unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse. 3) Elustamine ABC (tegutsemise järjekord). 1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes. Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama.
Suunurgalangetaja Alalõug Suunurk Surub suunurki alla Ninalihas Nina kõhrede keskjoon Nahk mis katab ninatiibu Ahendab ninaauki, tekitades vertikaalseid näokurde Mälurlihas (m. masseter) Sarnakaar Alalõuanurga välispind Tõstab alalõuga, mälumine Oimulihas (m. temporalis) Oimuaugust Alalõua nokkjätke Alalõua-tõstur; aitab alalõuga tahapoole tõmmata, mäluda Külgmine tiiblihas Kiilluu tiibjätke Alalõualuu põntjätke all Alalõug liigub ettepoole asuv lohk
alla, kutsudes esile kurbust ja vastikust väljendavaid ilmeid Mälurlihas / musculus Tõstab alalõuga masseter ning on seega hädavajalik mälumiseks Oimulihas / musculus Sarnakaar Alalõualuu haru Tõstab alalõuga temporalis välispinna ning sulgeb lõugu, tagaosa võimaldades nii
alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka Ninalihas Ülalõualuu Ninaluu Tõstab ninasöörmete nurki, Mälurlihas* Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõuanurga Tõstab alalõuga, suleb suud, surub M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M. TEMPORALIS soomusosa/välispi sarnakaare alt puhkeasend nnalt alalõualuu nokkjätkele Külgmine tiiblihas Algab kiiluluu Kinnituvad TML diskile Alalõua tõstmine ette või küljele
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võiva...
circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed ! a) Põhiosad: facies articularis, cavitas articularis, capsula articularis, ligamenta b) sünoovia ülesanded: vähendab hõõrdumist, kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära
Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase. Keskmine pakslihas Tõstab jalga ja sirutab põlve. Kõhu sirglihas Kallutab keha ette Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha Välimine kõhu põiklihas Pöörab keha Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart Deltalihas Liigutab õlavart Trapetslihas Hoiab paigal ja liigutab abaluud
m. omohyoideus õla-keeleluulihas Nimeta piirkond: Kaenlaauk. Nimeta lihased (ladina keeles): M serratus anterior, m triceps brahii, m.biceps brahii, m. serratus anterior , M.extensor carpi õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas 2. Piirab uneartermist kolmnurka eest – m. omohyoideus 3. Teostab kere kallutust ette – m. rectus abdominis 4. Sirutab säärt ja painutab reit – m. rectus femoris 2 5. Sirutab säärt – m. quadriceps femoris 6
kolesteroolisisaldus- kõrge vererõhk- kõrged veresuhkru väärtused- ülekaalulisus- vähene kehaline aktiivsus Haiguse sümptomidSüdame isheemiatõve olulisim tunnus on stenokardia e. rinnaahistus.Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu. Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine") ! Tavaliselt väheneb võib kaob stenokardia nitroglütseriini toimel. Südamelihase infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Südame isheemiatõve korral on verevarustus mingis pärgarteris vähenenud ja seetõttu tekivad valud rinnus (stenokardia). Infarkt
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior
· suureneb kopsumaht · paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) · luud muutuvad tugevamaks · lihased muutuvad tugevamaks · paraneb koordinatsioon · suureneb painduvus ja liikuvus on hea LIHASTE SÜSTEEM Lihaste jaotus lähtub eelkõige nende asendist. Vastavalt luustiku jaotusele rühmitatakse keha lihased üldiselt pea-, kere- ja jäsemete lihased. Pealihased on mälumis- ja miimilised lihased. Mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada. Näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone rõõmu, hirmu, viha jne. Kere lihastiku moodustavad kaela-, rinna- ja kõhulihased. Kehaosade lihaseid kirjeldatakse kihtide kaupa süvemalt pindmisele. Kõige pikemaks lihaseks on rätsepalihas, kõige suuremaks lihaseks tuharalihas ning mõõtmetelt kõige väiksemad lihased on silmamuna liigutavad lihased.
A hingamisteede avamine · Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole. · Eemalda kannatanu suust võõrkehad ( hambaproteesid, okse, toit jne.). · Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles. · Kontrolli, kas kannatanu nüüd hingab. · Kui kahtlustad lülisamba kaelaosa vigastust, ära pead tahapoole kalluta, vaid ava hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga. B kunstlik hingamine · Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles. · Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninasõõrmed. · Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide, salvrätiku) · Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks. · Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata.
