Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda. Kuna Kriemhild ei tahtnud enam lossis elada, ehitati talle toomkiriku juurde maja. Vendade palvel lasi ta niebelungide aarde sinna tuua. Hagen varastas talt aarde ja uputas Reini jõkke, vandudes, et ei avalda selle asukohta enne, kui kõik tema käskijad on surnud. Samal ajal suri hunnide kuninganna ja kuningas Etzel tahtis omale uut naist. Tema alamad soovitasid talle Kriemhildi, kuna see oli kõige õilsam kuninganna, keda eales nähtud. Etzel saatis Rüdegeri naisele järgi. Kriemhild oligi nõus ja nad sõitsid koos hunnide juurde. Neil oli suured pulmad ja nad elasid koos väga õnnelikult. Kriemhild sünnitas Etzelile poja. Kättemaks oma vendadele ei läinud tal kunagi meelest. Ta lasi nad kõik Wormsist endale külla kutsuda. Vennad olid rõõmsad, ega aimanud halba. Kohale jõudes korraldati neile suur pidu, mis lõppes halvasti
..), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele: · Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi
Nälg kestis kuskil 2-3 aastat. Tuli jälle külm talv, kus nõrgaks jäänud inimesed surid, üritati süüa korjuseid, õlgi, kuid sellest ei piisanud. Nälga suri umbes 70000 inimest. Rootsi aja kultuur: Kindlustus lõplikult pärisorjus. Rahvuse mõiste asju ei aetud enam ladina keeles vaid riigikeeles. Rootsi oli luterlik protestantlik riik. Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa.
kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt.luua seadusi.*Konföderatsioon- riikide liit,mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks,ei ole ühist riigipead,riigi osad
ametiatribuutidega niisugusena, nagu ta oli audientsi ajal. Sama aasta sulejoonistus "Imperaatori saabumine raekotta" on servast servani juubeldavat rahvahulka täis joonistatud. Teine Napoleoni suurpäeva kujutav maal "Kotkaste väljajagamine", mis kujutab keisrilippude väljajagamise tseremooniat 5. detsembril 1804. aastal, kui vastkroonitud keiser kohtus esimest korda oma vägedega pidulikult kujundatud Sõjakooli ees. Maalil jooksevad alamad keisrile au avaldamiseks tribüünide ja loozide poole.8 8 ,,50 Klassikut. Maalid" lk 158 16 PORTREED Portreed on Davidi loomingu tippsaavutused. Vormikäsitluselt kindlad ja selged, võlivad nad oma maalilise ilu ning värskusega, naiive ning vahetu loomulikkuse ja suurejoonelise lihtsusega; ülimalt kaasakiskuv on neis meistri karakteriseerimisjõud
[size=large][b]Captain[/b][/size] Thtis isik maffia juhtkonnas. Tema vtab koos Underbossi ja Donniga raskeid otsuseid vastu. Teda tuleb kaitsta ja ka tema kaitseb Don'i ja Underbossi. Aitab rajada uusi risi ja neid psti panna. Teda usaldatakse ja tema ktte vib usaldada maffia rahasi ja muud vrtusliku. Teeb plaane ja edastab need Donnile ja Underbossile. Omab tutvusi ja annab kske kige madalamale astmele. On maffia suur rahastaja. Temast alamad peavad teda kuulama ja tema kske titma. [size=large][b]Lieutenant(s)[/b][/size] Ei ole enam niithtis isik, kuid ta omab pris palju hid tutvusi. Teeb plaane ja viib neid tide. Tegeleb organiseeritud kuridegude elluviimise ja varustuse sebimisega. Teenimas alles oma usaldust ja vib kuulda koosolekuid. Tegeleb salamafioosode asjaga. Mrab mafioososi kaitsepolitseisse, politseisse jne. [size=large][b]Soldier(s)[/b][/size] Teda ei usaldata, kui teda ka ei plata
