeld. 18.4. Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõiguste adressaadid ehk põhiõiguse kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja. Seega on põhiõiguste adressaat riik ja kõik riigist alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Üldjuhul tuleb riigi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul eeldada põhiõigusvõime puudumist. Erand kahju hüvitamine (§ 25), omandi kaitse (§ 32). Ka kehtib protsessiõiguses (§ 24) ja võrdsusõigustes (toetused KOV-dele). 18.5. Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõiguse piiramisega on tegu siis, kui avalik võim mõjutab ebasoodsalt põhiõiguse kaitse alla kuuluvat tegevust või tegevusetust
pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud). Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. 4 TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad
pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud).Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks põhjuseid armukadeda mehe puhul näiteks kartus, et laps polegi temalt). Täitmatud rolliootused. Mees on naisest sotsiaalselt alamal positsioonil. Ta tunneb, et ei suuda täita dominantset rolli ja tunneb oma mehelikkust seetõttu ohustatuna. Alandus- ja saamatusetunnet üritab ta kompenseerida vägivallaga. Alkohol/narkootikumid. Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana. Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana,
vaenlaste vastu (contra quoslibet malefactores suos), sest et tema kaitseb kauge Eesti maakonnas Jumala ning püha Rooma riigi au paganate teotavate pealekippumiste vastu (contra insultus paganorum). Et ,,tema igasuguste" vaenlaste all tuleb esimesel joonel arvata vist oma maa ordut, siis on vahest ka paganate all siin omamaalased arvatud või vähemalt üheskoos võõraste maade paganatega mõeldud. Missugused need võõrad maad on, mis siin ülepea arvesse võivad tulla, näeme alamal. Kui paganate all võõra maa paganaid tuleb mõista, mida iseenesest sagedasti võib juhtuda ja ka juhtub, on need paganad oma rahvusnimega nimetatud või nad selguvad ometi kirjutuse koosseisust. Kus see nii ei ole ja võõra maa paganaid arvesse ei tule, on oma maa paganaid ehk paganausu poolehoidjaid mõeldud1). Nagu Gregorius IX oma kirjas 19. II. 1236 oma saadikule Willem'ile seletab, ei võivat lubada, et usklikke (Christi fideles) rõhuvad paganad, kes on alles paganuse eksituses kinni
toimib liiklusseaduse alusel) b. Seadusega tõmmatud piirid (nt maks, käibeaksumäär, tulumaksumäär). Kohustus tekib otse seaduse alusel. c. Põhiseaduses eneses sisalduvad vastassuunalised põhimõtted. Kui PS endas on piirid, siis see on vaieldav, kas need on piirid või lihtsalt PS süsteem. See on veidi ebaselge. Nt au ja hea nimi ning väljendusvabadus. Õigustatud saab olla midagi, mis on põhiseadsest alamal. PS ise pole piir, aga volitavad seda piiri tõmbama. 4. Piiriklauslite liigid Meil on neid piiriklausleid nii palju, et neid tuleks süstematiseerida. See on mahukas valdkond. Meil on kolme liiki piiriklausleid: a. Lihtsad piiriklauslid - §31 lause 2. Lihtne piiriklausel on selline klausel, kus on antud lihtsalt volitus või pädevus PÕ piiramiseks ja ei ole täpsustatud, mis tingimustel seda PÕ konkreetsel juhul piirata võib
