Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa
B.Keele välised lihased: kokku 3 paari: 1) lõuatsi-keele lihas – alalõualuult keelde; 2) keeleluu-keele lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis avanevad keele alla (kurru ja lihakese pinnale). Sülg (saliva) Sülg on süljenäärmete nõre (sekreet), olemuselt valkude vesilahus.
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
· Liikumatud ühendused näiteks ajukolju · Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu. · Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5 osasse : kaelalülid(7), rinnalülid(12), nimmelülid(5), ristluulülid(5) on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu, õndralülid(4 või 5) on liitunud õndraluuks, millega lõppeb selgroog · Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb südant ja kopse.
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
KÄSI- MANUS jaguneb: RANNE- CARPUS, KÄMMAL- METACARPUS, SÕRMED- DIGITI MANUS, KÄE SELG- DORSUM MANUS, KÄE PIHK- PALMA MANUS 6. NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus 14) Reieluu – femur 15) Põlvekeder – patella
(haiguste ,,lihtne" ravi kasutades looduslikke vahendeid) Haigeid põetati templite juures Imhotep( ca 3000 e.m.a) Vaarao arhitekt, arst, suurvesiir Juba eluajal väga austatud Surmajärgselt ülendati arstiteaduse jumalaks Eriarstid (silma ja kõhuarstid, peapiirkonna arstid jne) Arstid valitsuse palgal Kirjutistes üksikasjalikud juhised ühe või teise haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest
· Omasid religiooni algeid · Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Tark inimene Homo sapiens- neandertallane · Ligikaudu 300 000 aastat tagasi suri H.erectus välja · Samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane pärisinimene ehk tark inimene · Neist kujunes veel neandertallased · Neandertaalnane elas kuni 32 000 aastat tagasi. · Neandertaalast iseloomustas · Jässakas kehaehitus · Kohmakas kõnd · Jõuline alalõualuu · Mingitel teadmata põhjustel suri neandertallane välja ja säilinud on tark inimene 7 · Targa inimese kolju sarnaneb suuresti tänapäeva inimese koljuga · Kes rändas Euroopasse · Valmistasid kunstipäraseid kivist tööriistu ja tegelesid kujutava kunstiga. Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens · Viimase 30 000 aastat jooksul ei ole inimene oma ehituselt muutunud
Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale.
Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT. Kolmas rühm. 1. Keha raskuskese: On punkt kehas mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina analüüs ( uurimismeetodina kasutatakse vaatlust) ja ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
Saagõmblus –. Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi. Nool- ehk sagitaalõmblus Pärgõmblus Lambdaõmblus. Soomusõmblus Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus. Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid, mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad. Tähtsus: vähendavad põrutusi ja tõukeid, mis tekivad kõndimisel, jooksmisel, hüppamisel ja mälumisel. On ka nö. tugevdavad sambad, mis toestavad koljuluud. 31
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
alusta liikumist veidi kõrgemalt. Nii tööta väikeste sammudega läbi kogu põskede piirkond 4. Lõua näpistamine. Aseta käed partneri lõua keskele nii, et pöidlad oleksid veidi lõuast kõrgemal, ülejäänud sõrmed aga lõua all. Nüüd libista sõrmi lihaseid ja pehmeid kudesid kergelt pigistades piki lõualuu kulgi teineteisest eemale. Pigistamine peaks toimuma teatud kindla vahemaa tagant, järgides lõaluu alumist serva. Jätka liikumist kuni alalõualuu nurgani. 5. Lõua tõmbamine. Mine tagasi lõua keskele. Aseta käed kausikujuliselt umber lõua nii, et sõrmeotsad keskel kokku puutuksid. Tõmba käsi üksteisest eemale, liikudes kõrvade poole. Tõmbamine peaks toimuma nii lõualuu servast all- kui ülalpool. Tegemist on aeglase võttega , mis hajutab hästi pingeid 6. Lõua ringitamine. Aseta mõlema käe sõrmed partneri mälumislihasele sarnaluus veidi allpool