Päike laskub talvisel pööripäeval Newgrange´is kalmukünka sügavusse. 2.2 Druiidid Keldi ühiskonnas on teateid neljast põhiklassist: aristokraadid, kelle hulgast tulid pealikud ja sõjamehed; haritlaskond, kes koosnes druiididest, bardidest, ennustajatest, seadusetundjatest, arstidest, kunstnikest ja oskustöölistest; alamklass, kes koosnes väiketalunikest, vähem osavatest käsitöölistest ja teenijatest; ning orjad, kes olid kõigist kõige alamad. Druiidid olid keldi preestrid, kes hoidsid maagia ja tervendamise saladusi. Druiididest on ajaloolisi tunnusmärke Iirimaal, Inglismaal, Walesis ja Gallias. Kuigi on vähe dokumenteeritud tõendeid druiididest keldi asundustest Hispaanias, Itaalias, Galaatias ja Doonau orus, näib olevat võimalik, et nad olid ka seal olemas. Druiidid rändasid teiste suguharude juurde ja korraldasid koosolekuid, milles erinevad rahvused vennastusid. Mõned asjatundjad usuvad, et druidism pärineb keldi
Rootsiaegsed linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad Rootsi ajal *Rootsi ajal oli 10 linna -Sama nagu kolmekuningaajal *Linnad -Tallinn -Haapsalu -Rakvere -Kuressaare -Pärnu -Viljandi -Tartu -Paide -Narva -Valga *Võrreldes keskajaga oli paljusid linnasid tabanud allakäik -Paide, Viljandi, Rakvere, Haapsalu -Olid sattunud aadlipere omandusse -Linnaelanikud olid kui alamad, ei soovinud linnakodanike privileegide kohta midagi teada *Tartu oli kaskajal oluline kaubalinn -Veetee Tartu-Viljandi-Pärnu -Rootsi ajal veeteed ei olnud Kaubandus *Arenesid vaid Tallinn ja Narva -Narva oli keskajal hansaliidust väljas -Rootsi ajal sai Narvast peamine kaubalinn Venemaaga -Venemaale kõige lähem linn -Kodanikud Narvas rikastusid, Rootsi ajal toimus Narva väljaehitamine -Ehitati barokkstiilis hooneid
02.12.2015 Rühmatöö Tunni alguses jagati meid rühmadesse. Mina olin grupis number 3. Me pidime kirjutama Mis on käsk? Milline rivivorm on kolonn? Milliseid püstolkuulipildujaid kasutab Eesti Kaitsevägi? Millised on massihävitusrelvad? Mida saab teha kompassiga? Meie grupp uuris välja, et käsk on suuline või kirjalik korraldus, mis tuleb koheselt täita. Kolonn aga on riviseisang, kus ülem on ees ja alamad seisavad seljataga kolmes reas ja näoga ülema poole. Püstolkuulipildujad on HK MP-5a7, m/45B, Mini UZI. Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, bioloogilised relvad, tuumarelvad ja tööstuskemikaalid. Kompassiga saab orienteeruda ning sellega saab luubi abil tuld tekitada. 21.11.2015 Topograafia- harjutused kaardi ja kompassiga metsas Laupäeva hommikul, 21. Novembril käisime klassiga metsas orienteerumas kaarti ja kompassiga
mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“ Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega. Heidegger – tahe olla midagi enamat. Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele). Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud. Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet: kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu rohkem, kellel vähem, kes on alamad. ... Hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole piisavalt tugev. Meie suutmatus tugevale jõule vastu seista – suutmatuse headus. Jõuetus ja võimetus ... Nii kujunevad moraalinormid ja nende aluseks on reaktiivsus. Me pöördume pidevalt kellegi poole selgitamaks, et kes me oleme. genealoogia – uurib, kuidas moraal välja kujuneb Antiikmaaiilmas, mis oli kangelasi väärtustav kultuur – kangelaste ja jõu väärtuseks oli au ja häbi tunne.