Kvantitatiivses mõttes kindlasti mitte väga oluline, sest PS sisaldab vaid mõned üksikud normid tsiviilõiguse mõttes ( nt PS § 25, 32 tagavad tsiviilõiguste kaitse riigi ning teiste isikute suhtes). Tsiviilõiguste peamisteks allikateks on siiski muud seadused: 1) 5 osaseadust, mis koos kujutavad endast tsiviilseadustikku 2) Üksikute juriidiliste isikute liikide kohta käivad seadused, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus 3) Seadusest alamal seisvad aktid Vabariigi Valitsuse määrused, ministri määrused, KOV-i üldaktid. Tsiviilõiguse allikana võib seaduse kõrval olla ka tava väljakujunenud käitumisnormid, mis ei ole õigusnormid. Tavanormil on allika jõud siis, kui seaduses on sellele viidatud või kui lepingus on sellele viidatud. Nt VÕS § 25 tavad ja praktika. Tava võib olla tegevuspraktikas välja kujunenud või lepingus või kindlas tegevusvaldkondades välja kujunenud tava. Leping ja seadus
(liikluseeskiri), kord (tasulise parkimise kord Tln linnas). Tsiviilõiguse allikateks ei ole 8 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 üldjuhul seadusest alamalseisvad aktid. Eelkõige võidakse teatud tsiviilõiguse valdkondi reguleerida määrustega, mis on seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud seadusest alamal seisvad õigusaktid. Rahva osalus väheneb nende vastuvõtmisel. Madalamad seadusaktid peavad olema vastu võetud seaduse alusel ja seadusega täitmiseks. 4. TAVA/consuetudo - üldiselt tunnustatud käitumisviis, harjumus. Tavaõiguseks muutuvad pikemaajaliselt rakendatud sotsiaalsed käitumisnormid aga alles siis, kui käibes osalevad isikud hakkavad pidama neid norme ka õiguslikult siduvaks. Reguleerivad inimeste suhteid vabaduse põhimõttel. Tava on vajalik, et komplektiseerida
tunnustus, enda vajalikuks tundmine => tööga rahulolu osas on palk ja töötingimused ainult üks tegur - vrd. Abraham Maslow. vajaduste püramiidiga (sotsiaalpsühholoogias tuntud): eneseteostus TUNNUSTUS INTERAKTSIOON TURVALISUSETUNNE FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED - kui üks vajadus (n-ö. alamal tasandil asetsev) on rahuldatud, muutuvad indiviidi jaoks tähtsaks järgmise tasandi vajadused * tööl näiteks töökollektiiv; võim ja vastutus; kogemus oma tööpanuse väärtusest; töö nõutud professionaalsed oskused ja võimalused edasi areneda * samas NB: palk ja töötingimused peavad siiski piisavalt head olema - Tööorientatsioon: tööl on inimeste jaoks erinevad tähendused: töö eesmärgid on erinevad, inimeste arusaamad tööst on erinevad.
Üheks keskseks õiguses on see, et suverään võib kehtestada makse oma tahte järgi. Bodin pidas maksustamist eraomandi äravõtmiseks ja seda ei olnud võimalik teha inimeste nõusolekuta (keskaegse dualismi printsiip). Bodin arvas, et see viib mässu ja kodusõjani. · Kiriku allutamine riigile, ei ole mingeid poliitilisi õigusi, ei saa nõuda südametunnistuse järgimise ettekäändel riigi käskudele mitte allumist. Alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes. See ongi üks põhjus, miks läks monarhistidega vastuollu, sest nood olid kaksikvõimu pooldajad, kus kirik sanktsioneerib valitseja võimu ja kinnistab selle jumalikku päritolu. Hobbes pühkis ära kuningavõimu jumalikud alused ja ütles, et inimese kuulekus kuningale tekib ainult algsest lepingust, ta on selle ise ametisse seadnud ja lubanud kõigile
otstarbe ja eesmärgi ning selle väärtussüsteemi. 37 Õiguse süsteem. (Slaid 15) Õiguse moodustavad erinevad õigussugukonnad. Viimased ühendavad lähedasi õigusperekondi. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks ja need omakorda õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu võivad lülituda ka õiguse kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal astmel on õigusharud ja nende kodifitseerimine, olgu siis konkreetsete seaduste ja koodeksite või muude õigusnormide kujul. Õiguse taksonoomia: Õigus- Õigus- Õigus- Kodi`itsee- ÕIGUS sugukond perekond Õiguskord valdkond Õigusharu rimine Õigussugukonnad võib jagada ajalooliselt kujunenud ja õigusteadusliku