· Annab kehale kuju. · On lihastele kinnituskohaks. · Võimaldab sooritada liigutusi. · Kaitseb siseelundeid. · On mineraalainete talletaja. · On vereloomeelund (punane luuüdi). · On rasvade talletaja (kollane luuüdi). · LIHASED · Pealihased: silmade liigutamine; mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada; näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone. · Kaelalihased: tõstavad ja pööravad pead; neelamine; käte tõstmine. · Rinnalihased: liigutavad õlavart; süda-vereringe; hingamine. · Kõhulihased: hingamine; keha liigutamine; tasakaalu hoidmine; keha hoidmine; sünnitamine; pööramine; kõndimine.
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale.
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
abistamiseks. • Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist. NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu elustamisel jäta kannatanu pea otseks, ära pai nuta kannatanu pead kuklasse! hingamisteede avamiseks tõmba kannatanu alalõug üles. Vt Elustamise ABC. • Kui teadvuseta kannatanul on tekkinud hingamistakistus (keel vajub kurku), siis püüa hingamiteed avada selili asendis, tõmmates alalõuga üles. • Kui kannatanu on teadvuseta ja jääb järelevalveta (abi kutsudes), siis keera ta stabiilsesse külili asendisse. • Pea, õlad ja vaagen liiguvad kannatanu pööramisel ühes tasapinnas. NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead kuklasse, vaid jäta otseks. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi on selja taga. Pane tema pealmise käe laba põse alla ja võimalu - sel veel midagi (jalanõu, jope), et pea külje suhtes
üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv VII Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. VIII Esiku-teonärv on aferentne närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid;
Muud vormid Prinzmetali stenokardia - esineb koronaararteri spasm, kuid puudub aterosklerootiline kahjustus. Tekib sageli öösel, noortel meestel. Kliiniline pilt ·Esineb stenokardiline valu, millele on iseloomulik ·Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. · Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga, kätte ja alalõuga, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. ·Iseloomult on valu pigistav, rõhuv, ängistav. ·Valu püsib mõnest minutist 20 minutini. ·Valu möödub rahuolekus (seisatumine) või nitroglütseriiniga. ·Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. ·Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda.
3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule. Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas Mis on ja kus asub PLATYSMA? PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma Asub kaelas.
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS
Putukad 1. Sääselised (Nematocera) Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks neil on pistmis-imemissuised. Sääse nokk koosneb kuuest tihedalt koos olevast harjasest ehk kimbust (kaks sae sarnast tera ja kude läbivat alalõuga, kaks terava oda sarnast ja kimpu sügavamale viivat ülalõuga, sülge eritav paeljas alaneel ning verd imev elastne ülahuul), mida ümbritseb nahka mitte läbiv tupp. Sääse eritatav sülg tuimestab nahka, takistab vere hüübimist ja soodustab vere voolamist. Sääse sülje kaudu levivad parasiidid uude peremehesse.Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses. 65
IV Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V Kolmiknärv (MS) – peamiselt näo sensoorne närv, kõige jämedam kraniaalnärv ja kolmeharuline. - silmanärv – ülemine haru Innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga - ülalõuanärv – keskmine haru Innerveerib ülalõuga koos hammaste ja kõrvalurgetega ning vastavat nahapiirkonda - alalõuanärv – alumine haru Innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda, närvis on ka mälumislihaseid innerveerivaid motoorseid kiude. Kolmiknärvi neuralgia korral esineb ägedaid intensiivseid valuhooge ühe või mitme kolmiknärvi haru piirkonnas. VI Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Selles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja
Kunstlik hingamine hingamiskotiga tõstab rõhku ülemistes hingamisteedes, selle tulemuseks on oht, et sissehingatav õhk satub makku. Pilt 51.2. Hingamisteede avamine Esmarchi võttega Paigaldage mask ühe käe pöidla ja nimetissõrme abil ühtlase survega maskialusele, nii et maskitipp satuks kohakuti patsiendi avatud suu ja ninaga, kusjuures maski kitsam pool jääb nina kohale. Samal ajal hoiavad keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm alalõuga oma haardes, tõstes selle üles sirutatud asendisse. Teine käsi hoiab maskiga ühendatud hingamiskotti ja surub seda rahulikult ning oma hingamise tempos, mille tulemuseks on sissehingamine. Seejuures voolab kotis olev õhk klapi ja maski kaudu patsiendi kopsudesse. Pärast koti iga kokkusurumist lõdvestage kotti hoidvad sõrmed nii, et õhk saaks jälle kotti tungida. Väljahingamine toimub passiivselt ning väljahingatav õhk satub 702 klapi kaudu ümbritsevasse keskkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