kokku tema sisemise eetikaga.? o Iga ametikohaga käib kaasas ametikoha positsiooni eetika, millest tuleb lähtuda. · Kaasaaegse At tekke juures professiooni eetikal suur roll (TRL oeng:) VT SLAIDILT HALDUSE KURJUS: · Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all? o Näited: Holokaust, Otsuse teeb juhtivametnik, aga täide viivad selle alamad ametnikud,. o Moraali küsimus võib tulla seaduste puhul esile. Näiteks ka samasooliste abielud. Eetilised tõekspidamised sõltuvad ka sellest, mida ühiskond õigeks peab. Seaduste eetilisus: kust läheb piir, näiteks piinamisega? Usa määratles piinamise sellisena: kui ei jää füüsilisi märke piinamisest, siis on tegu ebamugavustundega...ntks Waterboarding. · Millised bürokraatia tunnused aitavad sellele kaasa?
20 Mänd, 2004, lk. 241 Mitte ainult laudlinad, käterätikud, mööblikatted, padjad ja kallid nõud ei rõhutanud toimuva pidulikust ja suurejoonelisust, ka peoruum oli ise oli eriliselt kaunistatud, näiteks põrand võis olla kaetud värske muruga. Kõige olulisem oli valgus ruum pidi olema eredalt valgustatud. Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud olema kindlalt kaetud laudlinaga. Söömaaeg algas traditsiooniliselt käte pesemisega. Seejärel loeti väike palve ,,Benedicite", toiduvõtmine lõppes tänupalvega. Luksus, sh pidusöömingute suurejoonelisus on suhteline. Liivimaa luksuslikke pidusöömingud kahvatuvad muu Euroopa luksuslikuga tublisti.21 5. ARGIPÄEVA TOIT Keskajal hinnati head toitu niihästi vürstlikes õukondades kui lihtrahva hulgas. Ka
autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei
võimule. Platon kasutab seda sõna enda poolt defineeritud tähenduses, pidades silmas sellist tüüpi inimesi, keda iseloomustab loomupärane püüdlus tarkuse poole. Niisuguse püüdluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigivõimu poolt jagada, vaid pigem kaasasündinud. Tarkus tähendab Platoni eetika kohaselt aga voorust, mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Sellisest valitsemisfunktsioonide jaotusest peaksid tema hinnangul olema eelkõige huvitatud alamad seisused, sest vaid intellektuaalne eliit saab suuremale osale ühiskonnast osutada, mis on neile õnnelikkuse saavutamiseks vajalik. Järelikult peaksid alamad seisused olema huvitatud võimu monopoliseerimisest intellektuaalse eliidi kätte. Nagu sellestki, et oleks välistatud nende endi sekkumine poliitilise võimu teostamisse, sest see saaks vastavate intellektuaalsete eelduste puudumise tõttu olla üksnes ebakompetentne ning seega tuua nende õnnelikkuse-
B. 2745). Piiskoppidele, kellele pidi ordu Liivimaal seaduse järele alluma, allusid pärismaalased- vastristitud, olles nendes kiriklikes ja politilistes raamides täisõiguslised kiriku liikmed ning alamad. Piiskoppidel oli Liivimaal ka ilmlik võim, mispärast juba piiskopp Albert ja siis ka mõned teised ennast keisrilt kinnitada lasksid püha Rooma riigi vürstideks. Paavstide ja ka mõne keisri esialgne ideaal oli: piiskopid ja vastristitud kuuluvad ühte kui ülemad ja vabad alamad, moodustades nii mõõduandva üksuse. Piiskopp ühes vaimulikkudega ja rahvas (episcopus, capitulum resp. clerus et populus, näit. Osiliensis ete.) olid veel kaua paavstide silmis ning seepärast ka kirjades paavstidele, mis neilt abi otsisid, kaks mõõduandvat peategurit (v. näit. U B 578, 584, 586 j. t.), Paavstid olid nimelt veendunud, et seesuguse korra maksvusel saab ristiusk kõige paremini sel maal levida ja siis ka püsima jääda. See oli paavstidele aga peaasjaks.
Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikult usuvabadust. Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Paljudele valgustusaja küsimustele ei ole vastust leidud, omakorda on arenenud need nüüdisajaprobleemideks, näiteks milline on tegelikult universum ning kuidas ei ole kujunenud välja ideaalset riigikorraldust, kus kõik pooled oleksid eluga rahul. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idama...
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi..................................................................................
Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi 10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse
kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi, (nt.luua seadusi. Konföderatsioon - riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud
Samuti olid nad omaks võtnud paljud inimeste kombed. Ühel õhtul tulid inimestest külalised ja elumajast kostus naeru ja laulu. Loomi haaras uudishimu ja Ristiku juhtimisel lähenesid nad majale. Seal nägid nad laua ümber inimesi ja sigu koos. Nad mängisid kaarte ja jõid. Rebasemetsa Pilkington pidas kõnet ja ütles, et nad olid sõpradega külastanud Loomade farmi ning leidnud eest säärase distsipliini ja korra, mis peab eeskujuks teistelegi olema. "Loomade farmi alamad loomad teevad rohkem tööd ja saavad vähem süüa kui ükskõik milline loom kogu maakonnas (lk 94)." Lõpuks teatas Napoleon, et Loomade farm muudetakse tagasi Karjafarmiks. Majas tekkis kaklus ja ei olnud enam aru saada, kes on kes. "Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes (lk 96)." 4. Millist ühiskonnakorraldust farm sümboliseerib? Loo paralleelid tegelikkusega (tänapäev, lähiminevik).
Organismide täiustamine ei vaja mingit sisemist tendetsi, on ka suguline valik. Liigiteke on pikaajaline, teisendist saab liik. Vahepealsed vormid surevad välja. Võimalikud on ka konvergents ja taandareng.Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt elutingimustes. Lamarkism Jumal oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud, mitte tõusurida. Täiustamist põhjustab olendite sisemine tendents, muutlikkust keskkond.Taimed ja alamad loomad muutuvad keskkonna otsesel toimel, kõrgemad loomad kaudsel toimel (tahtlikult harjutades). Elu jooksul kujunenud muutused päranduvad järglastele, kui nad on omased mõlemale vanemale. 28. Darvinistliku olelusvõitluse põhiprintsiip: kas ellujäämine või paljunemine ? Organismide liigid on tekkinud loodusliku valiku tulemusel. Loodusliku valiku tingib järglaste suur hulk ja muutlikkus, mistõttu vähem kohastunud hukkuvad, nii et üleasustust ei teki
Sisukord: Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 · Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · ...
küsimuste esitaja eksiteele (eriti tihti eraelu või intiimelu puudutavates küsimustes) 4)teadlik valetamine, eesmärgiga varjata näiteks ettevõttes või organisatsioonis toimuvat 3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid (11, 13). Struktuur-funktsionalistliku teooria põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Ühiskond kui tervik ja tema alamad jaotused on institutsioonilised sfäärid (majandus, poliitiline süsteem). Iga ühiskondliku sfääri põhiülesanne iga funktsioon tuleb täita, kui kogu grupp tahab säilida ühest generatsioonis teise. Avalik funktsioon- viitab ,,avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele". Varjatud funktsioon- ,,ootamatud ja ettekavatsemata tagajärjed". Disfunktsionaalne käitumine- mõned käitumismustrid, mis võivad
kukeharjal ja aaloel lehtedes, rohtliilial ja asparaagusel juurtes. E. Erituskoed a. kaitseainete tootmine näärme- ja kõrvekarvad, näärmerakkude kogumid (nt. tsitruste koores) b. meelitusainete tootmine nektaariumid õites. F. Imikoed juurte tippudes juurekarvad vee omastamiseks 4. Taime osad. (Õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid. Kudedest moodustuvad organid. Need jaotuvad kasvu- ehk VEGETATIIVSETEKS ja paljunemis- ehk GENERATIIVSETEKS organiteks. KASVUORGANID on juur, vars ja leht, mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis, millest areneb vili, käbi või eosla ja gametangiumid ehk sugurakkude tekke kohad. Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega.
