Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus 14) Reieluu – femur 15) Põlvekeder – patella...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad...
Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude Kõht lihaskude, vahel sidekude Kõõlus ainult sidekude 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul - Liigitus kiiruse erinevus, punane lihaskiud lülitub tööle aeglasemalt, kuid töötab kauem. Valge lihaskiud lülitub tööle kiiresti, kuid väsib ruttu. 12. Vahelihas e. diafragma...
i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine Musculus pterygoideus lateralis 2 osa: caput superius ja caput inferius o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator...
Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi. Nool- ehk sagitaalõmblus Pärgõmblus Lambdaõmblus. Soomusõmblus Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus. Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid, mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad. Tähtsus: vähendavad põrutusi ja tõukeid, mis tekivad kõndimisel, jooksmisel, hüppamisel ja mälumisel. On ka nö. tugevdavad sambad, mis toestavad koljuluud. 31...
Jala toetuspunktid seismisel 4 toetuspunkti- Kandluu köber, 1., 4., 5. pöialuu pead -jalavõlvid: Pikivõlv - Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul. Ristivõlv – kanna ja pöia kokkupuute piirkonnas kõige suurem kumerus 25. Kolju luudevahelised ühendused Koljuluude vahel on liidused – õmblused Alalõualiiges ainus liikuv liiges. 26. Alalõualuuliiges , liikumisvõimalused Liigestuvad: alalõualuu pea ja oimuluu alalõuaauk ning sarnaluumisel jätkel olev liigeseköbruke. Keraliiges. Inkogurentne. Liigeseketas sobitab pindu. Kui suu liigub, liigub alalõualuu pea pesast välja ning liigub mööda ketast. Liikumine: alalõua langetamine ja tõstmine, liikumine ette ja taha poole, külgliikumine -lihased ja innervatsioon: Langetamine: külgmine tiiblihas Tõstmine: imulihas, mälurlihas Ette liikumine: külgmine tiiblihas Taha liikumine: oimulihase tagumised kiud...
ilmeid Mälurlihas / musculus Tõstab alalõuga masseter ning on seega hädavajalik mälumiseks Oimulihas / musculus Sarnakaar Alalõualuu haru Tõstab alalõuga temporalis välispinna ning sulgeb lõugu, tagaosa võimaldades nii mälumist Külgmine tiiblihas Kiiluluu ja Alalõualiigese Võtab osa alalõua oimuluu kapsel ja liigutamise üles...
õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii...
minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder...
Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või...
A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul Valged ligaskiud suudavad kiiremini kokku kokkutõmbuda, aga punased lihaskiud suudavad kauem töötada. 12. Vahelihas: B: Millistelt luudelt algab vahelihas? Rinnak, roided, nimmelülid C: Kuhu kinnitub vahelihas? Kõõluskesele...
Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu , kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei...
kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnaluu Suunurk; ülahuule Tõstab suurnurki; kokku tõmbudes piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja...
teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge...
Kuidas püüti neid lahendada või mis muutus sõja tulemusel? Lapstööjõu kasutamine (varustuse valmistamine (riided), toidu valmistamine) Naised olid meesete asemel vabrikus tööl, mis tagas sõdivatele meestele varustuse (nt: laskemoona valmistamine). Palju mehed olid peale sõda nii võrd psüühiliselt ebastabiilsed, et neile olid kujunenud omased hälved nagu näitkes mees, kes sõna peale "pomm" peidab end voodi alla või mees, kes ei suuda lõpetada alalõualuu liigutamist. SAKSAMAA Motiivid soovis suurendada majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas soovis saavutada liidrirolli maailmas Rinded ja tähtsamad lahingud koos tulemustega Läänerinne - Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja inglismaa vastu Idarinne - Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu Tannenbergi lahing: oli otsustav lahing Venemaa keisririigi ja Saksa keisririigi vahel Esimese maailmasõja esimestel päevadel (23. august 30...
palatinus), Sombujätke (Proc.alveolaris) Lõikehammasteluu-keha (Corpus ossis incisivi), Lõikehammasteluu Os incisivum Sombujätke (Proc.alveolaris), Ninamine jätke (Proc.nasalis), Suulagijätke (Proc.palatinus) Alalõuakeha (Corpus mandibulae), Alalõuaharu Alalõualuu Mandibula (Ramus mandibulae) Horisontaalleste (Lamina horizontalis), Suulaeluu Os palatinum Perpendikulaarleste (Lamina perpendicularis) (esineb seal ja vahel ka veisel kolmnurkse luuna Kärsaluu Os rostrale ninavaheseinas ninatipu ees, teiste luudega ei liigestu)...
m.a) Vaarao arhitekt, arst, suurvesiir Juba eluajal väga austatud Surmajärgselt ülendati arstiteaduse jumalaks Eriarstid (silma ja kõhuarstid, peapiirkonna arstid jne) Arstid valitsuse palgal Kirjutistes üksikasjalikud juhised ühe või teise haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest...