umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle'i [laro'sell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Rahva hulgas kadestati valdavalt kaubandusest ja käsitööst elatuvate hugenottide suuremat jõukust. Kuningas tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Nüüd keelati neil ka jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, neid vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti hugenottidelt sõdurite majutamist ja ülalpidamist.
pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu. 1.1 Sugulased Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 4000. Eestis elab neist 51 liiki.
Venemaa 1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vast...
olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad kandsid kullaga kaunistatud rüüd. Keisritega suhtlemiseks olid ette nähtud üksikasjalikud reeglid. Kõik pidi rõhutama, et valitseja seisab alamatest kõrgemal. (Rahvas < Patriah < Keiser < Jumal) (lk 48) 5. Bütsantsi suhted muu maailmaga Rahvastiku koosseisult oli Bütsants väga kirev riik. Lisaks põhirahvale, kreeklastele, elasid siin paljude teistegi rahvuste esindajad. Kõiki keisri alamaid, vaatamata nende rahuslikule päritolule, nimetati romealasteks. Bütsantsi kodanikele sisendati, et nad on jumala poolt valitud rahvas ja on seetõttu teistest üle. Seetõttu olid bütsantslased sageli kõrge enesehinnanguga ja naaberrahvaid nad koguni alavääristasid. Ajaloolased kinnitavad, et Bütsantslased olid teitest Euroopamaadest tunduvalt jõuakamad. Bütsantslastel oli koguni nii palju teravilja, et seda jätkus ka väljaveoks. Bütsants võttis üle ka teiste maade
aadliartikleid ega ka ametikohti. Colbert rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes seeläbi veelgi. Kirikupoliitika Henri IV poolt välja antud Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et osa tema alamaid olid temast erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Nõnda tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati, neid vallandati riigiametist, neile kehtestati kõrgemad maksud ja sõdurite majutamis- ja ülalpidamiskohustus. Osa hugenotte astuski katoliku usku, kuid üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale
kaebus ebaviisaka teeninduse pärast või kes teab mis asja pärast. Klient esitab oma kaebuse, kuid unustab ühe väikse pisiasja, et kõik need kõned salvestatakse ja lõpuks kontrollides asja, tuleb välja, et mingit sellist olukorda nagu klient kirjeldas pole kunagi olnud. Miks kliendid nii teevad, kas igavusest või õelusest? Kes seda täpselt teab, miks nad nii teevad, kuid ikkagi nad teevad nii. Nagu kliente on ka kuningaid mitmesuguseid. On kuningaid, kes teeks kõik, et oma alamaid alandada. On vulgaarseid kuningaid. On väärikaid kuningaid. See on olnud enne ja jääb ka tulevikus nii, et nii palju kui on inimesi on ka käitumisstiile ja olekuid. Iga inimene on omaette indiviid. Igale ettevõttele on tähtis, et tema asutuses töötaksid kõige paremad teenindajad. Head teenindajad toovad edu tervele firmale. Kui kliendid on rahul on ka ettevõte rahul. Tähtis on, et kliendil peab olema tagatud illusioon, et ta on kuningas. Tagamaks selle, et
tema esmased mured on need,mis puudutavad teda ennast. Inimsugu jaotub loomakarjadeks, kellest igaühel on oma juht, kes tema eest hoolitseb selleks, et teda nahka panna. Nagu karjane on loomult üle oma karjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid oma loomult kõrgemad kui nende rahvad. Inimene kes hakkab aga orjaks, ei anna, vaid müüb end – vähemalt oma ülalpidamise eest. Mille eest aga müüb end rahvas? Kuningas ju kaugeltki ei toida oma alamaid, vaid just nemad elatavad kuningat. Ning kuningas ei ela vähesest. Väide, et inimene annab end ära tasuta, on absurdne ning arusaamatu. Väita sama kogu rahva kohta tähendab eeldada hullumeelsetest koosnevat rahvast. Hullumeelsus aga ei loo õigust. Ühiskondlik leping kätkeb endas vaikivat kohustust, mis ainsana saab jõustada kõik teised kohustused: nimelt sunnib riik üldisele tahtele kuuletuma igaühe, kes iganes püüab sellest keelduda. Just isiklik vabadus
Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine................................