(+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh
Mõnel liigil võivad areneda kuni 2–3 mm krohmeoste kogumid, mida seovad hüüfid ja millel võib kujuneda väliskiht (periidium). Kõik ca 200 kirjeldatud liiki on obligaatsed arbuskulaarse mükoriisa moodustajad, enamasti pole peremeesspetsiifilised moodustavad arbuskuleid taime juurerakkudes ja vesiikuleid rakkudes või nende vahel. Chytridiomycota viburseened (Chytridium, vees), - jagatud neljaks: arengusuund -kohastumine eluks maismaal alamad grupid on siiani kohastunud eluks veekeskkonnas Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega
Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuninga enda määratud kindralkuberner. Nendega kõrvuti oli võimu ka rüütelkondadel ja linnavalitsustel. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel. Seati sisse eraldi kohtunikud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Raskemad asjad lahendadi Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. Talurahva olukord Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda ja nõrgestas aadlit. Nüüdsest olid talupojad vaid kuninga alamad. Mõisates viidi sisse vakuraamatud, mis fikseerisid iga talupoja kohustused mõisas. Talupojad said õiguse mõisniku peale kaevata kasvõi kuningale endale, kui seda lepet rikuti. Hariduselu Esialgu pandi lootusi maalaste lugemaõpetamisel köstritele. Neid aga oli vähe ja nende haridus puudulik. Bengt Gottfried Forselius asutas 1684a seminari koolmeistrite ettevalmistamiseks. Õpetajaks oligi tema ise. Õpiaeg kestis 2 aastat, põhirõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel, ent
Ja temasse on koondunud riigi olemus, mis seisneb (kui seda defineerida) ühes isikus, kelle tegude autoriks on teinud suur rahvahulk vastastikuste lepingute alusel enda hulgast igaühe, eemärgil, et ta võiks kasutada nende kõigi tugevust ja vahendeid nii, nagu ta peab otstarbekaks nende rahu ja ühise kaitse tagamiseks. Kes on suverään, kes alam. Ja seda, kes seda isikut kannab, nimetatakse SUVERÄÄNIKS, ja öeldakse, et tal on suveräänne võim, ja kõik ülejäänud on tema ALAMAD. Sellise suveräänse võimuni võib jõuda kahel moel. Üks on loomuliku jõu abil, nagu siis, kui mees sunnib oma valitsemisele alluma oma lapsed ja veel nende lapsed, olles suuteline neid keeldumise puhul hävitama, või siis, kui ta sõjaga alistab vaenlased oma tahtele ja jätab nad ellu vaid allumise tingimusel. Teine viis on, kui inimesed lepivad omavahel kokku, et nad alluvad vabatahtlikult mõnele inimesele või inimeste kogule, usaldades, et ta kaitseb neid kõigi teiste eest
kaasaläinuid ka protsestantideks. Hiljem asus Karl V väevõimiga usuühtsust taastama. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid ka katoliiklikud vürstid, kes kartsid keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada. 1555. aastal oli keisest sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigiregiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kellele valitsus, sellele usk" seetähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad usuvabaduse vürstkondades säilitasid aadel ja linnad usuvabaduse, õiguse jääda luteri usu juurde. Reformatsioon võitis Saksamaal põhja-ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini ühendada lõppesid nurjumisega. Pärast usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Kalvinismi kujunemine Sveitsis
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