ümbritsevaid pehmeid kudesid, Raskvade talletamine, mineraalainete säilitamine 49 10.5 Liigeste tüübid 10.6 Skelett Pikkluu - rangluu, õlavarreluu, küünarvarre küünarluu ja kodarluu, kämbla luud, sõrmelülid, reieluu, sääreluu, pindluu, pöia luud ja varbalülid Lühike luu - lülid, randme luud Lameluu - ajukolju luud, roided, abaluu, rinnak ja puusaluu Segaluu - näo luud, koljupõhipõimiku luud, lülisamba lülid ja alalõualuu 10.6.1 Lülisammas kaitsta seljaaju, selgroolülidest, 3334 selgroolülist, 7 kaela-, 12 rinna- ja 5 nimmelülist ning 5 ristluu- ja 45 õndralülist, nimmelülid, selgroolülide vahel asuvad kõhrest kettad, ristluu ja õndraluu, lordoos ehk nõgusselgsus, rinna- ja ristluuosas, kandelüli 10.6.2 Rindkere Pärisroided, ebaroided, vallasroided, rinnak, rinnakorv Rinnak tõuseb ning roided eemalduvad külgedele, rindkere maht muutub. 10.6
mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale.
Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale.
saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või
võimaldavad nende painutamist ja sirutamist. Liigesekettad Seesamluud on fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kaitsevad liigest ja soodustavad kettad, mis paiknevad kujult suunavalt lihaste tööd. Suurim mittesobivate liigesepindade vahel (nt seesamluu on põlvekeder (patella), lülisambalülide, alalõualuu vahel); mis asub põlveliigese kihnus, selle liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15
saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või
Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvast, tagajäsemetel neli ja nad on kõik varustatud kõverate sissetõmmatavate küünistega saagi kinnihoidmiseks. Tavaliselt on küünised
(Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel! 3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks: 3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub
teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge
i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine Musculus pterygoideus lateralis 2 osa: caput superius ja caput inferius o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaani...
Ahvidel on kujunenud teatud paarissuhted, sarnasused seksuaalkäitumises. Inimahvid ---> australopiteekus --- > ahvinimesed · 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus. Taungi beebi. · 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks. Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema? · Perekond Leakey-d (Louis, Mary, Richard) 20
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
sügavamale hambasompu. Hambakrooni igemetest väljaulatuv osa püsib enam- vähem ühepikkusena, kuna paralleelselt hamba kulumisega nihkub hammas samal ajal sombust väljapoole. Hamba kasv ei lõpe hambavahetusega, vaid jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. 23.3.teab luude paiknemist luustikus Inimesel on üle 200 luu. · Kolju- *ajukolju *näokolju Koljuluud on liikumatult ühendatud luuõmbluste ail. Erandiks on alalõualuu. · Selgroog- *kaelalülid (7) *rinnalülid (12) neile kinnituvad 12 paari roideid, mis moodustavad koos rindluuga rinnakorvi *nimmelülid (5) *ristluulülid (5)- on kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu · Õlavööde- *rangluud *abaluud · Ülajäse- *õlavarreluu *küünarluu *kodarluu *randmeluu *kämblaluu
meisterdada endale skeleti. Vaata hoolega, millistest osadest luustik koosneb, kas sul on kõiki pakutud detaile vaja! Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, jäsemete luud. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Koljuluudest on liikuva ühendusega ainult alalõualuu. Selgroog koosneb 5 osast: kaela- , rinna-, nimmelülidest, rist- ja õndraluust. Kokku on inimesel 32 kuni 34 selgroolüli, mitmed neist on kokkukasvanud, näiteks ristluu. Täiskasvanul on selgroos 4 kõverust: kaela- ja nimmeosas ettepoole ning rinna- ja ristluu osas tahapoole. Selgroo kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada ja pehmendavad põrutusi. Kuju järgi saab luud jaotada 3 rühma: pikad, lühikesed ja lamedad. Pikad
Kvaliteeti mõj positsioon, naaberh. kõneorganite anatoomina ja emotsionaalne seisund(toon). Häälikuklassi abstraktsioon on foneem.-fonoloogia põhiüksus. Fonoloogia uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerub kõnes häälikuna. Allofoon e. foneemivariant. Kõnetrakti piiravad ja muutvad häälduselundid: huuled, hambad, ülalõualuu, alalõualuu jne. Häälikute jaotus: · Moodustusviis- mis toimub kopsudes ja nina kaudu tuleva õhuga, keele ja huulte asend. · Moodustuskoht- millisest kõnetrakti osas häälik moodustatakse Vokaalid saavad esineda üksi, konsonandid mitte. Takistusteta ja takistatud õhuvool Üldkeeleteadused 29.09 IPA= International Phonetic Alphabet-Transkripteerimine-foneetilise järgi kirja panek. Ladina ja kreeka märgid+muud+diakriitikutest koosneb.
massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus medialis et lateralis. Mälumislihased: m. masseter, m. temporalis, m. pterygoideus medialis et lateralis 9 2. N. buccalis ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka b) Tagumine tüvi: põhiliselt aferentne 1. N. alveolaris inferior: läbib canalis mandibulae a) N. mylohyoideus: ainus lihaseharu, kulgeb alalõualuu sulcus mylohyoideuses, innerveerib suupõhja lihaseid: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht b) Kanalisisesed harud: mood alalõualuus plexus dentalis inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu,
põhiliselt elasid siiski metsades, kuid on võimalus, et kõndis ka maa peal, mitte ei elanud ainult puude otsas. Järgimine aste on australopiteek. Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing. Australopiteegi kõige edukam esindaja leiti 1970ndate alguses Etioopiast, nimeks pandi biitlite laulu järgi Lucy. See sai kuulsaks, sest temast leiti üpris palju luid. 1976. a leiti Tansaaniast australopiteegi jalajälg, mille vanuseks on 3,6 mln aastat (vulkaanituha sisse jäänud jäljed). Ilmselt käisid seal isane ja emane
Luid leidub mitmel pool maailmas · Eugene Dubois ja Jaava inimene 1891 (lihtsalt võttis kätte ja läks, oli teadlik Darwini teooriast). Ise nimetas Pithecanthropus erectuseks nad, dateeris 400-500 000 a vanaks, seejärel dateeriti 900 000 a vanaks, praeguseks on dateering 1,8 mln. · Zhoukoudiani koobas Hiinas (1920ndad) Sinanthropus pekihensis (Hiina-Pekingi inimene), u 500 000 a vana. Leiti ka tuhka ehk osati kasutada tuld · Heidelbergi alalõualuu 1907 Heidelbergi inimene, leide ka Aafrikast (u 1 mln a vanad). Arvatakse, et neist, kes Euroopasse rändasid, said neandertaallased, nendest, kes Aafrikasse jäid Homo sapiensid. · Nariokotome poiss (Turkana järve äärest) u 1,6 mln a vana. Oli 16-aastane kui suri, ilmselt igemepõletikust tingitud verepõletikku. Ta oli 1,6 m pikk, tarvitas küllaltki palju liha
limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t. näärme sekreet on vedel, sisaldab rohkelt vett, elektrolüüte. b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Seganääre-sisaldab nii seroosseid- kui mukoosseid näärmeid, mistõttu sekreet on limarikas ja viskoossem. c. Keelealune nääre (glandula sublingualis) kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Seganääre. http://www.greenfacts.org/images/glossary/salvary-glands.jpg
vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine. 11. Hambakaariese olemus ja ennetamine. Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel · vasak ühine unearter tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks vasak sisemine unearter mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne vasak välimine unearter mis hargneb koljust väljaspool, varustab nägu, kaela, pea külgi · vasak rangluualune arter rangluualune arter (nii vasak kui parem) väljub rinnaõõnest roide ja rangluu vahelt, annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele, tähtsaim neist on
tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks. Australopithecus on eesti keeles lõunaahvlane. Lõuna-Aafrikast Taungist avastati Austraalopiteekide beebi, mis ei saanud eriti tuntuks, kuna oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju eripära oli selles, et tema ülaosa oli tavalise inimese koljule väga sarnane, kuid alalõualuu oli nagu inimahvi oma. Taungi beebil oli vastupidi. 1953. aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud Lucy'lt (kokku 47) ja seetõttu peetakse seda rekonstruktsiooni väga heaks. Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal. Selle kohta on olemas ka
Suus toimuvad protsessid: 6 põhifunktsiooni mälumine niisutamine: teeb toidukämbu libedaks neelamise algatamine kaitsefunktsioon: tänu süljes sisalduvatele bakteritsiidsetele ainetele; ka hambakaariese profülaktika maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1
Neid teadmisi ja käitumisviise, mida polnud instinktides, mida polnud tema genotüübis. Omandas kultuuri (meem). 140. Inimlaste ( Hominidae ) kaks vormilist perekonda: nende evolutsioonisuundade võrdlus. Üldjoontes kaks perekonda: vanem, väljasurnud “lõunaahv” (Australopithecus) ja temast hiljem lahknenud inimene (Homo). Australopithecus oli algusest peale püstikõndija. 4,2 miljoni aasta eest elanud vanimal tuntud liigil A. anamensis (parempoolsel pildil paremal) oli alalõualuu veel pikk, nagu inimahvidel. Veidi hilisemal liigil A. afarensis (vasemal) – palju lühem, inimlikum. Viimase 3 miljoni aasta sees on maailmas elanud üheaegselt mitmeid inimlaste liike, väljaarvatud praegu. Perekond Australopithecus hargnes kaheks klaadiks. Ühed, A. robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt spetsialiseerusid taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema erinevusega sugude vahel
ulna. Tiktaalik: kopse toetavad roided, lõpuseid kaitsvad luukesed kaovad, tekib kael. See osa vihtuimse ürgsest jäsemest (metapterüügium), millest on arenenud tetrapoodide jäsemed on tänapäeva luukalade uimedest täielikult kadunud. 12. Millised on olulisemad imetajate tunnused, muuhulgas ka seoses luustikuga? Kaks luukest, mis olid roomajatel lõualuude koostises, kolis keskkõrva. Hammaste diferentseerumine, lõuaaparaat tugevneb ja sulgeb tekib 1 alalõualuu ja sarnaluu. Püstine kõnnak (keha ei lohistatud enam vastu maad nagu terapsiididel oli madal kehahoiak, jäsemed olid kehast eemal). Poegmine, termoregulatsioon, närvisüsteemi areng, karvastik. 13. Kuidas on lõuaaparaadi areng seotud kõrva arenguga teel kalast inimeseni? Roomajal on jalus liikunud artikulaari ja kvadraadi juurde, mis on tegevuses lõualiigestes. Imetajal on need kaks vabastatud lõuast ning surutud lisaluudeks siskõrva, vastavalt siis vasaraks ja alasiks
Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei
avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks
Kromosoome tuleks eriti uurida aborteerunud loodetel. 29 Autosoomse aneuploidsuse näitena võib tuua inimesel esineva Downi sündroomi (mongoloidne idiotism), mille puhul väike 21. kromosoom esineb kolmekordselt (trisoomia 21). Downi sündroomi iseloomustavad vaimne alaareng, lühike kasv ja kaasasündinud südamehäired. Loomadest on trisoomikuid uuritud ka simpansidel. Trisoomiaga 18. ja 19. kromosoomi suhtes kaasnes veistel alalõualuu puudumine ja vesitõbi. Veistel on kääbuskasv seotud 23. kromosoomi trisoomiaga. Monosoomikute esinemissagedus kõrgematel organismidel on tunduvalt madalam kui trisoomikute sagedus. Arvatavasti hukkub loode, kellel puudub üks kromosoomidest, juba embrüonaalse staadiumi algfaasis. Sugukromosoomide (gonosoomide) aneuploidsust on loomadel ja inimesel enam uuritud, sest see esineb sagedamini. Klinefelteri sündroomi (gonosoomid XXY) on kirjeldatud kassidel, kel see esineb koos nn
sarvkestaga. · Libedik on sarnane teiste imetajate maoga, mis eritab seedimiseks vajalikku soolhapet ja ensüüme. · Libediku pH on tugevalt happeline, vatsal aga neutraalne või nõrgalt happeline · Veise liitmagu: 1-kiidekas, 2- võrkmik, 3-vats, 4-libedik · Vats moodustab lehmal ~80%, · võrkmik ~5%, · kiidekas ~ 7-8% · ja libedik ~7-8% mao üldmahust. · Lehm ei mälu toitu söömise käigus. · Näiteks karjamaal söödav rohi lõigatakse katki lehma alalõualuu lõikehammastega (ülalõuas lõikehambad puuduvad) ning neelatakse suutäite kaupa. · Suus seguneb sööt rikkalikult süljega. · Esmalt satub allaneelatud, süljega segunenud kuid peaaegu närimata sööt vatsa · Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine mikrofloora ja fauna ensüümide toimel. · Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. · Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt.
Hälbe käitumise põhijooned Füsiognoomika 18 saj, Johann Kaspar Lavater. On olemas vaieldamatu seos inimese välimuse ja tegude vahel, samuti mõistus, iseloom ja teod on seoses inimese välimusega. Bioloogiline seletus. Lombroso uuris koljusid, selle kuju. Avaks, et osad sünnivad kurjategijaks, saamata üle midagi teha. Kõige olulisem käitumise determineerija on geenid. Kuritegelikud tunnused: · silmade kiire pilgutamine · laiad põsesarnad · massiivne alalõualuu · massiivne kolju · seisev pilk · hõredad juuksed · ebaproportsionaalne kehaehitus · väga paksud · väga kõhnad K.Leonhard toob välja aktsentueeritud isiku. Eriliste psüühiliste omadustega inimesed, tavakeskkonnas n-ö normaalsed, teatud sots tegurite ilmnedes avaldub nende psüühikas kõrvalekalle väliste ärritajate suhtes (nt. psühhopaadid, neorootikud). Psühholoogiline seletus. Freud. Hälbekäitumine on seotud psüühiliste hälvetega, nt.
Hälbe käitumise põhijooned Füsiognoomika 18 saj, Johann Kaspar Lavater. On olemas vaieldamatu seos inimese välimuse ja tegude vahel, samuti mõistus, iseloom ja teod on seoses inimese välimusega. Bioloogiline seletus. Lombroso uuris koljusid, selle kuju. Avaks, et osad sünnivad kurjategijaks, saamata üle midagi teha. Kõige olulisem käitumise determineerija on geenid. Kuritegelikud tunnused: silmade kiire pilgutamine, laiad põsesarnad, massiivne alalõualuu, massiivne kolju, seisev pilk, hõredad juuksed, ebaproportsionaalne kehaehitus, väga paksud, väga kõhnad. K.Leonhard toob välja aktsentueeritud isiku. Eriliste psüühiliste omadustega inimesed, tavakeskkonnas n-ö normaalsed, teatud sots tegurite ilmnedes avaldub nende psüühikas kõrvalekalle väliste ärritajate suhtes (nt. psühhopaadid, neorootikud). Psühholoogiline seletus. Freud. Hälbekäitumine on seotud psüühiliste hälvetega, nt. süütundega kurjategijad