võrdsuse alusel..." - ,,Õilsa sünnipära hiilgus on ebatõeline ning selle eesõigused põhinevad tühjadel sõnadel." - ,,Ainuüksi nimi on häbiks orjale, kes võib olla igal viisil suurepärane ja täiesti võrdne vabana sündinud inimesega." - ,,Jumal on loonud kõik inimesed vabaks; ükski ei ole loomu poolest ori." - ,,Sünnipäralt õilsaid me austame ja jumaldame; kuid sünnipäralt alamaid mitte. Need on barbaarsed kombed. Sest mis puutub meie loomulikesse annetesse, lähtume kõik võrdsetelt alustelt kõigis asjus, oldu me siis juhtumisi kreeklased või barbarid... Me kõik hingame õhku suu ja sõõrmete kudu." - ,,Osa eksisteerib terviku nimel, kuid tervik ei eksisteeri osa nimel... Olete loodud terviku nimel ja mitte tervik teie nimel." - ,,Kui üldse kellegi, siis on linna valitsejate asi valetada, pettes nii linna vaenlasi kui ka
See kutsus esile nn bokserite ülestõusu(1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. 20. saj alguseks oli Venemaa teinud läbi suure majandusliku tõusu, kuid võrreldes teiste suurriikidega endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium. 1894. aastast alates oli Venemaa keisriks heatahtlik, kuid tahtejõuetu Nikolai II, kelle alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest enam häirima hakkas. Oma positsiooni säilitamiseks ja tugevdamiseks üritas Venemaa jätkata agresiivselt välispoliitikat. Kaug-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga. Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa. 6. Imperialistlikud vastuolud. Esimesed imperialistlikud sõjad.
· Puudub rahvusvaheline org, kus omavahelisi prob arutada · Rahvas ei ole ühtne · Riikide vahel puudub koostöö, võidurelvastumine · 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20. Sajandisse: · 20 saj alguseks on läbitud kiire maj areng, kuid jäädakse teistest suurriikidest endiselt maha · 1894 saab keisriks keskaegse isevalitsejavõimuga Nikolai II, kelle alamaid häirib dem vabaduste puudumine · Jätkatakse trad agresiivset välispol · Vene-jaapani sõda 1904-1905, vene saab raskelt lüüa · Kaotus soodustab 1905 rev puhkemist · 17. Okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse -Riigiduuma- valimisi. Algas erakondade moodustamine · Dets moskva ülestõus järgnesid vastuhakud sõjaväes
1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja, türgi sai lüüa ja kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli, Bulgaaria omandas nii suured alad, et järgmien aasta ründasid teda endised liitlased, võttes territooriumid ära. Venemaa 20 saj- oli läbi teinud kiire majandusliku arengu, teistega võrreldes endiselt mahajäänud, moodne epalinn Peterburg kus oli keskaegse isevalitsejaliku võimuga keiser. 1894 oli selleks tahtejõuetu Nikolai 2, kelel alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas, selle jaoks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat, Kagu-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga, Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, kaotus Jaapanile soodustas 1905.revolutsiooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse
Aja jooksul paavstide võim kasvas, nad hakkasid nõudma, et keisrid (st ilmalik võim) neile alluksid. Vastuolusid tekitas ka küsimus, kes määrab ametisse piiskopid (kõrgemad kirikutegelased). Keisrite ja paavstide vastuolude sisuks oligi ilmaliku ja vaimuliku võimu vastuolu (st kumb on kõrgem). Vastuolude tipuks oli 11. sajandil keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vastasseis. (Et vältida enda troonilt kukutamist, milleks paavst tema alamaid üles kutsus, otsustas Heinrich paavstiga ära leppida. Ta saabus paavsti Itaalias asuvasse Canossa mägilossi patukahetseja rüüs ja oli hästi alandlik. Paavst ei tahtnud talle andestada, lõpuks siiski tegi seda. Muuseas, hiljem nende vastuolud jätkusid, Heinrich kihutas Gregoriuse troonilt ja pani ametisse uue paavsti.) Tugevaim paavst keskajal oli 13. saj. algul valitsenud Innocentius III. Keskaja lõpu poole, kui
(funktsioonidest). Konstruktivism- uute vormide loomine ja ehitamine(Venemaa) Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.a. 21. Mis aastal toimus Pariisis suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus? Ja mida propageeris? 1925.a. Prantsuse kunstimaitse elujõudu ja rahvusvahelist tähtsust. Totalitaarsete riikide kunst. 22. Miks keelustati avangardistlik kunst Saksamaal ja nõukogude Liidus? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. 23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid? Paraadlikust ja massiivsust Eesti kunst 1918-1940.a. 24. Mis aastal avati Tartus kunstikool ,,Pallas" ja milline oli ,,Pallases" vaim? 1920a ja ,,Pallase" vaim oli vabameelne ja avangardilembeline. 25
mõnelegi Kontinentaalkongressist osavõtule vastumeelt. Britannia oli lootnud, et lõunapoolsed kolooniad jäävad lojaalseks, osalt nende sõltuvuse tõttu orjadest. Paljud Lõuna.kolooniate asukad pelgasid, et mäss emamaa vastu võiks vallandada ka orjade ülestõusu plataatorite vastu. Ja tõepoolest oli Virginia kuberner lord Dunmore 1775. aasta novembris lubanud vabadust igale orjale, kes brittide poolel sõdib. Põhja-Carolaina kuberner Josiah Martin õhutas ka oma alamaid kroonile truuks jääma. Ja kui 1500 meest Martini üleskutset kuulda võttis, löödi nad revolutsiooniväe poolt puruks, enne kui Britid sõdurid neile appi jõudsid ["Lühike Ameerika ajalugu" lk 71,72] -6- Iseseisvus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon, mis võeti vastu 4. juulil 1776. aasatal,
kasutuselt kaduma 13. sajandil. Neid hakkas asendama koge, millel olid kõrgemad küljekaared ja mis mahutas rohkem lasti. Ajapikku sai koge teki ja ahtritüüri varasema tüüraelu asemel.19 Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. 20 Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi. 21 18 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak: Tallinn 90-91 19 Millal kadus viikingite laev? (2012). Imeline Ajalugu. 3, 9
Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti Euroopa köögikunstki on tänu prantslastele täiustunud - leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Versailles' loss Suhted kiriku ja hugenottidega 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa hugenottide ning katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt. Nantes'i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud suleti või hävitati, nad vallandati
Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus) Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili) Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia
*4.Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärgiks on au ja kuulsus, seda saavutab ta aga vaid siis, kui säilitab ja kasvatab oma riiki. Kõik, mis seda eesmärki teenib ongi vooruslik, seega voorus on instrumentaalne, subjektiivne alus poliitilisele realismile. Kindlam on olla kardetud, kui armastatud ilmne vastuolule Erasmusega heldus,halastus 5.Erasmuse juhised valitsejale Valitsemine on võimalus teenida oma alamaid, mitte ainult õigus, vaid ka kohustus. Hea valitseja sekkub inimeste ellu võimalikult vähe ja ei tõsta makse vaid elab kokkuhoidlikult, sõda peab ainult äärmisel juhul, sest eesmärgiks on stabiilsus ja rahu. Tähtis on teha vahet sõpradel ja meelitajatel 6.,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. Halb riigi huvi Machiavelli eesmärk põhjendab abinõu, kasulikkus on absoluutne mõõt, mille ka hinnata riigi huvi. Hea riigihuvi
peab Machiavelli selle purustamist, või sinna elama asumist. Machiavelli arvates on kasulik võita nõrkade naabrite poolehoid ning neid tuleks kaitsta ja juhtida, et maale ei tungiks mõni teine võõramaalane. Samas ei tohi lasta naabril liiga tugevaks kasvada, sest see võib hiljem endale kätte maksta. Hea valitseja on see, kes ei pööra tähelepanu ainult mitte tänastele probleemidele vaid oskab ette näha ka tulevasi probleeme, samuti neid ennetada. Valitseja peab oma alamaid kohtlema nii, et ta ei peaks hea ega halva sündmuse puhul oma käitumist muutma, sest vaenulisel ajal hätta sattudes pole enam aega muutusteks ning sel hetkel tehtud muudatused on rahva jaoks sunnitud, millega ei tõuse mitte mingisugust tunnustust. Üheks tähtsaimaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada selline sõjavägi, mis suudab vastu astuda mis tahes ründajale; või peab ta alatasa
tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks. Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega
tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks. Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega
stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud.
Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised õigusaktid, mis ratifitseeritud Riigikogus (konventsioonid ja lepingud)EV kodanikudPõhiseadusEV RiigikoguSeadusedEV President EV valitsus Volikogu Linna/valla valitsusSeadlused, määrused, Korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid, eeskirjad Seadused peavad olema omavahel kooskõlas. Iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada, et see ei läheks vastuollu kõrgema õigusaktiga, eelkõige põhiseadusega. Vastuolu korral tuleb muuta alamaid õigusakte. Määrus ehk õigustloov akt ehk üldakt on õigusakt, mille annab välja valitsus või volikogu erinevate juhtude reguleerimiseks. Lisaks võivad volikogu ja valitsus vastu võtta üksikakte, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit. Volikogu poolt vastu võetud üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. 2.5. Valimised: valimissüsteemid, demokraatlikud valimised EV põhiseadus hääleõigusest. Paragrahv 56
orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga
Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud.
Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi
kom.liikumised või liidrid eesotsas Staliniga võitjate hulka. Berliini blokeerimine 1948, Ungari ülestõusu julm mahasurumine NSVLi poolt andsid tõsise hoobi, kuid madalseis ei kestnud kaua. Poolehoidu võitsid 1957.a kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 ja Juri Gagarini kosmoselennuga 1961.a. 1961.a lasi Nikita Hrustsov püstitada häbiväärse Berliini müüri tõend, et kom.reziim peab alamaid vägisi kinni hoidma. Muud liikumised 1960.a mustanahaliste liikumine nõudsid kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Liikumist juhtis M. Luther King, kelle rassistid 1968.a mõrvasid. Võrdsust nõudsid ka naised, keda saatis märkimisväärne edu. 1960.a murti Läänes stereotüüp, et naise koht on kodus,ja matkimist väärivaks kuj edukas, ennast teostav naine. Algas iibe järjekindel langus, seoses väärtushinnangute süsteemi teisenemisega. 1960
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli üle...
TASANDIL 2.1. Liberaalne demokraatia „Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele.“ (Demokraatia liigid, 2004) Liberaalne demokraatiamudel kujunes paralleelselt liberalismi levikuga (Toots, 2005). Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. Seadusega tunnistati seadusevastaseks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja parlamendiliikmetele sõnavabaduse nende töös. (Raudla, 2002, lk 60) „Liberaalsele demokraatiale vastav kodanikuideaal on vaba ja ratsionaalselt tegutsev indiviid, kes lähtub eeskätt isiklikest huvidest.“ (Toots, 2005) Liberaalid rõhutavad, et reeglite ning
mõtteid. Katariina lemmikmõte oli, et: "Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjuseta." Suurima rikkuse andiski keisrinna Katariina venelastele hariduse näol, lastes teha palju koole ja õppeasutusi. Samuti koostas ta ise Venemaa uue valitseja seadustekogu projekti. Katariina II kutsus Moskvasse riigi erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama. Kuid peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid 7 http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm 8 ,,Venemaa tsaarinnad" Detlef Jena lk 220 6 ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teostamatuks. Keisrinna üheks sooviks oli ka pärisorjuse kaotamine, mis jäi paraku katastroofi kartuses vaid paberile. Katariinat tõukasid tagant veel ka Prantsuse valgustajate suured ootused ja vaimustus, olgu veel
See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi. BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20.sajandisse 20.saj alguseks oli Venemaa teinud läbi suure majandusliku tõusu, kuid võrreldes teiste suurriikidega endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium. 1894. aastast alates oli Venemaa keisriks heatahtlik, kuid tahtejõuetu Nikolai II, kelle alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest enam häirima hakkas. Oma positsiooni säilitamiseks ja tugevdamiseks üritas Venemaa jätkata agresiivselt välispoliitikat. Kaug-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga. Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa. See soodustas 1905.aasta revolutsiooni teket, mis algas 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada. Järgnesid rahutused
Hiljem kasutatakse nimetust saunik või pops. Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu
sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama. Suured riigijuhid märkasid filmikunsti tulekuga seda, et filmiga on väga kerge mõjutada suuri inimhulkasid, sest film levib väga kiiresti ka riigi kõige kaugematele aladele. Sellepärast pöörasid ka hirmuvalitsejast riigijuhid filmikunstile suurt tähelepanu. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et neil on just kõige parem riik ka kõige suurepärasem valitseja. 6 Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel mõjutasid kunstnike ja kirjanike loomingut kõige enam möödunud sündmused, ehk siis Esimese maailmasõja sündmused ja ka selle tagajärjed. Kunstnike ja kirjanike seas muutus väga populaarseks sürrealism, mis pidas loomingu lähtealuseks
Machiavelli arvates on hea valitseja see, kes ei pööra tähelepanu ainult mitte tänastele probleemidele vaid oskab ette näha ka tulevasi probleeme ja neid ennetada ja ta leiab, et ka lihtsurelikul on olemas reaalne võimalus saada valitsejaks ja seda kahel viisil. Esimene on valitsejaametini jõudmine kuritegelikku teed pidi ja teine kaaslinnlaste toetusel ja heakskiidul. Machiavelli peab oluliseks, et valitseja kohtleks oma alamaid nii, et ta ei peaks hea ega halva sündmuse puhul oma käitumist muutma, sest vaenulisel ajal hätta sattudes pole sul enam aega halvaks, ja ka heategudest, mis sa teed, pole kasu, sest neid peetakse sunnituks ega tõuse sulle neist mingit tunnustust. Üheks tähtsaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada sellise sõjaväe, mis võib vastu astuda mis tahes
Assüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt: Sargon II Horsabadis lossis oli 210 eri suurusega ruumi ja 30 siseõu, mis asetsesid 14m kõrgusel platvormil. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad habemiku mehe peaga. Seintel leidus madalreljeef kotkapäiste ja tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad sõjakatest stseenidest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. Nad on täise vormiga ning kindlalt kivisse raiutud. Eriti meisterlikud ja ilmekad on valitsejate jahistseenid (lõvid). Näidati lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust. Veenev on võitluse ägedus ja lõvide surmaheitlus. 612. eKr taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas Ninive ja hävitas Assüüria
ii. Niineossa harvem 1. Punane luuüdi rakud jagunevad 2. Tüvirakk või vererakk 3. Vererakku analüüsitakse verevähi kahtlusega Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Hulkraksest esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a
saavutamiseks ära helde inimese kuulsust, ent ei mõelnud hiljem hoopiski seda säilitada -, et oleks võimalik tegelda sõdimisega; praegune Prantsuse kuningas on alamaid erakorraliselt maksustamata võtnud ette nii palju sõjakäike ainult tänu sellele, et ülemäärasteks kulutusteks tarviliku on ta muretsenud pideva kokkuhoidlikkusega; ja ega oleks ka praegune Hispaania kuningas 13, kui teda oleks peetud heldeks, korraldanud ega viinud läbi sellisel hulgal julgeid ettevõtmisi. 4. Et alamaid mitte paljaks riisuda, et ise enda kaitsmisega toime tulla, et mitte muutuda vaeseks ja põlatuks, et mitte olla sunnitud muutuma aplaks ja röövellikuks - kõige selle nimel ei tarvitse valitseja niisiis kitsi inimese kuulsusesse langemisest suuremat hoolida, sest eks ole see ju üks neist pahedest, mis paneb ta valitsema. 5. Ja kui mõni väidaks, et Caesar sai helduse abil keisriks ja et paljud teised on
kellele ta ei anna midagi juurde - neid on vaid mõni üksik. 3. Meie päevil oleme näinud suuri tegusid korda saatmas vaid neid, keda on peetud kitsiks; teistest on mälestuski kustunud. Näiteks paavst Julius II kasutas paavstivõimu saavutamiseks ära helde inimese kuulsust, ent ei mõelnud hiljem hoopiski seda säilitada -, et oleks võimalik tegelda sõdimisega; praegune Prantsuse kuningas on alamaid erakorraliselt maksustamata võtnud ette nii palju sõjakäike ainult tänu sellele, et ülemäärasteks kulutusteks tarviliku on ta muretsenud pideva kokkuhoidlikkusega; ja ega oleks ka praegune Hispaania kuningas, kui teda oleks peetud heldeks, korraldanud ega viinud läbi sellisel hulgal julgeid ettevõtmisi. 4. Et alamaid mitte paljaks riisuda, et ise enda kaitsmisega toime tulla, et mitte muutuda vaeseks ja
KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT JA PAUL BROCA AJAL Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Lühiülevaade raamatust .............................................................................................................. 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit .............................................................. 5 Monogenism ja polügenism ................................................................................................... 6 Louis Agassiz (1807-1873) .................................................................................................... 6 Samuel George Morton (1799-1851) ..................................................................................... 8 Kranioloogia õitseaeg .....................
saavutamiseks ära helde inimese kuulsust, ent ei mõelnud hiljem hoopiski seda säilitada -, et oleks võimalik tegelda sõdimisega; praegune Prantsuse kuningas on alamaid erakorraliselt maksustamata võtnud ette nii palju sõjakäike ainult tänu sellele, et ülemäärasteks kulutusteks tarviliku on ta muretsenud pideva kokkuhoidlikkusega; ja ega oleks ka praegune Hispaania kuningas 13, kui teda oleks peetud heldeks, korraldanud ega viinud läbi sellisel hulgal julgeid ettevõtmisi. 4. Et alamaid mitte paljaks riisuda, et ise enda kaitsmisega toime tulla, et mitte muutuda vaeseks ja põlatuks, et mitte olla sunnitud muutuma aplaks ja röövellikuks - kõige selle nimel ei tarvitse valitseja niisiis kitsi inimese kuulsusesse langemisest suuremat hoolida, sest eks ole see ju üks neist pahedest, mis paneb ta valitsema. 5. Ja kui mõni väidaks, et Caesar sai helduse abil keisriks ja et paljud teised on
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena...