meestest haigestus skorbuuti. 6. märtsil 1521 jõudis ta kolme laevaga Mariaani saarteni. Pärast varude täiendamist ja konflikti kohalikega seilas ta edasi ning jõudis 16. märtsil Filipiinide Homonhoni saareni. Selleks ajaks oli laevade meeskondadest veel 150 meest elus. Kohalike keelt mõistis ori ja tõlk Enrique Melaka, kellest sai esimene inimene, kes pärast reisi ümber maailma oma kodukanti tagasi jõudis. Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Kokkuvõte: Maadeavastused laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti
Selliste lauakaunistuste tegemiseks jagati õpetusi kokaraamatutes. Kõigepealt tuli luigelt eemaldada nahk koos sulgedega ja kaelaga; liha praeti vardas ning pandi seejärel tagasi ,,sulerüüsse". Luike serveeriti kollases piprakastmega. (1) 14 4.2 Kaetud laud ja lauakombed Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid keskajal ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud olema kindlasti kaetud linaga. (1) Toidunõusid oli laual vähe: vasakul leib ning paremal peeker ja nuga. Veel pandi lauale toosid soola, sinepi, õli jms jaoks. Kahvel oli keskajal kaheharuline ja seda tarvitati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja ühtlasi tähtsaim söögiriist oli nuga. Enamasti oli igal sööjal oma nuga, mis oli ka riietuse üks osa. Söögilauas oli nuga asendamatu, peened
seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. Seisuste süsteem kinnistus seisuste esinduskogudega veelgi (Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament). Seisuste siseselt oli veel omakorda hierarhiline süsteem. Olid ülemad ja alamad vaimulikud, kõrgemad ja alamad aadlikud. Kolmandal seisusel polnud hierarhiat seisuse sees. 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid (lääne)eurooplased tagasi tõrjunud väljastpoolt tulevaid rünnakuid, aga siis asub Euroopa ise pealetungile. Lääne-Euroopalik feodaaltsivilisatsioon asub laienema. Võib välja tuua kolm suunda: · EDELA SUUND Suund Pürenee poolsaarele. Eesmärk oli Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest. See kannatab nimetust rekonkista. Pürenee poolsaar oli
o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada
puuvillkangastest. Riigi jõukus rajanes maavaradel kuld, vask, tina. Teadmatutel põhjustel hülgasid elanikud linna 1450. Aastal ning siirdusid põhjapoolsetele aladele alguse sai Monomotapa ehk Makaranga (Päikeseriik). Riik kauples kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Erinevalt Suur-Zimbabwest ehitati Monomotapas väikesi teivasaedadega ümbritsetud puu- ja savimaju. Riigi valitsejat, kes kandis mwene mutapa (uurija) tiitlit, austati kui jumalat. Alamad ei tohtinud teda vaadatagi nad võisid talle läheneda vaid roomates, pilk maas; audentsi ajal tuli tema häält kuulata kardina või mõne vaheseina tagant. Usuti ,et kui valitseja on hea tervise juures, siis õitseb ka riik. Vanaduse tundemärke ilmutavale valitsejale mürki. Lõvi oli püha loom usuti ,et pärast valitseja surma läheb ta hing lõvi sisse. Monarhi võimu tähiseks ja riigi
Taotlesid ülemaailmse riigi loomist taevariigi eeskujul. 3) Rahvusriigi teooria e. ühiskondliku lepingu teooria: Lähtuti sellest, et inimühiskond on läbinud kaks etappi: 1) ürgperiood e. inimkonna lapsepõlv- iseloomulik kogukondlik võim 2) tsivilisatsiooni periood- iseloomulik riigi võim Riik tekkis ühiskondliku lepingu alusel. Liikmed leppisid kokku võimu üleandmiseks valitsejatele, kes kindlustasid alamatele ühiste huvide kaitse ja julgeoleku. Alamad võtsid kohustuse alluda valitsejatele. Mõlemad pooled on lepingu läbi võrdsed, mis annab võimaluse ühel poolel leping üles öelda, kui teine pool rikub lepingut. Riigivõim jääb rahvale. Rahvas riigivõimu alus ja kandja. ,,Riik on inimeste, mitte inimesed riigi jaoks.``(Rousseau 12. Riikide tekkimise ja lõppemise põhialused: Teke: 1) Algne e. originaalne- riigi teke tühja maa territooriumile, piisab formaal- juriidilisest alusest