riigivõimu tegevust (rahva poolt valitud esindusorganid, mida käsitletakse riigiõiguses, õigusemõistmisealane tegevus, mida käsitletakse kriminaal- või tsiviilprotsessiõiguses, ja riigiaparaadi finantsalane tegevus, mida käsitletakse finantsõiguses) ning kohtukorraldust (kohtute organisatsioon; kohtuniku staatus), küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguse norm tühistab haldusõiguse normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguse norm on eelduseks haldusõiguse omale; haldusõiguse norm peab olema subsumeeritav riigiõiguse omale). Haldusõiguse normide hulk on eriti käesoleval sajandil väga jõudsalt kasvanud. Eelmisel sajandil, mil riigivõim majandus - ja kultuuriellu peaaegu ei sekkunud, tunti vaid politseiõigust ja sedagi ei tahetud algul lugeda iseseisvaks õigusharuks
Normi tuleb vaadata D järgi, st kui sama õigusakti sees D on viidatud (viidatud on sama õigusakti vastavatele sätetele), siis on tegemist viitava normiga. Kui D viitab antud õigusaktist välja, siis on tegemist ka viitava normiga, aga viite puhul on tegemist blanketse viitega. Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv, absoluutselt määratletud sanktsioonis on üksainus liik või määr. Sanktsioon koosneb reeglina sanktsiooni liigist ja määrast.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
Õigus õigussugukond õigusperekond õiguskord õigusvaldkond õigusharu õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks.
» «Teie seltsiline nõuab tingimata, et teie teiste jahiliste silmis häbisse ei jääks.» «Aga meil pole koeri.» «Sellest pole viga. Järele, järele!» Nende sõnadega . andis neiu oma hobusele hoobi, nii et see lendu läks. Silmapilk oli Kuuno 51 kui osav ratsutaja jälle tema kõrval. Hirve sale keha vilksatas puude vahel ja kadus. «Ta on ligidalolevasse jõkke hüpanud!» hüüdis Emiilia edasi kihutades seltsilise poole. «Siin kohas on jõgi sügav ja lai, aga ülemal ja alamal pääseme kergesti läbi. Minge teie pahemat, mina lähen paremat kätt, teisel pool jõge püüame ta kahelt poolt kinni.» Nende sõnadega tõmbas ta hobuse pea paremale poole. Rüütel Kuuno, kelles jahilust teise lustiga võitles, kihutas jahioda tõstes teisele poole. Mõni silmapilk hiljem läikis jõgi Emiilia ees. Vesi vulises siin üle madala, kivise põhja. See oli seesama vesi, mis vana eremiidi Prohveti-Pärdi koopa-esist kastis. Neiu peatas jõe kaldal hobuse
Tigapuuga: see on nende asi, kes ülikoolis või kes selle juba lõpetanud. Täiesti nende asi! Tema lohutas end ikka mõttega, et las läheb ülikooli, seal saab kõik selgeks, seal saab nii selgeks, et võib kas ise kuski seltsis teadusliku kõne pidada altruismist, optimismist või darvinismist. Aga nüüd seisab korraga tema ja teiste temasuguste ees keegi, kes temast paar- kolm aastat noorem ja õppimisega klass alamal, kes aga sellest hoolimata pulgestab neile saurusi, üliinimest ja darvinismi, nii et saada teine kas või praegu rahvale kõnelema. See tundus peaaegu ilmutusena. Vahet pidamata veeretas ta seda imeasja peas ja nägi sellest isegi unes ning nii imelikul kujul, et Indrekul oleks olnud nagu arusaadav üliinimene ja ka darvinism. Ta nägi ja tundis seda nii selgesti, et ta ütles iseendale teist külge pöörates: ,,Soo, nüüd on ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