Smith (majandus areneb kõige kiiremini konkurentsi tingimustes ja riigivõim ei tohi sellesse sekkuda) ning Benjamin Constant (valitsus peab vastutama parlamendi enamuse ees, kuningas olgu päevapoliitikasse mittesekkuv erapooletu riigipea). Liberalismi ideed leidsid esimest korda seadusandlikku rakendust Inglismaal 1688, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse (The Bill of Rights). Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid
Nälg kestis kuskil 2-3 aastat. Tuli jälle külm talv, kus nõrgaks jäänud inimesed surid, üritati süüa korjuseid, õlgi, kuid sellest ei piisanud. Nälga suri umbes 70000 inimest. Rootsi aja kultuur: Kindlustus lõplikult pärisorjus. Rahvuse mõiste asju ei aetud enam ladina keeles vaid riigikeeles. Rootsi oli luterlik protestantlik riik. Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka
kaebustega. Need punktid kehtisid ainult redutseeritud maadel elavate talupoegade kohta. Linnad, käsitöö ja kaubandus Oli 10 linna Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Rakvere, Narva, Viljandi, Kuressaare, Valga, Tartu, Paide. Võrreldes keskajaga oli väga paljusid linnasid tabanud allakäik, nt Viljandi, Paide, Rakvere, Haapsalu olid lausa sattunud ühe või teise aadliperekonna omandusse, mis käsitlesid linnaelanikke kui oma alamaid. Tartu, mis oli keskajal olnud oluline kaubalinn, sest veeteed ei saanud enam kasutada. Areng toimus Tallinnas ja Narvas. Narva kaudu toimus kaubandus Venemaaga, RA-l toimus narva välja ehitamine, terve rida barokseid hooneid, praeguseks nendest säilinud ainult Narva raekoda. 17.saj lõpus oli isegi arutluse all, et Narvast saaks Rootsi teine pealinn, kus kuningas resideeruks igal neljandal aastal, reaalselt seda ei saavutatud, sest enne tuli peale Põhjasõda ja Eesti alad vahetasid omanikku
täiskasvanute omavahelist juttu või juuresviibinuile jagatavaid selgitusi. Meeste ja naiste elu kulges osaliselt lahutatult: paljudes maades olid rikkamates peredes naiste- ja meestetoad, kus tehti vastavalt meeste ja naiste tööd ning räägiti meeste- ja naistejuttu. Omaette magamistuba polnud enamasti ka ülikuil, suures abieluvoodis võis pere isand magada oma naisega, aga võtta voodisse ka lapsi, haigeid jt. Samas toas magas talvel tavaliselt veel hulgaliselt alamaid kodakondseid, kes seinaäärsel pingil, kes lausa põrandal. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatusele ja et mees peab seetõttu naist hoolega valvama. Mehe seksuaalsust ei eitatud, aga seda ei pandud pahaks, see arvati kuuluvat mehe kui võitleja ja kaitsja loomusesse. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve ning soove valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda
kasutasid kanoonilist õigust ja kuulusid kirikliku kohtuvõimu alla ja eri seisustel olid omad kohtud. Lähtuti pigem üksikseaduste vanale vormile. Ühtsem riigisisene seadusandlus hakkas tekkima kõrgkeskajal, kui hakati koostama seadusraamatuid ning kodifitseerima seadusi. Selle eestvedajateks olid valitsejad, kes tahtsid end näidata ka riigi seadusekandjatena ning seetõttu kindlustada oma võimu. Kiirendati ja reguleeriti kohtupidamisi, üha enam asuti kaitsma alamaid ametnike kuritarvituste eest. ,,Vana hea õigus": Arhailist õigust ei huvitanud tegija, ettevaatamatus ja tahtlus. Kahju tuli hüvitada--taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine). Lisaks usuti, et õigus on alati olemas olnud, seda ei saa parandada, ainult rikkuda. Mida vanemad seadused, seda paremad ja õiglasemad ning uusi seadusi esitleti vanadena, mis lihtsalt vahepeal unustusse vajunud.
3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne - Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