Ristiusk pööras vanade polüteistlike religioonidega võrreldes sootuks suuremat tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale. Paraku polnud õige usu määratlemine lihtne, sest pühakirjas Jeesusele omistatud sõnu võis mitmeti tõlgendada. Sellepärast puhkesid ägedad vaidlused. Neid peeti täie tõsidusega, kuna arvati, et need kes järgivad Kristse õiget õpetust, pääsevad taevariiki. Keisrid pidasid samuti oluliseks, et nende alamad ristiusku ühtemoodi mõistaksid, sellepärast kutsusid nad vaidluste lahendamiseks kokku üleriiklike kirikukogusid. Seal vastu võetud otsuste põhjal kujunes järk-järgult välja õige ehk ortodoksne usutunnistus. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserrlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Ristiusu õpetuse kohaselt oli jumal üks ja ainuke, kuid ilmnes kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. IV sajandi algul pani piiskop Arius aluse laialt levinud õpetusele, mis on
Seened on tihti sümbioosis vetikate ja taimedega (tekivad uued moodustised, samblikud, mükoriisa). Seente tähtsus: Aineringlus, mineraliseerivad orgaanilisi aineid, huumus. Kasutatakse kääritatud jookide, toitude, sööda ja ravimina. Ei seedu hästi. Tähtsad antibiootikumide tootmisel. Põhjustavad inimestele, loomadele, põllumajandustaimedele haigusi, lagundavad puitu. Parasiteeruvad happelistes organismides, kus bakterid ei saa elada. Seente süstemaatika (kolm esimest klassi on alamad seened, ülejäänud on kõrgemad seened, mille mütseel on rakulistest hüüfidest): Riik: Seeneriik 1) Viburseened-primitiivseimate seente hk. saproobid või taimede, seente ja loomade parasiidid. Elavad enamasti vees või maismaa niisketes või märgades tingimustes. Zoospooridega - sugutu Enamasti sugurakkude (emas -paigal hüüfil suur; isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos) 2) Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit.
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati
Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. ·Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE ·Vegetatiivne paljunemine Üks paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). ·Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor
Roos – printsi elu saladus, hoolitses ta eest. Ta on uhke roosi üle, mida miljonitel tähtedel ei ole olemas kui üksainus, sellest on küllalt, et tähti vaadates õnnelik olla. Kui prints oma planeedilt lahkus, nuttis see kaitsetu ja pisut kõrk lill, tal oli vaid 4 okast, millega end kaitsta. Roos kuulub printsi maailma, ta armastab oma roosi, olles ühtaegu nõutu roosi tõrksuse ees ning õnnelik, et saab olla abitu lill kaitsjaks. Kuningas – tema jaoks maailm lihtne, kõik in on tema alamad ja kogu maailm allub tema käskudele. Oma riigitarkuses ootab kuningas aga , millal tingimused käskimiseks on soodsad. Lahkudes ütleb VP, et suured in on väga imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele, see ongi printsile mõistmatu. Igaüks loob endale ju oma maailma vastavalt oma ihaluste põhjal. Võimuahnus; näiline võim, vajadus käskida, üksildus, tähelepanuvajadus, mõistlikkus (andis vaid neid käske, mida oli võimalik täita).
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
esindatud Riigipäevas, säilis siin ikka veel pärisorjus. Mõisapõldude suurenemisega suurenes ka teokoormised, mis tegelikult sõltusid mõisniku suvast. 3 Reduktsiooniga läksid paljud mõisad riigi kätte. Sellepärast vähenes ka mõisnike mõjuvõim talupoegade üle. Mõisate ülevõtmiseajal koguti talupojad kokku ja teatati neile, et nad on nüüdsest alates vaid kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes ka maade hindamine ja kaardistamine, mille järel määrati talupoegade mõiskoormised vastavalt talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates võeti kasutusele vakuraamatud, kuhu märgiti talupoegade kohustused mõisa ees( koormiste täpne arv). See välistas mõisavalitsejate kuritarvitust. Vähenes ka talupoja sõltumine mõisnikust. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politsei ülesandeid täitma riigi poolt määratud
Jalad peenikesed, mõnikord pikad. Parasiitsetel vormidel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega. Tiibadest arenenud normaalselt vaid eesmine tiivapaar, tagatiivad muutunud sumistiteks (talitlevad lennu ajal stabilisaatoritena). Tiivad enamasti paljad, kilejad, mustriga või värvitud. Leidub ka tiivutuid vorme. Tagakeha koosneb 7-8 lülist (sääselised; alamad kärbselised) või 4 lülist (kõrgemad kärbselised). Olemas kaks ehitusplaani: pikk ja sale tagakeha, mis on omane sääskedele ning jässakas tagakeha, mis iseloomustab kärbseid. Tagakeha võib olla paljas või kaetud mitmesuguste karvade ja harjastega. Ei esine sabaniiti või urujätkeid.
kuni 20,saj.) - Holland ei pidanud enam kartma Prantsusmaa ja Hispaania nõudmisi (Hispaania madalmaade = Belgia loovutamine Austriale sobis nii Inglastele kui ka Hollandlastele) - Hispaania kaotas lõplikult suurriigi staatuse. Ei mõjuta sellest alates Euroopa poliitikat. - Prantsusmaal majandusraskused, Louis XIV valitsus ebapopulaarne (sureb 1715), selgub et Louis XIV on maj. laostanud riigi ja vaimselt lömastanud oma alamad! Suur Põhjasõda (1700-21) Põhjus: - Nõrgenenud Suur-Rootsi maavaldusi himustavad endale naaberriigid Venemaa, Taani ja Poola-Saksimaa, kes sõlmivad - Omavahel Rootsi-vastase liidu 1699 ( vahendab Liivimaa patkul) - Rootsi riigis suur näljaaeg (1695-97) - 15 aastane ainuvalitseja Karl XII saab endale trooni 1697 - Taani soovib tagasi vallutada Lõuna-Rootsi maakonnad - Saksi-Poola unioonriik soovib saada endale Liivimaa.
Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.
Kodakondsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilisõiguslik seos, mille alusel laieneb talle riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile). Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
Nelikliit (Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisi), millest peale Prantsusmaa liitumist 1818 kujunes Viisikliit. See liit funktsioneeris suurriikide klubina, mis jälgis Euroopa kooskõla toimimist. II 3.3. “Metternichi süsteemi” eesmärgiks oli Euroopas muutumatu tasakaalu ja püsiva rahu saavutamine. Selle tagamise vajalikuks tingimuseks oli süsteemi loojate arvates absolutismi taastamine kõigis riikides, s.t. et valitsejal pidi olema piisavalt palju võimu ja alamad pidid alandlikult kuuletuma. Püha Liit ja Nelikliit kaitsesid neid põhimõtteid. Viimane korraldas aeg-ajalt kongresse, kus suurriikide juhid kooskõlastasid oma tegevust. Viinis ei kuulutatud välja rahvusvaheliste suhete üldpõhimõtteid, mida edaspidi igal üksikul juhul rakendada. Selle asemel kehtestati kord, mis tulenes võimust ja poliitilisest reaalsusest. Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
